Linale ei sobi kerged liivamullad, sest need ei taga mullas vajalikku niiskusekogust. Samuti ei sobi linale rasked savimullad, mis on liigniisked ja kergesti paakuvad. Soomuldadel kasvatatud linavarte kiusisaldus on madal, kiud ise aga kore, puituv, tugevuseta. Seemnekasvastuseks tuleb valida kõige paremad ja umbrohupuhtamad põllud. Parimaks eelviljaks linale on ristikurohke põldhein. Kõrge mullaviljakusega muldadel kasvatatakse lina, rukki, kartuli või suviteravilja järel. Samale põllule ei või lina uuesti külvata enne 6 7 aasta möödumist. Milleks kasutatakse lina? Kiudlina annab kolme liiki toorainet: kiudu, seemneid ja luud. Linakiud on peamine tooraine, mida kasutatakse tekstiilitööstuses kümnete erinevate tarbe- ja tehniliste kangaste valmistamiseks, alates õhukesest batistist (170 g/m2) kuni presendini (1000 g/m2). Linaseemnest saab õli, mis on tooraine farmaatsia-, värvi-, laki-, paberi-,
2. Mis on taimekasvu seisukohalt efektiivne temperatuur? Taimekasvu seisukohalt on kõige olulisemaks näitajaks efektiivse temperatuurid. Efektiivseks(üle 5 C) temperatuurideks nim. ööpäeva keskmist temperatuur, millest on lahutatud 5C. 3. Palju erinevaid taimeliike on Maal? Maal on 250 000-300 000 taimeliiki. Inimesed kasutavat neist umbes 23 000 liiki. 4. Mullatüübid suviteraviljadele Suviteravilja kasvatamiseks sobivad kõige paremini keskmise lõimisega, hästi väetatud ja soodsa veereziimiga liivsavi mullad. Ei sobi glei-ja õhukesed paepealsed mullad. 5. Tähtsad toiteelemendid taimedele Teraviljade toitumiseks on vaja tähtsad toituelementid N –lämmastik, K-kaalium, P-fosfor, mida nimetatakse ka põhitoiteelemntideks. Kindlasti peab taime toitekeskonnas olema Ca, Mg, S, Fe, Mn, B, Cu, Zn jne. 6. Teraviljade kasvuaegsed hooldustööd
Ka plaanimajanduse tingimustes (aastatel 19451990) oli Eesti põllumajanduses suhteliselt kõrge tootmistase. Taimekasvatuses kasutati palju mineraalväetisi 1989. a. ühe põllumaa hektari kohta keskmiselt 266,7 kg toimeainele ümberarvutatult, 1985. a. isegi 289,3 kg, mis ületas üle kolme korra taimekasvatussaadustega põldudelt äratoodut ja loomulike kadudega kaasnevaid näitajaid. Herbitsiididega töödeldi peaaegu kogu suviteravilja külvipind. Mineraalväetiste tasakaalustamata ja herbitsiidide suhteliselt ohtra kasutamise, eriti kasutamisvigade tagajärjel reostusid veekogud ja moonutusid mikrobioloogilised protsessid mullas. Loomakasvatussaaduste tootmine rajanes suures osas sisseveetavale ostujõusöödale. Väga paljud suurfarmid ja ka tavamajandid kasutasid suurtes kogustes jõusöödatehaste ostujõusööta, mille põhikomponendid (teravili, päevalill) olid kasvanud Ukraina ja Kasashtani steppides
või turvasmulda. Mõlemad neelavad päikesekiiri rohkem kui lumi ja ja kiirendavad seega lume sulamist.Kevadel, kui muld on tahenenud, on vaja taliviljaoraseid äestada. Äestada on soovitatav külviridadega põiki, mitte risti.piki ridu äestades vigastatakse orast kõige rohkem. b) Suviteraviljade külvijärgne mullaharimine algab tavaliselt põllu rullimisega. Tänu sellele saavutab seeme parema kontakti mullaga. Suviteravilja külve ka äestatakse. Sellel on kaks eesmärki : mullakooriku vältimine ja umbrohutõrje c) Kartuli külvijärgne harimine algab kergematel muldadel vagude rullimisega.kui mugulad on kartulipanekul jäänud osaliselt mullaga katmata, on esimesi töid lisamuldamine. Umbrohtude tärkamisel haritakse kartulipõldu muldamiskultivaatorist ja äketest koosneva agregaadiga.kartuli tärkamisel haritakse veelkord sama agregaadiga
Kui külvieelselt on haritud optimaalsest sügavamalt, siis tuleks enne külvi tingimata rullida. Kombineeritud külvikuga külv – väetis viiakse juurtele sobivasse sügavusse Külv tuleb rullida – õhkrehvrull Et kapillaarne vesi tõuseks seemneni – rull + äke (piid) Külvisenorm: (a) 1000 seemne mass (b) Idanevate seemn m2 (c) Idanevus% (d) Puhtus % b*a/c; b*a*100/c Külvisügavus Seemnete sügavam külv Eelviljade suhtes on nõudlikum talinisu Suviteravilja külvisügavus on määrava tähtsusega taime potentsiaalse saagikuse realiseerimisel. Sügava seemnete asetuse korral kulub suurem osa seemne varuainetest mullasisese varre kasvatamiseks. Üheks sügava külvi põhjuseks on sügav külvieelne mullaharimine. Savimuldadel juhtub aga sageli nii, et osa seemnest jääb mulla pinnale. Külvil tuleb arvestada ka mulla niiskust. 130. Külvijärgne muldade tihendamine. Teraviljade seemned on külvireas jaotud hajusalt (2…3 cm laiuselt)
saagikus aidakaalus on kogusaagikuse ja saagikuse põhiliseks näitajaks. Neid kasutatakse kogu maailmas. Sellist kogust saame müüa söödaks ja seemneks kasutad jne. Kogusaagi ja saagikuse näitajate kui taimekasvatuse kõige olulisemate näitajate dünaamika analüüsile pööratakse suurt tähelepanu. Kogusaagikuse ja saagikuse dünaamikat. iseloomustavad näitavad teravilja kogusaagikust kokku, taliteravilja kogusaagikust, suviteravilja kogusaagikust, kartuli. kogusaagikust, lina kogusaagikust ja mitmeaastasese heina kogusaagikust. Dünaamika analüüsi eesmärk on: a) anda hinnang analüüsitava näitaja kujunemisele analüüsitava perioodi kestel; b) välja selgitada need põhjused, mis on oluliselt mõjutanud analüüsitava näitaja kujunemist; c) prognoosida analüüsitava näitaja kujunemist lähemas või kaugemas tulevikus. 17. Kogusaagi ja saagikuse ökonomeetriline analüüs (sõltumatud muutujad, mudeli
aega. Kui mullas on temperatuur pidevalt alla 5..6 kraadi ja märg, võivad mugulad mädanema minna. Aga sobivaim on 13-14 kraadi sooja. Liiga külma mulda kartul ei kannata. Öökülmade suhtes on kartul väga tundlik. Võib juba miinus 1 kraadi juures hävineda. Mugulad külmuvad miinus ühe kraadi juures. Valguse suhtes on kartul väga nõudlik. Varred pikad, mugulad väga väikesed. Eelvilja suhtes nõudlik ei ole. Parimaks on siiski põldhein või sööda juurvili. Päris hea saak ka suviteravilja järel, mitu aastat ühel kohal ei soovitata kasvatada, levivad haigused ja kahjurid. Kartulipõllu valikul lähtutakse selle kivisusest. Kartulil peab olema kivivaba pind. Kartul vajab sügavalt haritud, kobedat, õhurikast mulda, kus toitained vabanevad suve teisel poolel. Kevadel mullaharimisega ei tohi hilineda, sest muld kuivab kiiresti ja muutub panklikuks. Enne mahapanekut haritakse maad 12-17 cm sügavuselt. See ärritab ka umbrohtusid. Toitainete
vagujaga. Veevaod olgu võimalikult lühikesed ja suundugu otseteed lähimasse kraavi. Kasutatakse kas valik- või lausvagumist, viimast kasutatakse rasketel savimaadel, kui maapinna lang on väga väike või puudub üldse. Lausvagumisel aetakse vaod üksteisega paralleelselt vahekaugusega 5...12 m ning sügavusega 15...25 cm. Valikvagumisel on vagude sügavus 25...30 cm. Lisaks taliviljapõldudele võib veevagusid kasutada ka karjamaadel ja lutsernipõldudel. Kitsaeelist kündi kasutatakse suviteravilja ja rühvelkultuuride põldude kündmisel. Küntakse mitmekorpuselise adraga. Künni suund ühtigu maapinna langu suunaga. Ee laius valitakse olenevalt maapinna langust. Suurema, üle 2promilli langu korral on ee laius 15...20 m, väiksema langu korral 12...15 m. Suviteraviljapõllud küntakse kitsaeeliselt sügisel, rühvelkultuuride põllud kevadel. Sademete vesi koguneb künnil tekkivatesse lahkukünnivagudesse ja valgub piki vagusid maapinna langu suunas
annaabi.ee 
