,,Üks õige muinasjutt peab olema ebatavaline- midagi, mis viib inimese välja tavapärasest rutiinist et inimene võiks kogeda midagi uut" ,,Milleks kõigeks on käsi võimeline: kirjutama, maalima, kuigi ,,looduse poolt" oli ehk ainult toidu hankimiseks mõeldud,et kas samuti ei võiks areneda teised organid" Kasutatud kirjandus http://et.wikipedia.org/wiki/Uku_Masing http://images.google.ee/images?q=uku masing Sõnarine: Eesti luule antoloogia 2. kd/lk 535 ,,Nii õpetas Uku Masing: elu ja õpetus" 2003 www.apollo.ee Tänan kuulamast! Nüüd on aeg küsimusteks »
Kuressaare Gümnaasium KATASTROOF Luulekava Kuressaare 2009 On sügisõhtu. Nagu noad torgivad õhku (2:169). Rahutus (2:37). Varjuliste puie all, suurte, pakse puie all (3:60) maja väike nigu pott, seepoolt pimme, väläst ahk (1:86). Sammelkatus, keskelt lomm, vaotab varsti hoone koost (3:61). Siis haaras teda öö (2:195), mustad pilvedehärjad (2:174), (oh kuramus!) (3:60) ja sünnib katastroof (2:44), jättes maha vaid rusud (2:182). Lännu kõik, mis hoiet seni hoole nink auga (1:44). Armu ei heida ta (2:46). Et maa päält kaop lust ja naar (1:49) jääb siiski eluraas (2:44). Ei ole emä süamele rõõmu saamist ei tule poig, ei temä tule (1:43). Rahutus. Ra-hu-tus (2:37). Rõõmus paar kaep mütsu veere alt nigu pääsukese kaarte alt (1:26). Kas tuuperast ma ole kurb (3:58)? Kurgussa miks kõrveteleb (2:143)? Süda veel taob ja tuksleb pea, õhku,...
Linda Luts 8. c klass 1 KALJU LEPIK ISIKUNA Kalju Lepik sündis 1920. aastal Järvamaal Koeru alevikus. Ta omandas alghariduse kodukohas, kust edasi läks ta Tartu kaubanduskooli ja kommertsgümnaasiumisse. (Geni) Ta avaldas enda esimesed luuletused 1939 aasta õpilasajakirjades. 1942 a. astus Lepik Tartu ülikooli õppima põhjamaade ajalugu ja arheoloogiat kuid ta mobiliseeriti Saksa sõjaväkke.(Sõnarine 3) Õnneks sai ta aasta pärast põgeneda Rootsi kus ta töötas lihttöölisena, raamatupidajana ja ajakirjatoimetajana . 1966. aastal sai ta Stockholmi Balti Arhiivi juhatajaks ja täitis enda ametikohustusi ka pensionärina.(Geni) Ta õppis ka lühikest aega Stockholmi ülikoolis. Ta kuulus paljudesse eesti pagulasorganisatsioonidesse ja aastal 1982 oli ta Välismaise eesti Kirjanike Liidu esimees. (EE 5 ja EE 14) Lepikul sündis 1961.a
vaid lõiku ühest ta luuletusest. Nüüdseks oskan Kangro kohta juba midagi rääkida ja tema luuletusi soovitada. Valisin oma referaadi teemaks Kangro, kuna olin lugenud paari lõiku tema luuletusest ,,Ajatu mälestus", mis mulle meeldisid. Referaati tehes lugesin veel palju luuletusi, mis mulle isegi rohkem meeldisid. Jäin valikuga väga rahule. Kasutatud kirjandus ENE 4. 1989. Kirjastus ,,Valgus" Kangro, B. 2000. Kojukutsuv Hääl ,,Eesti Raamat". Tallinn Väike sõnarine: II. 1999. Koolibri http://tartu.postimees.ee/260204/tartu_postimees/kultuur/127476.php http://lib.werro.ee/index.php/vorumaa-kirjanike-galerii/48-kangro-bernard-18-ix-1910- vorumaa-vana-antsla-25-iii-1994-lund.html http://et.wikipedia.org/wiki/Bernard_Kangro
kui mitte otseselt vaenuleeri kuuluv, siis vähemalt kahtlane ikkagi, see tähendab, välditav. Käesoleva kogumiku aluseks on Hendrik Adamsoni eluajal ilmu - nud luulekogud ,,Mulgimaa" (1919), ,,Inimen" (1925), ,,Tõus ja mõõn" (1931), ,,Kolletuspäev" (1934), ,,Mälestuste maja" (1936), ,,Linnulaul" (1937) ning sõja tõttu käsikirja jäänud ,,Seitsmes" (1942). Lisa on andnud ,,Kogutud luuletused" (1963), ,,Väike luuleraamat"(1965), antoloogia ,,Sõnarine" (1992), ELA '86 (Eesti luule aasta - raamat) (1987), ,,Eesti ballaadid" (2003) ning Eesti Kir jandusmuuseumis leiduv käsikirjaline pärand. Valikut tehes on läbi vaadatud ka kõik luuletaja eluajal ajakirjanduses ning almanahhides ilmunu. Viimatinimetatute põhjal on koostatud valimikud ,,Vikerkaar ja vari" (1998), ,,Laotuse õlman" (2001), samuti siinsed kõige värs kemad tsüklid ,,Lehti laialipuistatud laekast" ning ,,Poeemid ja bal laadid".
1966 avaldab luulekogu ,,Tähetund." säilitab terava ja iroonilise elu pahemuse poole. Tuleb maa peale tagasi. Hakkab hindama hargipäeva. II periood tõlgub intensiivselt A. Puskini ,,Jevgeni Onegin"(1964) värssromaani. Taahakkab ka ise sõnu tegema. ,,Elu helbed"1971, koondkogu ,,Lendav linn"1979,(sai preemia ENSV rkl preemia 1980) 1989 kahe osaline kogutud teosed ,,Teosed". ,,Kaks saarlast" 1939, ,,Tuli punane vihmavari". Tema luules läbiv motiiv must vari. ,,Rumalad sõnad"1966, ,,Sõnarine"1966, ,,Hirmsa kisaga"1968, ,,Tuju"1967, ,,Looming"1975. Hilisem looming muutus väga napisõnaliseks. Põhiteema elava kaitsmine ,,Sa hapramast hapram" luuletus: Pilt nr 7 Eduard Vilde 1865 1933 Sündis ta põhja eestis. Alustas oma loomingut kerge sisulistega jutustustega. Avaldas jutustusi aja lehtedes ,,Musta mantliga mees
Mõjutused ja eesti(kunst)luulest - M.Under, eriti J.Liiv, Suits. Hilisem luule - 60ndatel pärast pikka eemalolekut , jätkas väga tõsises toonis arupidamist omaenda ja rahva saatuse üle.Silma paistavad eriti mõtteluuletused ("Tähetund","Tuulde räägitud") -kutsuvad olema inimst aus. Valitsevadmälestus-ja kujutluspildid. ("Noorus"). Läbielatud rasket ega kujutab luuletus " Pärast pikka põuda". 60-70ndate luule arendab edasi omaloodud mütoloogiat. ("Sõnarine") . Hilisluules sagedane aine lapsepõlvekodu ja selle ümbrus. ("Väike perekonnalugu"). Pühendud hilisloomes tähelepanu palju nn globaalsetele küsimustele ning inimkonda ähvardavatele ohtudele.("Allakäik" , "Masin" ). Paljud hilisloome luuletused on paljusõnalised ja nõuavad palju tähelepanu. viimane kogu "Korallid Emajões" (1986) - pöördunud tagasi arbujalikult klassikalise , selgejoonelise ja lakoonilise sõnastusega luule juurde. Meenutab ka noorust. ("Arbujate aegu")
annaabi.ee 
