Mükoriisa (seen ja taim), samblik (vetikas ja seen), tolmeldamine (putukas ja taim). Mükoriisa Seene kasu: saab orgaanilist ainet/toitu. Taime kasu: saab vett. Samblik Vetika kasu. Seene kasu. Tolmeldamine Putuka kasu: toit. Taime kasu: levikualad suurenevad ja paljunemine. Koosluste mitmekesisus. 1. Liigiline mitmekesisus (eluvormid, liigid). 2. Struktuurne mitmekesisus: suuruseline, funktsionaalne e talituslik (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus), ajaline (ööpäeva ja aastarütmid), ruumiline e paigutuslik (jaotumus, taimekoosluste horisontaalstruktuur) 3. Geneetiline mitmekesisus Dominant mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. Taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi. Loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade jaoks eraldi.
Relikt - liik, mis on säilinud varasema levialaga võrreldes väiksemal alal Levik näitab, kuidas isendid paiknevad Organismide leviku määravad ära ressursside jaotus ja liigisisesed suhted Kooslus kõik elusorganismid, kes elavad koos mingil piiritletud territooriumil Sünökoloogia populatsioonide omavahelised suhted, koosluste ja keskkonnatingimuste vahelised suhted Struktuurne mitmekesisus suuruseline, funktsionaalne, ajaline või ruumiline Dominant koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik Taimekoosluse dominandid leitakse katvuse või biomassi järgi, harilikult iga rinde jaoks eraldi Loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade jaoks eraldi Servaala ehk ökoton kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja seetõttu on liigirikkam (servaefekt)
Mõlemale kasulik, aga (mitte vajalik) ajutine Mõlemale osalisele kahjulikud suhted Konkurents - - Mõlemale osalisele neutraalsed suhted Neutrlism 0 0 Ei mõjuta üksteist ei positiivselt ega negatiivselt Koosluse mitmekesisus Koosluste mitmekesisus: * Liigiline mitmekesisus * Struktuurne mitmekesisus suuruseline funktsionaalne ajaline * Geneetiline mitmekesisus Dominantliik on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik. Servaefekt e ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt) Koosluste vahetus e suktsessioon ja selle vormid Suktessioon e
Kommensalism + 0 Üks saab kasu, teisel on kasutu ja kahjutu, bakterid seedekulglas Protokooperatsioon + + mõlemale kasulik, aga mitte vajalik Mutualism + + mõlemale kasulik ja vajalik, mükoriisa, tolmeldamine, seedeelundite mikroobid Koosluse mitmekesisus Liigiline mitmekesisus (eluvormid, liigid) Struktuurne mitmekesisus - suuruseline - funktsionaalne e talituslik (toiduahel, toiduvõrk, infovahetus) - ajaline (ööpäeva- ja aastarütmid) - ruumiline e paigutuslik (jaotumus, taimekoosluste horisontaalstruktuur) Geneetiline mitmekesisus Dominantliik – on mingis koosluse organismirühmas ülekaalus olev ja selle aineringes tähtsaim liik Servaefekt e ökoton – kahe järsult erineva maastiku või koosluse siirdevöönd,
rinde jaoks eraldi loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Koosluste mitmekesisus: · Liigiline mitmekesisus · Struktuurne mitmekesisus suuruseline funktsionaalne ajaline · Geneetiline mitmekesisus · Taastumised e. demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. · Suktessioon e. koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu
Künnis-Beres, 20.02.2017 Eesti merestrateegia meetmekava D1. Bioloogiline mitmekesisus on säilinud. Elupaikade kvaliteet ja olemasolu ning liikide levik ja arvukus on kooskõlas valitsevate füsiograafiliste ja klimaatiliste tingimustega. D2. Inimtegevusega sissetoodud võõrliigid jäävad tasemele, millel ei ole negatiivset mõju ökosüsteemile. D3. Kaubanduslikud kalavarud ja karploomade populatsioonid ei ole ohustatud, kusjuures populatsiooni vanuseline ja suuruseline koosseis annab tunnistust ressursside heast seisukorrast. D4. Teadaolevate mere toiduvõrgustike elementide arvukused ja mitmekesisus on tasemel, mis võimaldab tagada pikaajalise liikide rohkuse ja nende täieliku paljunemissuutlikkuse säilimise. D5. Inimtekkeline eutrofeerumine, eelkõige selle negatiivsed mõjud, nagu bioloogilise mitmekesisuse vähenemine, ökosüsteemi seisundi halvenemine (vetikate ülemäärased
rinde jaoks eraldi loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi Ökoton kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Koosluste mitmekesisus: · Liigiline mitmekesisus · Struktuurne mitmekesisus suuruseline funktsionaalne ajaline · Geneetiline mitmekesisus · Taastumised e. demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. · Suktessioon e. koosluste vahetus ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu
rinde jaoks eraldi – loomakoosluses leitakse dominandid enamasti loomarühmade (suuruse, süstemaatika või funktsionaalse) jaoks eraldi Ökoton – kahe järsult erineva maastikuosise või koosluse siirdevöönd, mis sisaldab mõlema elemente ja on seepärast keskkonnalt komplekssem või liigirikkam kui kumbki neist (servaefekt). Koosluste mitmekesisus: • Liigiline mitmekesisus • Struktuurne mitmekesisus – suuruseline – funktsionaalne – ajaline • Geneetiline mitmekesisus • Taastumised e. demutatsioonid toimuvad juhul, kui kooslus on tugevalt häiritud mingi loodusõnnetuse, sageli inimtegevuse tagajärjel. Kui vaibub häiriva teguri otsene mõju, algab looduslik taastumine. • Suktessioon e. koosluste vahetus –ökosüsteemide muutumine sadade kuni tuhandete aastate jooksul, on seotud koosluse koosseisu ja struktuuri pöördumatu
valgusressursi kohta: 1. valguse kvantiteet e valgusvoo tihedus, 2. valguse kvaliteet e valguse signaalid, mis peegeldavad valguse spektraalset tasakaalu. (Sepp 2011) Reeglina kasutab suurem taim ressursside kogumiseks ka suuremat ruumiosa. Tiheda asustusega taimekooslustes on konkurents asümmeetriline, st suuremad taimed võtavad suurema osa valgusest ära ja suruvad väiksemate taimede kasvu alla. St juba valguskonkurentsi varajastes staadiumides kujuneb välja suuruseline hierarhia, mis mängib taimekoosluse kujunemisel võtmerolli. (Sepp 2011) 6 2 TOMATITAIMEDELE SOBIV KASVUKESKKOND Tomat on valgusnõudlik ja soojalembene taim. Optimaalne õhutemperatuur on päeval 2224°C ja öösel 1618°C. Temperatuuril alla 10°C tomatitaimede kasv peatub. Normaalseks kasvuks ja arenguks vajavad taimed avarat, hästi tuulutatavat kasvuhoonet. Optimaalseks õhuniiskuseks on 6070%. Muld peab olema huumusrikas,
annaabi.ee 
