..). Sel ajal, kui Balkani
poolsaare aladel ja Väike-Aasia rannikul olid juba tekkinud kreeka linnriigid, ühendasid
Page 3 of 12
5/3/2009 10:58:45 AM
Tiberi jõe ääres paiknevatel küngastel elavad maaharijad ning karjused alles oma
asulaid ja lõid väikese keskuse, mis sai nimeks Roma. Apenniini poolsaarel ja Sitsiilias
olid tollal olemas juba kreeka kolooniad (Kyme, Naxos, Tarentum, Sybaris, Kroton,
Regium, Elea, Messana, Sürakusa, Gela, jne); Vahemere lõunarannikul (Aafrika-
poolsel) eksisteerisid foiniikia asulad, mis hiljem Kartaago poolt võimsaks mereriigiks
ühendati. See oli Pürenee poolsaare lõunaosas asuva tugeva Tartessose riigi õitseaeg
(Tartessos linn
summa eest ta müüdaks Alzeerias; teine leiab sellest arvestusest lähtudes riigid, kus inimene üldse mitte midagi ei maksa, ja koguni niisugused, kus ta maksab vähem kui mitte midagi. Nad hindavad inimesi nagu kariloomi. Nende järgi on inimene riigi seisukohalt just nii palju väärt, kui palju ta seal tarbib; järelikult üks sübariit maksab vähemalt niisama palju kui kolmkümmend spartalast. Mõistatatagu siis, kumb neist kahest riigist - Sparta või Sybaris langes käputäie talupoegade orjusse ja kumb pani värisema Aasia. Kartaago ja Rooma tülitsesid ülemvõimu pärast maailmas; üks oli väga rikas, teisel ei olnud mitte midagi, ja viimane oli see, kes esimese hävitas. Pärast seda, kui Rooma impeerium oli alla neelanud kogu maailma rikkuse, langes ta omakorda saagiks inimestele, kes ei teadnud isegi mis asi rikkus on. Frangid vallutasid Gallia ning saksid Inglismaa, ilma et neil olnuks muud varandust peale oma vapruse ja vaesuse
joonia ja dooria murret kõnelevate kreeklaste vahel näiteks Sürakuusa ja Akragas kuulusid doorlastele, euboialaste kolooniates räägiti aga joonia murret. Seevastu Sitsiilia lääneosas kindlustusid foiniiklased ja saare sisealad jäid veel sajanditeks põliselanike sikelite, sikanite ja elüümlaste võimu alla. Ka Itaalia lõunaranniku kolonisatsioon algas juba 8. sajandi lõpus ja jätkus järgmisel sajandil. Suuremad linnad rajati siin Kroton ja Sybaris ahhaialaste poolt, Taras oli aga spartalaste rajatis. Umbes samal ajal hakkasid kreeklased koloniseerima Egeuse mere põhjarannikut (Traakia rannikut) ja Musta mere väinu. Väinades, nagu Mustal merelgi, kuhu kolooniate rajamisega jõuti tõenäoliselt alles 7. sajandi keskpaiku, oli ülekaalukalt aktiivseim Mileetose linn. Kuid edasises ajaloos kõige tähtsamaks osutunud asula Byzantioni (tänapäeva Istanbul) rajasid 670. a. paiku siiski Megara elanikud Kesk-Kreekast.
Sajandi keskpaiku tekkis siin suur asula Pithekussai (Ischia) saarel, ja peagi ka Kyme linn mandril. Sitsiilias rajati esimene koloonia (Naxos) euboialaste poolt aastal 734. Aasta hiljem (733) rajasid korintoslased Sürakuusa. Sajandi lõpuks oli saare idarannik kreeklastega asustatud. Põhja- ja lõunarannik asustatu VII VI sajandil (tähtsamad linnad: Himera, Selinus, Akragas). Lõuna-Itaalia tähtsamad linnad rajati VIII saj lõpul ja VII saj esimesel poolel. Need olid: Rhegion, Kroton, Sybaris, Taras. Egeuse põhjarannik (Traakia rannik) ja Musta mere väinad asustati kreekklastega samuti VIII sajandist alates (Byzantion rajati 670datel). Ulatuslikum kolonisatsioon Musta mere rannikul algas VII sajandil. Siin kujunesid peamiselt Mileetose kolooniad: Sinope, Pantikapaion, Olbia jt. Aafrika ranniku tähtsaim koloonia Kyrene Liibüas rajati 630datel. VII sajandi lõpust pärineb ka kreeklaste kaubanduslik baas Naukratis Niiluse deltas.
tuhande elanikuga kaubanduskoloonia. Sinna kogunes kreeklasi üle kogu maa, see oli tugipunkt ja peatuspunkt idaga kauplemisel. 7-8 saj kolonisatsioon Järgnes massiline kolonisatsioon, mis oli ka seotud rahvastiku kasvuga. Esialgu läänesuunas Sitsiiliasse (kogu idarannik, nt Naxos ja Syracuse, hiljem hõredamalt ka lõunarannik. Läänerannikul olid foiniikia kolooniad ja keskel olid siikelite alad, kes alistati hiljem kreeklaste poolt.) Lõuna-Itaaliasse (Taras, Kronot, Sybaris, Region). Suur-Kreeka ehk Megahellias. Alates 8. saj koloniseeriti ka itta ja põhja. Egeuse mere põhjarannik muutus Kreeka alaks ja 7. saj ka Musta mere väinad, kuhu rajati ka Bytzatsium. Musta mere ääred olid Milentose kolooniad, nt Olia, Sinope, Pantikapaion. Sõltumatuks saamine emalinnast. Taheti seda saavutada ja mitmed sinna maale jõudsid ka. Kuigi kolooniad võisid olla emalinnast sõltumatud, ei tähendad see, et sidemed oleks katkestatud. Kreeka kolooniad on saadud vallutades
ja kultuurielu: maj.-elu koondus linnadesse, kus kiiresti arenes käsitöö, tekkis kaupmeeste ja laevnike kiht. Sugukondlikud, trad. ühisk-akorrast pärinevad sidemed lagunesid. Linnad kujunesid orjapidamise keskusteks. Kaubanduslikud kontaktid tõid kaasa edusamme kultuurielus. 17 Vanim kreeka koloonia praeguse Itaalia terr-l Kyme (läänerannikul).Läänes veel Lõuna- Itaalia rannikul Sybaris, Tarentum jpt.; Sitsiilias Naxos, korintlaste rajatud Sürakuusa linn ja Rhodose ning Kreeta doorlaste asutatud Gela ja Agrigentum. Kreeklased surusid Sitsiiliast välja foiniiklased. Kirdes Propontise (praegu Marmara meri) ja Pontos Euxeinose (`külalislahke meri' - praegu Must meri) rannikule Byzantion, Olbia, Hersonesos, Phasis, Odessos, Pantikapaion, Theodosia, Trapezus, Sinope, Chalkedon enamuse sealsest ~90 kolooniast rajasid mileetlased; edelas Egiptuse kolooniad Kartaago, Kyreene
annaabi.ee 
