11:32 Merovingid Kaunistatud sõjarelvad. Miniatuurmaalraamatu illustratsioon.Raamatue illustreerimisega tegelesid mungad. Põimornamentlinidtaoline riba,veits nagu raam pildi ümber. Iirmiaal loodi palju miniatuure.Kaunistati esittähti. Karolingid Nt.Evangelist Markus.Kunst läks ruumilisemaks,hakati rohkem mängima valguse ja varjuga.Lorschi kloostri värav.Pannakse lõpp antiikkunsti traditsioonidele (v.a. Itaalia). 11:32
Ning samas ruumis olid ka erinevad leiud, mis pärinevad linnusest. Minu jaoks oli üllatav, et seal oli ka vanaaegne rahakott. Poleks arvanud, et selline rahakott oli kasutusel juba nii ammu aega tagasi. Edasi liikudes kuulsin mingisugust tagumist, kui vaatasin aknast linnusehoovi nägin seppa, kes vormis hõõguvat rauda. See oli vahva, et demonstreeritakse selliseid töid linnusehoovis, mida võidi keskajal teha. Alumisel korrusel meeldis mulle ruum, kus olid erinevad sõjarelvad. Me saime ka neid relvi kätte võtta ning proovida kui rasked olid vanasti relvad. Seal oli ka minimudel linnuseväravast, mida sai üles vinnata. Järgmisena käisime läbi toomkirikus, kuid seal polnud minu jaoks midagi uut, sest olen seal mitmeid kordi käinud. Peale seda suundusimegi vaateplatvormile, kuhu ei saa minematta jätta. Sealt avanes imeline 360- kraadine panoraamvaade Haapsalu linnale ning sai veelkord tõdetud, kui kaunis linn on Haapsalu. Allatulles käsime
Loone linnamägi ehk Lohu Jaanilinn Pilt 3. Kalevipoja säng-tüüpi linnus Mille jaoks kasutati ehk Lohu I linnus Alatskivil linnuseid? Elupaik Külakogukonna alaine elupaik Kogukonna kaitseobjekt Malev- maakonna sõjaline üksus Rüüsteretked naaberküladele Sõjarelvad: nui, kilp, vibu 11. Millised olid eestlaste muinasusundid? Animism- loodususund Pilt 4. Valjala ringvall ehk maalinnus Vägi Juustes, küüntes, hammastes, amulettides Sõnas ja loitsudes Nt orjadelt lõigati juukseid ära, sest usuti, et nendes oli vägi
50 cm kõrge. Jutustab loo ,kuidas Põhja- Prantsusmaal elanud normannid krahv Guillaume'i (hiljem inglise kuningas William I) juhtimisel üle La Manche'i väina purjetasid ja Inglismaa vallutasid 1066.aastal aset leidnud Hastingsi lahinguga. Mis teeb selle nii eriliseks? Annab vägagi täpse ülevaate 11. sajandi igapäevaelust. Ülima täpsusega on tikitud tollane riietus, sõjarelvad, ehted, mööbel, koduloomad jne. Vaibal on kujutatud rohkem kui 600 inimest, 200 hobust, 50 koera ja 500 muud looma (linnud, põdrad, karud, kalad, lõvid, kaamlid; lisaks mütoloogilised olendid nagu kentaurid, draakonid jne), 30 ehitist ja 40 laeva. Näiteks kaks võitlevat poolt on kergesti eristatavad: normannid ja nende liitlased ajavad pea tagumise poole kiilaks, inglased aga kannavad vuntse. Iga üksikasi on oluline. Sõjavarustuses saab näha
ühelgi teisel riigil. Nimelt, sõja lõpus, 1918 aastal tegid sakslased veel mitmeid pealetunge läänerindel, mis osutusid edututeks ning mis viis lõpuks Saksamaa ja tema liitlased täieliku sõjalise kokkuvarisemiseni. Saksamaa alustas rahuläbirääkimisi ning pidi nõustuma 1918 aasta 11. novembril sõlmitud Compiegne'i vaherahu tingimustega, mille tulemusena tuli tal loobuda suurtest aladest, loovutada oma sõjarelvad ning tasuda sõjakahjusid. Saksamaa oli sisuliselt täiesti purustatud. Nii nagu ühel jalgpalli mängulgi võib juhtuda: üks meeskond võidab seisuga 2:0, kuid ometi on mõlemad võistkonnad kaotajad, sest turniirisarjas, milles nad mängivad on nad langenud kõige viimaseks ning lahing, mille nad just maha pidasid, käis viimaste kohtade peale. Ma arvan, et esimene maailmasõda oli inimkonnale ning maailmale nagu jalgpallimats, milles
Üleüldse oli eestlaste maakaitse, sõjaline korraldus ja kogu relvastus mõeldud üksikute sõjakäikude jaoks ning poldud valmis suureks sõjaks. Vastasel oli kõik paremini, kui eestastel. Nende riietus oli mõõgahoopide eest vastupidavam. Ordurüütlid omasid väga suurt väljaõpet ja oskusi, kogu nende elu seisnesgi võitluses ja neil oli käsk, vallutada eestlased ja liivlased ristiusku. Järeldus sellest on selline , et sõja võitmiseks peamine mis on vaja on tugev armee ja head sõjarelvad. Kuna eestlastel olid need kordades halvemad,kui ordurüütlitel poleks mingit võimalust olnud vabadusvõitlust võita ning mehi oli arvuliselt palju vähem. Teiseks põhjuseks võib lugeda, et eestlastel polnud sidemeid teiste riikidega. Eestlastel puudusid liitlased, kes ohu korral appi tuleks. Kõikide lähimate naabritega nagu lätlased ja liivlased koostööd ei tehtud ning vabadusvõitluse algus aastatel olid suureks probleemiks ka vene väed
(suguvõsa). Gunnarr ei tahtnud talle külla minna ning otsustasid sõjaretkele minna. Läksid Hisingisse sõber Ölvirile külla, kes andis talle sõjalaevi. Jutustus, et ees olid vennad Vandill ja Karl. 30. Taplus ja võit. Peeti kõikjal lahinguid ja võideti igal pool. Rafalas kohtuti viikingitega ja võideti, Eysyslas kohtusid Tofiga, kes hoiatas teda meeste Hallgrimri ja Kolskeggri eest, kellel olid väga head sõjarelvad. Tapluses langes mehi nagu loogu.Võideti ja anti viikingitele armu. Tofiga leiti peidetud varandus. Palus tagasi Taanimaale viimist, oli viikingite vang. 31. Tagasi Põhjamaadesse. Kuningas Haraldr Gormripoeg, pool kuud võistlusi ja naisepakkumine. Tagasi Islandi, mitte enam tagasi. Hising, Ölvirile tagasi laevad ja laadung. Kohtumine jarl Hakoniga. 32. Kevadel sõidab tagasi Islandile.Kojujõudmine, Njalli tänamine. 33. Tingile sõitmine ja kohtumine Hallgerdriga. Kosjad
Feodaalkord : See põhines feodaalide ja vasallide suhetel. Prantsusmaal kehtis siis vasalli puutumatus kuninga poolt Sõjamehe seisuse tuumiku moodustasid rüütlid. Nad tegid sõjaretki, pidutsesid,korraldasid turniire, et võitlusvaimu hoida. Vasall pidi senjöörile andma truudusevande. Rüütliväele valiti hoolega lahingupaika, sest nad ei olnud võimelised manööverdusteks. Rünnakuid alustati piidega pikkade odadega. Teiseks tulid käiku sõjarelvad kirved, mõõgad jne. Vasall pidi senjööri vangistuse korral vastaselt välja lunastama Alloodid pärusvaldused, nendega ei tasutud sõjateenistuse eest Feodaalse killustatuse ajal toimus palju tülisid ja sõdu feodaalide vahel Aadli ehk rüütliseisusesse said näiteks asevalitseja funktsiooni täites. Uusi inimesi eriti juurde ei lastud Peamiseks ülesandeks feodaalidel oli sõjaline funktsioon.
hõredalt, alepõllundus, jaht, kalapüük. Rauaaeg Soorauamaagi kasutusele Käsitöö, karjakasvatus, Linnused, külad. võtt, tarandkalmed, põlluharimine, kauplemine, kääpad, ehete sõjarelvade valmistramine, valmistamine, sõjarelvad. kodukoha kaitsmine. 2. Iseloomustage eestlaste suhteid naabritega. Andke hinnang eestlaste sõjalisele ja majanduslikule tasemele antud regioonis. Kuivõrd mõjutasid mujal Euroopas toimunud arengud Eesti ajalugu? Läänenaabrid. Naabriteks olid skandinaavlased. Suhted nendega olid vaenulikud ja sõjalised. Lõunanaabrid. Naabriteks olid idaslaavlased, balti riigid, Ukraina. Uhted nendega olid kaubanduslik, sõjaline aktiivsus.
jumaliku kuju, rääkides O'le tema kodust. Athena muutis O vanaks kerjuseks ning O ööbis oma sõbra, seakarjus Eumaiose juures. Athena läks T'd koju kutsuma. T tuli Spartast koju ning läks kõigepealt seakarjuse juurde, kus palus karjust minna ning Penelopele poja koju jõudmisest teavitada. Kui karjus oli läinud muutis Athena O jällegi iseendaks ning isa & poeg tegid plaani: mõlemad lähevad koju, O moondatult. T pidi kõik sõjarelvad ära peitma, ja jätma alles ainult neile vajalikud relvad. T läks ees ning karjus ja O tulid järele. Vana koer tundis O ära, kuid kuna O ei saanud end reeta, ei teinud ta Argosest välja. Koer suri. Kosilased pilkasid kerjust, ja üks neist lõi teda. Penelope tuli kosilastele ütlema, et ta abiellub mehega, kes toob enim kalleid kingitusi. Siis laskis ta kutsuda enda juurde O. Mees rääkis, kuidas ta oli Penelope kaasat Trooja all kohanud
kindel, kellele ta räägib ning siis võttis Athena oma jumaliku kuju, rääkides O’le tema kodust. Athena muutis O vanaks kerjuseks ning O ööbis oma sõbra, seakarjus Eumaiose juures. Athena läks T’d koju kutsuma. T tuli Spartast koju ning läks kõigepealt seakarjuse juurde, kus palus karjust minna ning Penelopele poja koju jõudmisest teavitada. Kui karjus oli läinud muutis Athena O jällegi iseendaks ning isa & poeg tegid plaani: mõlemad lähevad koju, O moondatult. T pidi kõik sõjarelvad ära peitma, ja jätma alles ainult neile vajalikud relvad. T läks ees ning karjus ja O tulid järele. Vana koer tundis O ära, kuid kuna O ei saanud end reeta, ei teinud ta Argosest välja. Koer suri. Kosilased pilkasid kerjust, ja üks neist lõi teda. Penelope tuli kosilastele ütlema, et ta abiellub mehega, kes toob enim kalleid kingitusi. Siis laskis ta kutsuda enda juurde O. Mees rääkis, kuidas ta oli Penelope kaasat Trooja all kohanud
annaabi.ee 
