3. Nim 2 kõrrelist rohttaime - nisu ja rukis. 4. Taliteraviljade optimaalne külviaeg eestis 25 august – 5 detsember. Taliteravilajde opt. külviseaeg on siiskui taimed jõuavad sügisel vegetatsiooni lõpuks moodustada 2-3 võrset, arendada välja juurekava ja koguda vajaliku hulga tagavara toitaineid. 5. Miks pole vaja kaunviljadele lämmastiku Sest nende juurtel elavad mügarbakterid, mis vütavad õhust lämmastiku. 6. Millised ei tohiks olla mullad suviteraviljadel Ei sobi glei-ja õhukesed peapealse mullad. Sobivad kekmise lõimisega, hästi väetatud ja soodsa veereziimiga liivsavi mullad. 7. Millised kartuliegseid hooldamismetoodikaid teate vms. Äestamine, muldamine, lehemädanikutõrje, keemiline umbrohutõrje, kartulimardika häivitamine. 8. 5 agrotehnilist võtet mis parandavad mulla kvaliteeti vms. Lamandumine, põllu tasasus, umbrohtumine, koristusaeg (7-10 päeva on optimaalne), valmimise ühtlikkus. 9
Tõusme- l/ha maksumus on teine 2-3 süsteemne põletik 367,5 kr nädalat fungitsiid Must- hiljem seenhaiguste mädanik tõrjeks tali- ja suviteraviljadel ning rapsil. Kahjurite Hiila- Fastac 50 230 kr/l Fastac on laia tõrje mardikas 0,2-0,3 l/ha toimespektriga, Maakirp 1 ha pika peitkärsakas maksumus on järelmõjuga
väetistega. Õlleoder vajab hektarile 15 kg väävlit. Sademetega saab 4-6 kg, lehtede kaudu õhust 1,5 kg. Väetisega oleks hea, kui antaks vähemalt 10 kg. Reegel: 1kg väävli puudus põhjustab 10 kg. Lämmastiku mittekasutamist enamsaagiks. Mulla optimaalseks fosfori 7 tarbeks peetakse 24 kg/ ha kohta, optimaalne kaaliumi tarve on 4 t/ha saagi kohta 52 kg/ha kohta. Väetusviis suviteraviljadel on eeslitatid paiklik väetamine. Võrreldes hajusväetisega on võimalik kasutada lämmastikku 10 kg/ha rohkem, ilma et proteiinisisaldus terades tõuseks. Taim kasutab varasemas kasvufaasis lämmastiku kasvuks ja algarenguks, saak on kõrgem ja proteiiniprotsent jääb normi piiridesse (alla 11,5 %). Seeme ja külv Seeme pea olema puhtasordiline, teiste sortide lisandeid ei tohi olla üle 1,5%. Idanevus peaks olema vähemalt 92%, erandina ka 90%. Teiste taimede seemneid ei
Mida suurem liikumiskiirus, seda tulemuslikum töö. tööseadise liikumise iseloomu järgi: passiiv- ja aktiiväkked tööseadise kujunduse järgi: pulk-, käpp-, suga-, kamm-, pii-, nuga-(tähik-, biiter), sõrmketas-, lüli, varb-rull jms äkked tööseadise omavahelise seose järgi: jäikpinnalised ja paindpinnalised 79. Teravilja, herne ja põldoa äestamine. Äestamine on oluline eriti talisnisul ja suviteraviljadel aurumise vähendamiseks ja kooriku kõrvaldamiseks. Äestatavatel kultuuridel peaks külvise normi tõstma 10%, et vähendada saagikadu. Nisu äestamine kahe lehe faasis, väiksema töökiirusega. Suviteraviljadel tärkamiseelne äestamine, otra peaks pärast külvi rullima ja äestama enne oraste tärkamist. Rukki äestamine kevadele ei ole oluline. Hernest äestada tärkamiseelselt 2-3 cm sügavuselt, pärislehtede ilmumisel, võimalik kuni ridade kinnikasvamiseni.
Diagonaalselt ja risti põllukultuuri ridadega on äestamise mõju efektiivsem. Teraviljasordid reageerivad äestamisele erinevalt. Reastatult paremini taluvatest vähemtaluvateni: Spelta nisu > nisu > tritikale > kaer > oder > rukis > talioder. Äestamise ülesandeks ei ole mitte ainult umbrohtude hävitamine, vaid ka mulla õhu- ja veereziimi reguleerimine. Äestamine aurumise vähendamiseks ja kooriku kõrvaldamiseks on eriti vajalik talinisul ja suviteraviljadel. Teraviljade vaheltharimine hävitab küll umbrohtusid, kuid ei asenda eelneva ülesande täitmisel äestamist. Et, rukist kasvatakse tavaliselt kergematel muldadel ja taimik katab kevadel paremini põllu pinda, siis rukki äestamine kevadel nii oluline ei ole. Äestatavatel kultuuridel peaks külvisenormi tõstma 10%, et vähendada saagikadu. Taliviljade tärkamisjärgne äestamine (idud peaksid 12 cm allpool mullakihti olema) on õigustatud, kui esineb tugev
Peamised agronõuded seemnekülvil on järgmised: 1) külvata tuleb õigeaegselt (võimalikult vara, kuid mitte varem, kui muld seda võimaldab) ja lühikese ajaga (7...10 päeva jooksul); 2) külvata tuleb ühtlase külvisenormiga (teraviljadel 200...300 kg/ha ehk 400...600 tera ruutmeetri kohta) nii üksikridades kui ka kogu põllul; normist kõrvalekalle ei tohi ületada ± 3%; 3) seemned tuleb külvata ühesugusele sügavusele (taliteraviljadel 2...4 cm, suviteraviljadel 3...6 cm, hernel 4...6 cm ja heinaseemnel 2...3 cm, kusjuures raskematel ja niiskematel muldadel ning hilisemal külvil on külvisügavus väiksem kui kergematel ja kuivematel muldadel ning varajasel külvil); keskminekülvisügavus ei 15 tohi ettenähtust erineda üle ± 15%; 4) reaskülviread peavad olema sirged ja ühesuguste reavahedega: reavahede hälbed ei
annaabi.ee 
