Sellega kaasnes ka uuenenud dzässorkestri - Big Bandi - teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ning Stephane Grapelli. Bebop oli dzässmuusika stiil 1940. aastatest. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk, altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. Heino Eller (7. märts 1887 Tartu 16. juuni 1970 Tallinn) oli eesti helilooja ja pedagoog. Ta oli Eesti sümfoonilise ja kammermuusika üks rajajatest. sümfoonilised teosed 1920 "Koit" (sümfooniline poeem)
käia. Uus muusika arenes esialgu Kansas Citys ja seejärel kõige hoogsamalt muusikute kogunemiskohtades. Uus stiil ristiti hiljem bebopiks. Dizzy Gillispie seletab bebopi päritolust, et see olla sündinud spontaanselt, kui keegi üritas meloodiahüpet järele laulda. On veel versioon, et algul olnud nimeks “rebop”, hiljem “bop”, mis arvati tulevat häälikukombinatsioonist, millega lauldi sageli fraasi lõppevaid noote. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk, altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. Thelonius Monk Charlie Parker Dizzy Gillespie Bebop ei olnud mõeldud tantsimiseks ja seega said muusikud mängida kiiremas tempos. Swing ja bigbändid olid leidnud põhilist rakendust tantsumuusikas, mis kõlas
teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940Ndatest aastatest on pärit dzässi muusikastiil bebop. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest. Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik 1950ndatest aastatest oli Ornette Coleman. 1960
teke. Nüüd oli väga tähtsal kohal rütm ning svingi kasutati tihtipeale tantsumuusikaks. Svingiajastul said tuntuks sellised suurkujud nagu Duke Ellington, Count Basie, Glenn Miller, Ella Fitzgerald ning Frank Sinatra. Euroopa dzässmuusika eestvedajaks said aga Django Reinhardt ja Stephane Grapelli. 1940Ndatest aastatest on pärit dzässi muusikastiil bebop. Nii bebop'i meloodia kui ka rütm olid svingiga võrreldes tunduvalt keerulisemad. Võrreldes cool jazz'iga oli bebop aga lärmakam. Kuulsaimad bebop'i muusikud olid pianist Thelonius Monk , altsaksofonist Charlie Parker ja trompetist Dizzy Gillespie. 1950. aastatel sai alguse free jazz, mille lõi pianist Cecil Taylor. Free jazz vabastas dzässi igasugustest piirangutest. Nüüd polnud dzässil enam taktimõõtu ning harmoonia koosnes klastritest. Kuulsaim dzässmuusik 1950ndatest aastatest oli Ornette Coleman. 1960
tämbriga. Sving tõi endaga kaasa suurte orkestrite bigbändide võidukäigu. Benny Goodman, Glenn Miller, Charlie Barnet, Bob Crosby, Ella Fitzgerald. Bepob Sving polnud veel täit tuult tiibadesse saanud, kui II maailmasõda tõi jazz'i olulisi muutusi. Suurte orkestrite asemel hakati moodustama 4-5 liikmelisi ansambleid. Kuna tegemist oli mustade muusikutega, oli svingipõhimõtete hülgamises ka protesti ja soovi tagasi pöörduda afroameerika muusikatraditsioonide juurde. Võrreldes svingiga muutus bebop'is meloodiline ja harmooniline joonis tunduvalt keerulisemaks. Välditi fraaside sümmeetrilisust, põhirütmi jäi mängima vaid kontrabass. Charlie Parker, Max Roach, Dizzy Gillespie, Bud Powell. Progressiivne jazz 1940. aastail ilmus bebop'i kõrvale veel üks uuendus jazz'is progressiivne jazz, mille peamisteks esitajateks olid valged muusikud. Teerajaks progressiivse jazz'ini oli pianist Stan Kenton. Woody Herman, Dave Brubeck. Cool jazz 1940
- Ülipopulaarse tantsuorkestri juht Paul Whiteman, kelle orkestris mängis palju esmaklassilisi muusikuid nagu Bix Beiderbecke (kornet), Eddie Lang (kitarr) jt. - “Rhapsody Blue” tõi P. Whitemanile maailmakuulsuse 1924. - Whitemani orkestriga hakati kasutama mõistet “sümfooniline jazz”. Sving - Sai alguse 1930. aastatel New Yorgis, mis kujunes järgmiseks jazzi pealinnaks. - Kuldaeg kestis u 1935-1945. - Svingiga saavutas jazz suurima kaubandusliku edu. - Esimene jazz-muusika stiil, mis levis väljaspoole Ameerika Ühendriike. - “Nelja löögi jazz” e rõhud paigutuvad kõigile neljale löögile. - Lisaaktsent 2. ja 4. löögil annavad erilise õõtsuva rütmika. - Meloodiad originaallooming või arranzeeringud populaarsetest lauludest. - Võrreldes varasema jazziga lihtsam (Euroopalikke sugemeid).
Kunagi ei mängita tavalisi duur- ja moll-helilaadi akorde, vaid väikese seksti, suure seksti ja 6/9 akorde. Samuti on iseloomulikud vähendatud akordid. (Gypsy jazz 2010) Mustlasdzässil nagu ka n-ö tavalisel dzässil on olemas oma standardid. Need aga erinevad dzässi omadest tunduvalt. Suur osa neist on kas mollis (1, ½ ,1, 1, ½, 1, 1 tooni), doorias (1, ½, 1, 1, 1, ½, 1) või meloodilises mollis (1, ½, 1, 1, 1 ½, 1, ½ tooni). (ibid) Mustlasdzäss sarnaneb kõige rohkem vast svingiga (dzässmuusika stiil, mis sai alguse 1930ndatel). Svingi iseloomustab tantsulisus ja improvisatsioonivaesus. Pillidest kasutati enim klarnetit, saksofoni, trompetit, trombooni, klaverit, kontrabassi ja trumme. Svingmuusikat esitab tavaliselt svingorkester, kus on tunduvalt rohkem muusikuid kui traditsioonilise dzässi koosseisus. (Sving...2007) Kuna ka mustlasdzäss sai alguse 1930ndatel, mõjutas seda kõige rohkem tema kaasajal tuntust ja populaarsust kogunud muusikastiil.
muusikapala, suudab ta selle vaid fraseerimisega muuta džässilikuks isegi oma partiid noot- noodilt mängides (Berendt 1999: 165). Ilmekas tõestus eeltoodud väitele on kuulus vokaal- ansambel The Swingle Singers, kes Bachi teoseid esitades jälgib täpselt autori teksti, lisades ettekandele vaid svingtrummi rütmitausta ja džässiliku fraseerimise, saavutades uskumatult džässiliku tulemuse. Eelnevaga seondub lahutamatult džässi rütmika koos svingiga. Iga džässansambel koosneb meloodia- ja rütmisektsioonist. Esimesse kuuluvad trompet, saksofon, klarnet ja teised nn viisipillid, teise trummid, (kontra)bass, kitarr ja klaver (tingimusel, et nad pole parajasti soolopilli rollis). Džässrütmikas valitseb meloodiasektsiooni ja rütmisektsiooni vahel loo- minguline pinge, mis ei esine mitte ainult rühmade vahel, vaid ka rühmades enestes, ja pole midagi haruldast, kui nende algsed funktsioonid lähevad omavahel segamini, s.t meloodia-
annaabi.ee 
