Johannes Aavik ja keeleuuendus 1880-1973. 93 aastat elas Eesti üks tähtsamaid ja juhtivamaid keelemehi, Johannes Aavik. Tundes end suutlikuna arendada Eesti keelt oma eluaja jooksul võrdväärseks Euroopa vanade kultuurkeeltega, hakkas Saaremaa paljutõotav nooruk juba varakult tegutsema. Johannes Aavik sündis Pöide kihelkonnas Randvere külas Kõiguste vallakirjutaja pojana. Kuressaarde asus J. Aavik elama 7-aastasena ning seal veetis ta järgnevad 21 aastat. Keskhariduse omandas Aavik Kuressaare gümnaasiumis. Ta oli kooli parimaid õpilasi, lemmikõppeaineteks võõrkeeled
Jõustamine Eesti sotsiaaltöös on seotud tugevustel põhineva lähenemisega ning koos moodustavad nad loogilise terviku, keskendudes jõu andmisele individuaalselt. ( Kiipli, 2012) Jõustamise kohta ei ole selget kontseptsiooni, mis tuleneb ühtse definitsiooni puudumisest (ibid.) DuBois ja Miley (2011) toovad välja jõustamise järgmised põhimõtted: koostööl põhinev protsess, kus klient ja sotsiaaltöötaja tegutsevad üheskoos partneritena; kliendi nägemine kompetentse ja suutlikuna viima läbi muutusi, leides juurdepääsu ressurssidele ja võimalustele; klient kui tegur muutuste saavutamiseks; sotsiaalse võrgustiku olulisus stressi vähendamiseks ja enesekontrolli suurendamiseks; kliendi osalus jõustamisprotsessis: klient püstitab eesmärgid, vahendid ja tulemused; dünaamilisus, pidevalt muutuv ja arenev protsess. (Toros, 2013) See tähendab, et jõustamine on aktiivne protsess, mille eesmärgiks on muuta passiivne
Kujunevad väärtushinnangud, mis võivad püsida kogu elu. Kooliealisena õpitakse elu tundma täiskasvanute reaktsioonide põhjal: vanematel, kasvatajatel, õpetajatel, treeneritel kõigil inimestel on teatud käitumismudelid ning laps immiteerib alateadlikult. Lapse ootamine on ka aeg, mil vaadatakse tagasi laspepõlve ja hinnatakse ümber suhted oma vanematega. Lapsepõlvekodus valitsenud poja ja isa suhted võivad oluliselt mõjutada seda, kui kompetentsena, suutlikuna ja armastatuna mees end oma peres nüüd tunneb. TULEVASE ISADUSEGA KAASNEVAD TUNDED JA MÕTTED Tulevase isa tunded ja mõtted võivad olla üsna vastuolulised. Positiivne suhtumine võib alata lapsepõlvest ja oma isa positiivsest mudelist, mida järgida soovitakse. Samuti mõjub hästi see, kui mehel on olnud varem võimalus väikeste lastega tegeleda, näiteks 7 oma õde-vendadega või sugulaste-tuttavatega lastega
Naine oli reeglina mehest paarkümmend aastat noorem ja täielikult temale allutatud. I sajandi VanaRooma sõjamees. Selgelt eristati mehe ja naise rolli, nagu ütleb näiteks Xenophon (u 430 355 eKr): Mehe keha ja hinge tema korraldas niiviisi, et ta suudab paremini taluda külma ja kuuma, reise ja sõjakäike, sellepärast määras tema talle tööd väljaspool kodu. Naise keha seevastu lõi jumal selleks vähem suutlikuna ja sellepärast, arvan, määras talle kodused talitused. Mees peab tegutsema toitjana, hankijana, distsiplineerijana ja perekonna üldise juhina mehe instrumentaalne roll. Laps oli Roomas oma vanemate vara vanemad võisid vabalt otsustada, mis temaga teha. Vabadel roomlastel oli tavaliselt kolm last, laste arvu osati piirata raseduse vältimise ja abortidega, aga kasutati ka vastsündinute hülgamist. Vaesed hülgasid oma lapsi või
Naine oli reeglina mehest paarkümmend aastat noorem ja täielikult temale allutatud. I sajandi Vana-Rooma sõjamees. Selgelt eristati mehe ja naise rolli, nagu ütleb näiteks Xenophon (u 430–355 eKr): Mehe keha ja hinge tema korraldas niiviisi, et ta suudab paremini taluda külma ja kuuma, reise ja sõjakäike, sellepärast määras tema talle tööd väljaspool kodu. Naise keha seevastu lõi jumal selleks vähem suutlikuna ja sellepärast, arvan, määras talle kodused talitused. Mees peab tegutsema toitjana, hankijana, distsiplineerijana ja perekonna üldise juhina – mehe instrumentaalne roll. Laps oli Roomas oma vanemate vara vanemad võisid vabalt otsustada, mis temaga teha. Vabadel roomlastel oli tavaliselt kolm last, laste arvu osati piirata raseduse vältimise ja abortidega, aga kasutati ka vastsündinute hülgamist. Vaesed hülgasid oma lapsi või müüsid
· Isiksuse sitkus on seostatav stressi teiste leevendajatega, nagu kontrollkese ja elamustejanu. Hull, Van Treuren, & Virnelli (1987) leidsid, et sitke isiksuse kolmest omadusest seostuvad tervisega oluliselt ainult kohustus ja kontroll · Sitke isiksuse mõiste on tekitanud suurt huvi ja on uuritud, miks ja kuidas sitke isiksus vähemate haigusteni viib · Tundub, et sitke isiksus näeb ühelt poolt maailma vähem ohtlikuna ja teisalt iseennast enam suutlikuna tegelda stressi tekitavate sündmustega kui nö tavainimene suudab · Florian, Mikulincer, & Taubman (1995) leidsid, et sitke isiksusega inimesed kasutavad edukalt probleemi lahendamise ning toetuse otsimise strateegiaid · Stressi puhul kogevad nad vähem frustratsiooni ja kasutavad teistest enam positiivseid enesekohaseid väiteid ning vähem negatiivseid enesekohaseid väiteid Stress ja tervis
annaabi.ee 
