uurimistöökoostamise põhimõtteid ja vormistamise nõudeid. Tegemist on põllumajandusliku uurimisega Lamba- ja kitsekasvatuse osas Eesti territooriumil. Lamba kasvatus on Eestis olnud populaarne aastasadu ja aretusega on tegeletud ligi sada aastat. Kitsi on kasvatatud karjakasvatamise algusest peale. Käesoleva uurimistöö ülesandeks on uurida lamba- ja kitsekasvatuse näitajaid maakonna, valdaja õigusliku vormi, karja suurusklassi ja liigi järgi Eestis. Uurimistöö põhiliseks andmeallikaks on Eesti statistikaamet. Töö esimeses peatükis antakse ülevaade lamba - ja kitsekasvatuse olemusest ja aretusest Eestis. Töö teises peatükis analüüsitakse konkreetsetele näitajatele toetudes statistikaameti andmetele lamba- ja kitsekasvatuses Eestis aastal 2010. 3 1. LAMMASTE JA KITSEDE KASVATAMINE JA EESTIS 1
• saadetiste konsolideerimine (koondveokiri, koondkonossement) Lisaks põhiteenustele võidakse pakkuda klientidele järgmisi lisateenuseid: • kauba (saadetiste) käitlemine • kauba (saadetiste) kokkuvedu ja jaotus • kauba (saadetiste) füüsiline transport • saadetiste liikumise jälgimine • konteinerite rentimine, liising ja müük Suurtes konteinerterminalides teostatakse üldjuhul ka konteinerite remonditöid. 5. Millisesse terminalide suurusklassi kuulub Muuga sadama konteinerterminal? XXL terminal Muuga sadam on Eesti suurim ja sügavaim kaubasadam, mis oma sügavuse ja kaasaegsete terminalidega on üks moodsamaid sadamaid Euroopas. Muuga sadama akvatooriumi sügavus ulatub 18 meetrini, mis võimaldab teenindada kõiki Taani väinu läbivaid laevu. Muuga sadamas on võimalik lastida-lossida ja ladustada toornaftat ja naftasaadusi, sega- ja puistlasti ning külmutust nõudvaid kaupu, teenindada konteiner- ja ro-ro tüüpi laevu.
Kõrge temperatuuri tõttu tekib heitgaasis lämmastikoksiide NOx tunduvalt rohkem kui ottomootoris. NOx soodustab osoonisisalduse vähenemist välisõhus, sudu teket ja hingamisteede haigusi. Vääveldioksiid SO2 tekib kütuses sisalduva väävli põlemisel. Kui kümmekond aastat tagasi oli kütuses 0,2-1,4 % väävlit, siis nüüd on kvaliteetkütustes seda alla 0,05 %. Peamiselt väiksema kütusekulu tõttu tekib diiselmootoris vähem süsinikdioksiidi kui samasse suurusklassi kuuluvas ottomootoris, kuid diislikütuses on suhteliselt rohkem süsinikuaatomeid kui bensiinis, mis CO2 emissiooni mõnevõrra jällegi suurendab. 1 km läbisõidu kohta on diiselmootori heitgaasis siiski umbes 10% vähem CO2 kui ottomootori omas. Heitgaasiemissiooni mõjutab kütuse sissepritsemoment ja -kestus ning sissepritsekarakteristik, st sisestatava kütusekoguse jaotus pritseaja vältel. Hilistuv
22 LIISI KINK 23 VIROLOOGIA 3.3.2. Genoom Genoom koosneb kümnest dsRNA segmendist, mis jagunevad kolme suurusklassi (L1-3, M4-6, S7-10). BTV (kokku 19,218 bp, segmendid 3954 822 bp) ja mitmete teiste orbiviiruste genoomide täielikud järjestused on teada. Oma organisatsioonilt sarnaneb orbiviiruste genoom teiste sugukonna Reoviridae esindajate genoomidel: - positiivsete ahelate 5'-otstes asub cap-1 struktuur; - kõikide genoomsete segmentide kuus 5'-terminaalset (5'- GUUAAA) ja kaheksa 3'- terminaalset (ACACUUAC-3') nukleotiidi (positiivse ahela järgi) on konserveerunud;
ute Uttedega majapidamised, arv 2001 4858 1181 2458 812 205 109 58 35 2003 3242 525 1382 782 242 158 101 52 2005 3185 471 1268 629 363 214 144 96 Lammaste üldarv ja lammaste üldarvu jagunemine õigusliku vormi ja farmi suurusklassi järgi 2001.-2005.a. on esitatud tabelites 4 ja 5. Selgub, et enamik Eestis kasvatavatest lammastest peetakse füüsiliste isikute farmides. 2005.a. vaid 14,5% lammastest kuulusid juriidilistele isikutele. Tabel 4. Lammaste üldarvu jagunemine Eestis lambafarmide õigusliku vormi järgi 2001 2003 2005 Kokku %-des Kokku %-des Kokku %-des
Nimetus Kokku 1-2 3-9 10-19 20-29 30-49 50-99 Üle100 2001 4858 1181 2458 812 205 109 58 35 2003 3242 525 1382 782 242 158 101 52 2005 3185 471 1268 629 363 214 144 96 Lammaste üldarv ja lammaste üldarvu jagunemine õigusliku vormi ja farmi suurusklassi järgi 2001.-2005. a on esitatud tabelites 4 ja 5. Selgub, et enamik Eestis kasvatavatest lammastest peetakse füüsiliste isikute farmides. 2005. a vaid 14,5% lammastest kuulusid juriidilistele isikutele. Tabel 4. Lammaste üldarvu jagunemine Eestis lambafarmide õigusliku vormi järgi 2001 2003 2005 Nimetus Kokku %-des üldarvust Kokku %-des üldarvust Kokku %-des üldarvust
Ülejäänud klas- sidesse kuuluvad alused vajavad jäämurdja poolt eskortimist, samuti kehtivad neile navigatsiooni- piirangud olenevalt aastaajast. Küsimused 1. Millise suurusklassi laevu ehitatakse maailmas kõige enam? 2. Millise jääklassiga alused suudavad liikuda Läänemerel ilma jäämurdja abita? 5.4. Laevatüübid ja nende kasutusvaldkonnad Meredel ja ookeanidel kulgevaid laevu klassiitseeritakse kauba liigi alusel, mille vedami-
annaabi.ee 
