Händeli oratoorium "Judas Makabeus", Mozarti ooperi "Don Giovanni" kontsertettekanne jt) -Propageeris klassikalist muusikat, parandas rahva liidertafellikest lauludest rikutud maitset -1908.a. siirdus Lääne- Euroopasse paremaid elu- ja loometingimusi otsima -Suri ja on maetud Berliini Tähtsus Eesti muusikas :- Muusikalis- ühiskondlik ning kontserttegevus Tartus - Loomingu uudsus (uute zanrite kasutamine , keskendumine suurvormidele , kunstiküpsus, kompositsioonimeisterlikkus , liidertafellisuse vastane , modernne helikeel, teoste filosoofiline sisu, tugev dramatism) Looming : 1) Oratoorium "Sealpool Jordanit", "Joonas" ; 2) Kantaadid "Johannes Damaskusest", "Ecclasia"; 3) Avamäng "Julius Caesar"; 4) Keelpillikvartetid; 5) Koorilaulud - Eks teie tea (vaimulik) jt Artur Kapp (1878-1952) - Silmapaitvamaid sümfoniste Eesti muusikas -Pärit Suure-Jaanist
Elleri teosed on alati põhjalikult polüfoonilist käsitlust meisterlikult ja viimistletud , detailideni välja. Suurem suurejooneliselt. osakaal tema koolkonnas oli Kapi koolkonnas toetuti rohkem instrumentaalmuusikal, Eller oli klassikalistele traditsioonidele , suurt avatud kõigele uuele , soodustas iga rõhku pandi vokaalmuusikale ja õpilase individuaalset kujunemist. vokaalsümfoonilistele suurvormidele. Enamus eesti muusikasse uute tuulte toojad on tulnud Elleri alt. Minu arvates polnud Eller nii huvitava Minu arvates oli Kapp palju huvitavam elulooga helilooja, kui Kapp. Tema helilooja võrreldes Elleriga . Kuna juba muusiku tee sai alguse ka vaiksemalt kui tema noorpõlvest leiab soololaule Kapi oma , näiteks Rudolf Tobiaselt sai ta "Metsateel" , "Pilvedel" , "Kütkes" . Peale ainult mõne muusikateooria tunni
lüüriline, samal ajal Kapi muusika on jõuline ja tõsine. Ellerit peetakse perfektsionistiks, ta oli viimistleja ning nõudis seda ka oma õpilastelt, erinevalt Kapist oli Elleri muusikas iga detail läbimõeldud ja viimistletud, loomingus puudus juhuslikkus. Samas Kapp pani paberile hetkemõtted ning ei pööranud viimistlemisele suurt tähelepanu. Teoseid võrreldes on nende kahe helilooja eelistused väga erinevad-Artur Kapp keskendus enamasti suurvormidele, Heino Eller aga väikevormidele. 11 Iseloomusta P. Tsaikovski loomingut. Paljuski on Tsaikovski loomingut mõjutanud tema meeleolu ja üleelamised. Tsaikovski ooperid nagu ka sümfooniad on dramaatilise karakteriga ja rajanevad psühholoogilisel konfliktil. Tegevuse tõukejõuks on mingi tugev emotsioon. Muusikaliselt on Tsaikovski ooperites esiplaanil vokaalne külg. 12 Milles seisneb Mart Saare tähtsus Eesti muusikas?:
Händeli oratoorium " Judas Makabeus", Mozarti ooperi " Don Juan" kontsertettekanne jt) · Propageeris klassikalist muusikat, parandas rahva liidertafellikest lauludest rikutud maitset · 1908.a. siirdus Lääne- Euroopasse paremaid elu- ja loometingimusi otsima · Suri ja on maetud Berliini Tähtsus Eesti muusikas: Muusikalis-ühiskondlik ning kontserttegevus Tartus 11. R.Tobias looming Loomingu uudsus: · uute zanrite kasutamine ,keskendumine suurvormidele · kunstiküpsus, kompositsioonimeisterlikkus · liidertafellisuse vastane · modernne helikeel · teoste filosoofiline sisu, tugev dramatism Looming: · Oratoorium " Sealpool Jordanit", " Joonas" ; ,,Joonase lähetamine" · Kantaadid " Johannes Damaskusest", "Ecclasia"; · Avamäng " Julius Caesar"; · Keelpillikvartetid; · Koorilaulud- Eks teie tea (vaimulik) jt 12. A.Kapp - tähtsus eesti muusikas
Pärast konservatooriumi jäi Tobias Peterburi Jaani kiriku eesti koguduse organistiks ja koorijuhiks. Samal ajal oli ta ühes muusikakoolis õppejõuks ning andis eratunde, vabal ajal komponeeris agaralt.1905. a . valmistas ta eesti keeles ette W. A. Mozarti ooperi "Don Juan". H. Treffneri gümnaasiumis asutas ta keelpillikvarteti, kuhu kuulusid ka J. Simm ja H. Eller. Samuti toetas ta rahvaviiside kogumise aktsiooni. 11. R.Tobias looming:uute zanrite kasutamine ,keskendumine suurvormidele,kunstiküpsus, kompositsioonimeisterlikkus,liidertafellisuse vastane,modernne helikeel,teoste filosoofiline sisu, tugev dramatism R. Tobiase loomingut võib jaotada nii ajaliselt kui ka muusika iseloomult kolme perioodi: 1) Peterburi 2) Tartu 3) välismaa ajajärk. 1) Esimene periood kestis umbes kümme aastat. Klassikaliste eeskujude järgi on kirjutatud avamäng "Julius Caesar" ja kantaat "Johannes Damaskusest". Tobiase
nad on elukauged ja jätkavad romantilist traditsiooni, millest tekkis terav vastasseis. Autoritaarne režiim mõjutas luuletajaid, kellest enamik olid uue riigikorra vastased. Kriitilisi mõtteid sai avaldada ainult satiirilistes lühiluuletustes või varjatud vihjetena. Ainult E. Hiir võttis valitsuse propageeritud tööeestluse ideed omaks – tema luule omandas ka seetõttu optimistlikuma põhitooni. Tähtis koht värsiloomingu üldpildis kuulus eepilistele suurvormidele: 2 värssromaani (Kärner ja Visnapuu). Ulatuslikumaid poeeme avaldasid Alle, Sütiste, Visnapuu, Ridala. Ridala regivärsilisse poeemi „Toomas ja Mai“ oli põimitud eepilisi rahvalaule. Alveri poeemidele „Lugu valgest varesest“ ja „Pirnipuu“ olid iseloomulikud vaimukas sõnastus, irooniline käsitluslaad. Luule arenes iseseisvusajal eriti intensiivselt. Esile tõusis palju andekaid luuletajaid, tänu kellele mitmekesistusid ja avardusid aineringid
Seetõttu ei pidanud helilooja vajalikuks anda oma suurvormis edasi terviklugu, vaid sageli koosneb suurvorm 10 üksikutest episoodidest ja terviku paneb kokku kuulaja ise. Eriti võiks siin mainida Berliozi, kes suuresti arvestas Pariisi intellektuaalide (sealhulgas muidugi ta ise) kirjandustundmisega, näit draamalikus sümfoonias ,,Romeo ja Julia" ning vokaalsümfoonilises suurteoses ,,Fausti needmine". (Berliozi muusikale, eriti suurvormidele on iseloomulik teaterlikkus teos on nagu nähtamatu draama, mille iga kuulaja enda jaoks oma kujutluses loob Berliozi kaasabil.) Ja selle alateema lõpuks veel üks kommentaar 19. sajandi esimesel poolel tüüpiliste segakavade kohta. (Seda kommentaari võiksite kasutada ka mõne muu punkti juures.) Eriti 19. sajandi esimesel poolel oli instrumentaal- ja vokaalmuusika põimimine kontserdikavades tavaline, ja selles kajastub ka püüe kirjandust ja muusikat, heli ja sõna ühendada