kalastusvõimalused · Sotsiaalne - kohalikes külades, valdades lisanduvad töökohad ja aktiveerub külaelu Hellenurme vesiveski · 1998.aastast omanik Mae · Elva jõel, 45 km Juske suudmest · Säilinud kõik endised jahvatusseadmed · 1870.a ehitatud · Omanik jahvatab korra · 3-kordne kiviehitis nädalas · Jahuveski · Avatud muuseumina, · Suurveeajal võeti saab jälgida jahvatamist, maitsta karaskit vesiväravad eest, · Pidevad renoveerimistööd pais vastupidav · Elektri tootmine 2003. aastast Kiidjärve vesiveski · Ahja jõel, 53 km · Kiidjärve metskond suudmest rentis ja taastas · Võimas 4-kordne · Avati taas 1994. kiviehitis aastal · Ehitati 1914. aastal
8.Iseloomusta sälk- ja lammoru kujunemist. Kiirevooluline jõigi on sirge ja säng on V-kujuline- tekib sälkorg. Mida aglasem on voolukiirus, seda looklevam jõgion ning tekib lammorg. 9.Selgita soodi ja delta teket. Sood tekib, kui jõgi rajab endale looke põrkeveerust teise lookeni uue voolusängi, ning eraldunud looget, mis moodustab iseseisva veekogu nim soodiks. Delta on alal, mis on jõesetetest ummistunud ning milles on palju jõesänge, mis suurveeajal üleujutatakse. 10.Selgita põhjavee teket, paiknemist ja liikumist. Põhjavesi tekib peamiselt inflitratsiooni teel, küllusevööndis, kus pinnas on väga poorne. Põhjavesi võib pakneda mõnest sentimeetrist kuni mõnekümne meetrini. Põhjavee liikuvus sõltub veekihi langust ja kivimite veejuhtivusest. Põhjaveee sügavust ja kiirust iseloomustab filtratsioonimoodul. 11.Too näited eri tegurite mõjust sademetevee imbumisele põhjavette. Hoonestus, takistab imbumist läbi maapinna
poorsusest. Oluline on teada ka kivimite veejuhtivust. Põhjavee alanemise ja reostumise põhjused: Inimtegevus, intensiivne väljapumpamine, kaevandamine. Tagajärjed: Kaevud jäävad kuivaks, põhjavesi sooldub, põhjavesi reostub. Sood tekib, kui jõgi rajab endale looke põrkeveerust teise lookeni uue voolusängi, ning eraldunud looget, mis moodustab iseseisva veekogu nim soodiks. Delta on alal, mis on jõesetetest ummistunud ning milles on palju jõesänge, mis suurveeajal üleujutatakse Inflatsioon (Põhjavee kujunemine, vee imbumine pinnasesse) mõjutavad tegurid: 1. Saju kestus 2. Saju intensiivsus 3. Kivimite poorsus (pooride maht-suurem veekogus) 4. Taimkatte esinemine 5. Nõlva kalle 6. Pinnase niiskus Põhjavee reostusallikad: 1. Tööstusjäätmete või reostuse juhtimine veekokku, pinnasesse. 2. Põllumajandusreostus. Üleväetamine ja valel ajal väetamine. Reostus, sõnnikuhoidlad. 3. Trantspordireostus. Õnnetused teedel, teede soolatamine. 4
õigus viibida tema maal 24h päevas. LIIKUMINE VEEKOGUDE ÄÄRES Võime supelda ja olla veekogude ääres, mis on selleks ette nähtud. Autoga vees ja jääteel sõitmine ei ole avalik tegevus. Eraveekogu ääres olemiseks peab olema omaniku luba, lisaks peab olema ka luba, et olla eraomaniku purdel, sillal jne. Kaldaomanik peab lubama oma kallast kasutada igal inimesel, et ta saaks sealt mööduda. Kallasrada võib kasutada veepiirist 4m ulatuses, suurveeajal 2 m veepiirist ja 10 meetrit suurtes laevatavate veekogue ääres. Väikestel järvedel mis on alla 10ha on mootoriga sõiduvahend keelatud. Suurematel veekogudel , ehk piiriveekogudele mineka j atulek tuleb registreerida lähimaspunktis. Riigimets- RMK loodi 1999, levinumad puuiigid mänd, kask, kuusk Riigimetsa võimalused: matkarada, õpperada, looduskool, telkimisala, puhkerada jne. LÕKE tohib teha sellesk ettenähtud kohas, see ei tähenda seda, et kui ei ole keelatud, siis tohib teha.
Õigus osa saada, kohustus loodust kaitsta ja säilitada, vastutus seadust tunda ja sellest kinni pidada. Kallasrada- kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sh selle kaldal liikumiseks. Puudub, kui on tegu mitteavalikuks kasutamiseks mõeldud veekoguga ja veekogu ääres viibimine ja selle kasutamine on lubatud, kui omanik ei ole keeldu väljendanud. On, kui avalik veekogu, laevatatavatel veekogudel 10 m, teistel 4 m, suurveeajal (kallasrada on üle ujutatud) 2 m. Riigimetsa ja eraomandi võimalused igaüheõiguses: Lõke- Lõket tohib teha üksnes selleks ettevalmistatud ja tähistatud kohas! Liikumine- võib kõikjal, kus omanik pole seda piiranud (mootorsõidukiga peab koguaeg luba olema). Telkimine- omaniku loal, kui keelust pole teada antud võib ööbida ja telkida kuni 24 h Koer- võõral maal peab olema koer lõastatud, kui maaomanikuga ei ole kokku lepitud teisiti, keeld ei kehti teenistusülesannetel koertele
prügi, koer, jäljed, taimed). ERAMAA - Kaitstav loodusobjekt. Teed – tähistatud (omaniku loal) ja tähistamata erateed. Päikesetõusust loojanguni. Veekogud – avalikud ja mitteavalikud. NB! Tehnilise toorme, nagu pajukoor, korvivitsad, pilliroog, männikasvud, vaik jm kogumise õigus ei kuulu igaüheõiguse alla! Kallasrada – Kallasrada- avalikuks kasutamiseks veeääred ja veekogud - Laevatatavatel veekogudel 10 m, teistel 4 m - Suurveeajal (kallasrada on üle ujutatud) 2 m Nii inimestele kui ka loomadele, mis tagab vaba pääsu veeni. Kui on tegu mitteavalikuks kasutamiseks mõeldud veekoguga, siis kallasrada EI OLE! (uus seadus) ja veekogu ääres viibimine ja selle kasutamine on lubatud, kui omanik ei ole keeldu väljendanud (kirjalikult või suuliselt). Kui keeldu väljendatakse, siis veekogu juures viibida EI TOHI!
Purre, sild või mõni muu veekogus või selle kohal asuv ehitis ei ole kallasraja osa ja võib kasutada üksnes omaniku loal (eeldatav luba, kui ei ole keelavaid silte) Kallasrada – kaldariba avalikult kasutatava veekogu ääres veekogu avalikuks kasutamiseks ja selle ääres viibimiseks, sh selle kaldal liikumiseks. ︎Kaldaomanik peab igaühel lubama kallasrada kasutada! ︎Laevatatavatel veekogudel 10 m, teistel 4 m ︎Suurveeajal (kallasrada on üle ujutatud) 2 m Kallasrada pole- ︎Kui on tegu mitteavalikuks kasutamiseks mõeldud veekoguga, siis kallasrada ei ole ja veekogu ääres viibimine ja selle kasutamine on lubatud, kui omanik ei ole keeldu väljendanud. ︎Kui keeldu väljendatakse (kirjalikult/suuliselt), siis veekogu juures viibida ei tohi! Avalikul veekogul puudub kallasrada: sadamas;
annaabi.ee 
