7) a)Rantsos elavad loomad karjamaadel, aga loomavabrikus elavad nad mitmekorruselises hiigelfarmis. b)Rantsos söödetakse loomi karjamaadel, aga loomavabrikus söödetakse loomi sees sisseostetud söödaga. c)Rantso tegeleb ka turismiga, aga loomavabrik seda ei tee. d)Rantsos tegelevad enamasti töölised ja pere loomadega, aga loomavabrikus kasutatakse masinaid ning inimestesse puutub see vähe. 8)a)Segatalus kasvatatakse loomi ja taimi oma tarbeks, aga spetsialiseerunud suurtalus kasvatatakse kõike müügiks. b)Segatalus kasvatatakse palju erinevaid loomi ja taimi, aga spetsialiseerunud suurtalus keskendutakse ainult ühele põllumajandusharule. c)Segatalus kasutatakse vähem masinaid kui spetsialiseerunud suurtalus. d)Segatalus toimub kasvatus väiksel maaalal, aga spetsialiseerunud suurtalus on kasutusel suured maaalad. 9)USAs ja Kanadas asuvate preeriate ja Suure tasandiku viljakatel muldadel kasvatatakse suures koguses teravilja, sealhulgas maisi ja nisu
oma maa tootmisettevõtetele. NB! LOE ÕPIK LK 21-22. 28.Põllumajanduse tootmisvormid talus: · põlvest põlve edasikandunud tootmistraditsioonid · maa ja talu rendile andmine · talu pärandatakse põlvest põlve, see tagab maa heaperemeheliku kasutamise. Talu s.o maal elavate inimeste traditsiooniline elukoraldusüksus ja põllumajanduslik tootmisoskus. Põllumajanduse tootmisvorm spetsialiseerunud suurtalus: · kasutatakse palgatööjõudu · segatalude spetsialiseerumine · nisutalud (põhja-ameerika, austraalia) Spetsialiseerunud talu s.o kõrgtootlik taluvorm, mis kujuneb segatalust spetsialiseerumise, liitumise või maareformi käigus (nt nisu-,maisi-,kartuli-,puuvilja-,sea-,piimakasvatuse jms talu) Põllumajanduse tootmisvorm rantsos: · loomakasvatus · levinud: austraalias, USA-s, argentiinas, lõuna-aafrikas, ameerikas jne · loomad viibivad aasta läbi karjamaal
aretamisega, sortide säilitusaretuse tagamisega, põllumajanduskultuuride sordiaretuse ja agrotehnoloogiate mõju uurimise saagiga kvaliteedile. Jõgeva valla keskuses Jõgeva linna taimekasvatuse eripäraks on suur seemnekasvatus. Ka loomakasvatus ja aiandus on Jõgevamaal päris tugeva arenguga. Näiteks Põltsamaal on Joosti aiand, mis tegeleb peamiselt roosikasvatusega ning ka ilupuude ja –põõsastega. Pauastvere külas Kaasiku suurtalus on võimalik saada aia- ja metsasaadused ning Luua Metsanduskoolist dekoratiivpuude ja-põõsaste istikuid [9]. Suuresti on levinud põllumajandussaaduste tootmine. Jõgeva vallas on enamus põllumaad hõivatud ning põllumeeste vahel on suur konkurents. Olen sellest teadlik, kuna üks tuttav tegeleb põllumajandusega. Tal on oma firma, kus omab oma masinaid ning maid. 10 7. TURISM
See on vana mõisamoonaka maja (1860ndaist), kus on kolm kööki, kolm sahvrit, kolm tuba, sest sääl elas ka kolm peret. Raua vanaisa ostis talu ära 1918. aastal. Nüüdki on see täitsa toimiv majapidamine – põldu küll enam ei harita, aga laut on täis tragisid lambaid, vaibakunsti vägevat villast toormaterjali. Lisaks kunstnikule askeldavad ringi talitaja, sulane, perenaine, kelle õlgadel toidutegemine – asjaajamine ikka nagu suurtalus. Teisel korrusel on ka külalistoad, Anu Raua juurest voorib läbi tudengeid ja õpilasi, kes siin Heimtali keskuses rahvakunsti uurivad. Natukene Anust Anu Raud sündis sõja ajal Moskvas – luuletajast isa Mart ja tõlkijast ema Valda olid tagalas. Juba järgmisel aastal pääsesid nad sõja pöördumise tuules Eestisse tagasi, ja kuigi pere elas rohkem Tallinnas, veedeti suved alati Heimtalis. Anu Raud on nüüd sinna tagasi kolinud. Vahel ei saa pool aastat talust välja, sest
Saarijärvi ja Ruovesi on väga olulised kohad tema elus. Ta on pärit Pohjonmaalt rootsi meremehe perest. Sattudes Kesk-Soome vaimustus ta loodusest ja inimestest. Saarijärvel kirjutas ta ,,Saarijärve Pa´avo". Paavo oli talupoeg, põllumees. Tal ei olnud palju õnne, aga ta oli töökas ja uskus jumalasse. 1932 ilmus ,,Põdrakütid", mis oli ilmatu pikk luuletsükkel. See on võrreldav Soome eeposega. Sündmustik toimub suurtalus. Palju on kirjeldatud popsielu ja elamist ja söömist, lisaks ka põdrajahti ja külaelu. Kõik lõppeb pidustustega. See on agraarseühiskonna kirjeldus. Laupäevaselts toimis 1837 aastani kuni Runeberg läks Porvoosse. Ta oli seal õpetaja ja hiljem direktor. Tal oli 8 last. 7 poega ja tütar. Üks tema poegadest oli skulptor ja tegi Porthani monumendi. Tema naine Frederika oli ka andekas, aga avaldas oma romaanid peale mehe surma. Tema nimejärgi on nimetatud kook
talupoegadele selleks, et rendist tulu saada. Ka need talud, mille omanikud tegelevad kaubandusega- külakaupmehed, või annavad teistele külaelanikele laene (tembeldati liigkasuvõtjateks). Kulakutalusid arvestati kogu NL-is olevat u 4-5%. Asi ei piirdunud vaid kulakutaludega, nendega võrdsustati ka kulakute käsilased- see oli segasem ja defineerimatu mõiste, lähtus pol vaadetest- kõik need külaelanikud, talumehed, kes toetavad kulakut suurtalus. Kõik need kulakud ja käsilased kuulusid 1929 a-st alates likvideerimisele. 12.loeng- 20.märts 1929 võitlus kulakluse vastu- töötati välja kulakutalude kriteeriumid ja kuulutati välja, et NL-is keskmiselt on kuni 5% kulakutalusid. Kohapealsed juhid ühelt poolt üritasid etteantud korraldusi täita täpselt ja ka ületada, ka kulakute kriteeriume tõlgendati väga vabalt- paljudes piirkondades liigitati kulakuteks kuni 15%
annaabi.ee 
