lang=en 10.6.Leidke Kongressi Raamatukogus leiduvaid eestikeelseid õiguse alaseid raamatuid. Tooge 2 raamatu nõuetekohane viide. Sarv, E.(1997). Õiguse vastu ei saa ükski : Eesti taotlused ja rahvusvaheline õigus. Tartu : Okupatsioonide Repressiivpoliitika Uurimise Riiklik Komisjon. Mark, M. (2003). Eesti pangandusõiguse alused : õpik õigus- ja majandusteaduskonna üliõpilastele. Tallinn : Juura. 10.7. Valige järgmistest autoritest üks ja tehke kindlaks: Karl Erik Sveiby, Roy F. Baumeister, Geert Hofstede, Manuel Castells, Mitu selle autori raamatut leidub Kongressi Raamatukogus? 33 raamatut on Kongressi Raamatukogus. Esitage kõige uuema raamatu nõuetekohane viide? Baumeister, R.F.,Bushman, B J., (2014) Soscial psychology and human nature. Belmont, CA : Wadsworth, Cengage Learning Millised tema Kongressi Raamatukogus leiduvad raamatud on olemas Tallinna raamatukogudes? Esitage 2 raamatu viited.
Tõsi, ka siin on diskussioonilisi probleeme (Vadi, 2004: 78). Uuemate ja uute üldistuste klassifitseerimiseks on soovitav kasutada eelkõige loogilist lähenemist, mis korrastab need loogiliste põhikategooriate alusel ning võimaldab sünteesida erinevaid käsitlusi ja avastada uusi (Vadi, 2004: 79). 1.2. Teooria ei vasta tegelikkusele Teooria vastavust tegelikkusele on põhjalikumalt käsitlenud Karl-Erik Sveiby (1990/1994: 14- 15). On hämmastav, et tänased üliõpilased õpivad ikka veel ,,kaasaegset" juhtimisteooriat, mis põhineb peaaegu ainuüksi tööstuslikust tootmisest võetud näiteil. 5 Kaasaegsed juhtimisteooriad: Juhtimine Jaapani moodi, Z teooria Sedamööda, kuidas teabeküllaste organisatsioonide hulk kasvab, tuleb paljudel neist
Juhtimise alused: Algkursus. Tallinn: Eesti-Ameerika Ärikolledz. 6. Mihhailova, G., 2009. Kaasaegsed juhtimisteooriad. [Online] http://dspace.utlib.ee/dspace/bitstream/10062/14232/1/kaasaegsed_juhtimisteooriad.pdf [02.11.2009] 7. Siimon, A. & Türk, K., 2003. Juhtimine. Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus. 8. Sults, K., 2009. Eestvedamine, juhtimisstiil. [Online] http://www.tlu.ee/files/arts/4427/5- loecbb9eb1931d6257d5264c937aacc9599.pdf [04.11.2009] 9. Sveiby, K-E., 1990/1994. Juhtimistarkus. Tallinn: Olion. 10. Ouchi, W. G., 1982. Theory Z. New York: Avon Books. 11. Vadi, M., Sirel, K., Tartu Ülikool, 2008. Eesti organisatsioonikultuur on ameerikalik. [Online] https://www.kalev.ee/est/rapla/?news=962357&category=9&Eesti- organisatsioonikultuur-on-ameerikalik [02.11.2009] 12. Wikimedia Foundation Inc, 2009. Z Theory. [Online] http://en.wikipedia.org/wiki/Theory_Z [04.11.2009]
2000. 14. Roos, J. Roos, G..Dragonetti N.C, Edvinsson L.. Intellectual Capital. London. 1997. 15. Schuler, R.S., Jackson, S.E. Human Resource Management: positioning for the 21st century. 6th ed. New York: West Publishing Company, 1996. 780 p. 16. Sjöstrand, Sven-Erik. Organisaatioteoriat. Espoo. 1981. 17. Spencer L.M, Spencer S.M. Competence at Work. Models for Superior Performance. John Wiley&Sons, Inc. Canada. 1993. 18. Stewart, Thomas A. Intellectual Capital. London 1998. 19. Sveiby, Karl-Erik. Knowledge Management... The Karl Erik Sveiby way... Online learning module. 1998. http://knowledgecreators.com/km/kes/kes1.htm. 20. Sveiby, Karl-Erik. The Knowledge Organisation. The Library. 1994. http://www.sveiby.com.au/KOS1.html. 54 21. Vadi, M. Organisatsioonikäitumine. Tartu Ülikooli Kirjastus, 1997.
Tulemuslik töösüsteem- pakutavate saavutamisele suunatud süsteemide ja protsesside kogum; IR süsteemi ühildumise kindlaksmääramine- süsteemide tegelikkuse efektiivsuse näitajad; IRi efektiivsuse näitajad IR funktsiooni tootlikkuse ja efektiivsuse näitajad. IR tulemuskaart loendab palju võimalikke näitajaid: Iri efektiivsuse all on neid juba 50. KÕIKEHAARAVUST TULEKS AGA VÄLTIDA. 27. Immateriaalse vara monitor ja kompetentsuse näitajad Karl-Erik Sveiby- intellektuaalse kapitali liikumise algatajaid töötas Rootsi konsultatsioonifirma Celemi jaoks välja immateriaalse vara monitori. Võttis intellektuaalse kapitali kolm standardkomponenti ja valis iga kohta kolm näitajat. Soovitas kasutada igas lahtris ainult ühte või kahte näitajat. Inimkapitali kohta kasutab ta terminit ,,töötajate kompetentsus" ja piirab selle professionaalisega. JOONIS: 8 Celemis kasutatav immateriaalse vara monitor:
413. ORGANISATSIOON SAAB TEADMISI o importides teadmisi omavaid inimesi o importides informatsiooni (raamatud, elektroonilised andmekandjad jms) o õppides (individuaalselt või kollektiivselt) o uuringutest 414. Teadmisi professionaalses organisatsioonis on võimalik o luua o osta o jagada 415. 6. Kirjeldage nelja töötaja tüüpi professionaalses organisatsioonis. 416. 417. PROFF ehk asjatundja 418. (Sveiby, 1994 järgi) 419. Profile meeldivad 420. · keerukad probleemid 421. · erialased uudised 422. · vabadus lahendusi otsida 423. · labori/osakonna suured ressursid 424. · avalik tunnustus 425. Profile ei meeldi 426. · reeglid, mis piiravad isiklikku 427. vabadust 428. · rutiinsed tööd 429. · bürokraatia 430
9 Nimelt on ettevõtja isik, kes loob ettevõtte (koondab töö ja kapitali ettevõtte alustamiseks), organiseerib ja juhib seda taotletava eesmärgi poole ja seejuures riskib paljuga (rahaga, reputatsiooniga jne). Juhid-omanikud (kapitali ja ettevõtte omanikud) on ühelt poolt huvitatud ettevõtte säilimisest, ettevõttesse paigutatud omakapitali suurendamisest, teiselt poolt aga omanikutulust, dividendide saamisest, võimalusest vastu võtta otsuseid ja omada tunnustust. 5 Sveiby, K.-E. Juhtimistarkus. 101 nõuannet teabeküllaste organisatsioonide juhtidele. Tallinn: Olion, 1994, lk. 237 6 Kidron, A. Ärijuhtimise psühholoogia. Teine trükk. Mondo, 2001, lk. 6 7 Ruth Alas. Juhtimise alused. Külim, 2008, lk. 10 8 Aino Siimon. Kulno Türk. JUHTIMINE. TÜ Kirjastus, 2003, lk. 78 9 Laas, A. Ettevõtlus on elamise viis. Tartu: Peipsi Koostöö Keskus, 2001, lk. 18 Suurettevõtet juhib tavaliselt juht-palgatöötaja, kes kuulub keskse isikuna ettevõtte juhtkonda
annaabi.ee 
