tervele ökosüsteemile. Second level Kasutatakse joogiks, Third level olmes, Fourth level tootmises, Fifth level põllumajanduses. Pinnavee seisundi hindamine füüsikaliskeemilised üldtingimused, fütoplankton, suurtaimed ja/või põhjataimestik, kalad, veereziim, vooluhulk, paisud. Pinnavee peamised seisundi halvedajad Liigne veevõtt. Reostus põllumajandusega seotud tegevustest (eutrofeerumine). Ohtlike ning toksisliste ainete kõrge sisaldus looduslikes vetes. Veekogude tõkestamine ja paisutamine. Jääkreostus. Seisund 1992. aastal Pinnavee kasutus suur. Punktreostusallikate koormus oli märgatavalt suurem. BHT7 koormus oli 94% suurem Fosfori koormus 79%
VEEKOGUDE TAIMESTIKU KORDAMISKÜSIMUSED JA VASTUSED 1. Millised hõimkonnad on esindatud veekogude taimestikus ja kui suured on “suurtaimed”? ROHEVETIKTAIMED JA MÄNDVETIKTAIMED; PRUUNVETIKTAIMED, PUNAVETIKTAIMED; SAMMALTAIMED; SÕNAJALGTAIMED; KATTESEEMNETAIMED Mõõtmed varieeruvad mõnest millimeetrist kuni mitmete meetriteni. 2. Hüdrofüüdid ja hügrofüüdid. Kaldaveetaimed ja amfiibsed taimed. Ujulehtedega ja ujutaimed ning veesisesed taimed moodustavad tõeliste veetaimede - HÜDROFÜÜTIDE rühma. Veest välja jäädes hääbuvad või säilivad pinnases risoomidega vms
92. Magevee ja ookeani loomastiku (nii bentose, planktoni kui nektoni) tähtsamaid erinevusi. 93. Läänemere ja tema loomastiku omapära võrreldes ookeani ja sisevetega. 94. Ponto-kaspia loomade kompleks: kus ja miks kujunenud, mille poolest Eesti vete jaoks oluline. 95.Tulnukloomi veekogudes, nii Eestis kui mujal: miks nad võivad tekitada meile probleeme; näiteid. Taimed 1. Millised hõimkonnad on esindatud veekogude taimestikus ja kui suured on "suurtaimed"? 2. Hüdrofüüdid ja hügrofüüdid. Kaldaveetaimed ja amfiibsed taimed 3. Millisteks eluvormideks jagunevad veesisesed taimed? 4. Kuidas defineeritakse litoraali? Kui sügavale see meie järvedes tavaliselt ulatub? Mis on ripaal? 5. Millised keskkonnategurid mõjutavad kõige sagedamini veetaimede lehekuju? 6. Milline eripära on veekeskkonnal taimede kasvukohana ja milliseid taimeorganite ja kudede iseärasusi see veetaimedel tingib
ehk 40,8%, mõõdukalt taimestunud on 4893 hektarit ja taimestikuvaeste 5526 hektarit. Järvede suurtaimestikus on määratud enam kui100 liiki sootaimi, paarkümmend liiki sammaltaimi ning sama palju mändvetiktaimi. Taimeliikide arv väikejärvedes kõigub 0 ja 25 vahel. Kõige liigirikkamad on Haanja kõrgustikul asuvad eutrofeerunud pruunika veega semidüdtroofsed järved ja Kõrg-Eestis olevad eutroofsed kalgiveelised järved. Eesti järvedes on enamlevinud suurtaimed pilliroog, kannaosi, ujuv penikeel, kollane vesikupp, vesikatk jt. Zoobentost on vähe rabajärvedes, Haanja kõrgustiku pruuniveelistes ja tugevasti reostunud järvedes, palju on taimerikastes järvedes. Hapnikurikast ja toitesooladevaest keskkonda nõudvad põhjaloomad on peaaegu kõikjalt kadunud, mitmesse järve on lisaks järve- ja jõekarbile lisandunud randkarp. [Koostanud Raukas, A., 1995. Eesti Loodus. Kirjastus ,,Valgus" ja Eesti Enstüklopeediakirjastus] (lk
Vetikad. Vetikaid võib leida väga mitmekesistest biotoopidest. Nende seas on nii auto- kui ka heterotroofe, üherakulisi ja ka hulkrakseid makroskoopilisi vorme. Iseäranis oluline osa on fotosünteesivatel planktilistel mikrovetikatel ehk fütoplanktonil (nn. taimne hõljum). Veeökosüsteemides on nad peamised esmased orgaanilise aine tootjad. Vaid kinnikasvavates madalates veekogudes suudavad nendega selles konkureerida suurtaimed. Samamoodi kui niidul kasvavad rohelised taimed on vetikad veekogu toiduahela käivitajad ning ülejäänud organismidele otsene või kaudne energiaallikas. Toiduahela kõrgematel tasemetel olevate organismide tootlikkus oleneb paljuski vetikate "jõupingutustest". Fotosünteesivate vetikate enda kasvu mõjutavad eeskätt vees leiduvad toiteelemendid ehk toitesoolad, peamiselt lämmastik ja fosfor. Olulised on ka keskkonna näitajad, nagu valgus, temperatuur, lainetus jne
● lepiskalade (särje, roosärje, latika, linaski, höbekogre) eemaldamine (palju kasutatud, vähendab ZP ärasöömist) ● röövkalade (haugi, ahvena jt) asustamine (ei lase lepiskaladel ülekaalu saavutada) ● taimede ja makrovetikate (Chara) asustamine (varjupaigaks ZP-le, toiteainete konkurendid FP-le) Meetodeid tavaliselt kombineeritakse Makrofüüdijärvede (suurtaimerikaste) taastamine, tervendamine, korrastamine Suurtaimed ● Rikkalik kaldaveetaimestik ja sageli ka ujulehtedega taimestik ● Liikide arv suur. ● Veesisene taimestik liigivaene, kuid ohter. Domineerivad eutrafendid. ● Isoetiide kas harva või puuduvad. ● Sissevoolu ala peamiselt mitmekesisem võrreldes väljavooluga. Suurtaimestiku eemaldamine ● Taastamine on väga keerukas. ● Oluline on omada teadmisi elustiku suktsessioonist, liikide ökoloogilistest nõuetest jne.
vetikate kasvu ka südasuvel. Zooblanktonite eluiga on lühike ning zooblanktoni biomass madal. Tähtsal kohal on zooblanktonis keriloomad ja väikesed koorikloomad. Kadunud on mitmed varem esinenud vähetoitelisi veekogusid eelistavad zooblankterid. Tagasihoidlik on ka zoobentose hulk. Võrtsjärv on fütoplanktoni järv kus suurtaimestliku osatätsus primaarses produktsioonis on tühine. Suurtaimed katavad ligikaudu 15% järve pindalast ja üldse on sealt leitud kuni 81 liiki järve- ja sootaimi. Kõige rohkem suurtaimi on järve lõunaosas ja tuulevarjulistes lahtedes. Levinuim kaldaveetaim on pilliroog. Veesisesed taimed on laialt levinud, neist tähtsaimad on kaelus-penikeel ja tähkjas vesikuusk. Võrtsjärve kalastik on aegade vältel ouliselt muutunud. Nagu näitavad Kolga-Jaani kivisaarelt,
Veeõitsengut võivad põhjustada ka teist liiki vetikad, kuid need ei muuda vee värvust ning pole inimesele nii ohtlikud kui sinivetikad. Liigid, mis põhjustavad pehmeveelistes järvedes õitsengut tekitavad inimesele pigem ebameeldivustunde kui eluohtliku olukorra (http://www.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel2839_2837.html). Eutrofeerumist ei põhjusta alati vetikad, seda võivad põhjustada ka suurtaimed. Toitainetega rikastumine ei tähenda alati taimede pealetungi, vaid ka muutuvad erineva ökoloogiaga rühmade osakaal. Paljude suurtaimede puhul ei toimu eutrofeerumise ajal tihedat täiskasvamist, see toimub ainult alguses ning suurema ulatuse saanud eutrofeerumine vastupidi surmab suurtaimi. 18 9. UNDI VEEHOIDLA HÜDROBIOLOOGILISED NÄITAJAD 9.1. Vee läbipaistvus ja värvus
Ka tasandikujõgedes võib märgata taimeliikide erinevust kiirevoolulises keskosas ja kalda ääres. Parasvöötme külmemas osas võib taimestikku suuresti mõjutada kevadine jääminek, mis ka tasandikujõgedel viib endaga kaasa kaldaid, põhja jne. Samal ajal avaldavad taimed omapoolset mõju jõgedele, eriti väikejõgedele. Taani uurijad (Sand-Jensen jt., 1989) nimetasid veetaimi jõgede bioinsenerideks, kuna nende andmeil vähendasid suurtaimed jõgedes voolukiirust 1,3-3,5 korda, samuti võivad nad tõsta oluliselt (kuni 4x) veetaset jne. Jõgede suuruse määramisel võetakse aluseks jõe pikkus, vooluhulk ja valgala. Mõned autorid peavad suureks jõeks üle 1-2 tuhande km pikkust jõge. Maailma mastaabis ongi see õige. Kohalikes uurimustes on hinnangud teised. Mõistetavalt on suur vahe, kas jõgi voolab troopilises vihmametsas (Amatsoonas, Kongo), osaliselt poolkõrbes (Niilus) või külmas subarktikas (Ob). Vihmametsas
angerjal, kes koevad Sargasso meres, pärast seda surevad). Eestis näiteks räimed - kantakse alguses hoovusega sinna, kus hea süüa, kasvades lähevad sinna, kus täiskasvanud toituvad. Kaldakooslused On olemas igas veekogus. Vesikondade habitaatide servaalad on alati kaetud taimestikuga, mis moodustavad eri piirkondades eri nimetusega alasid. Meil sood - ühenduses merega. Marsid. (?) Tavaliselt ei kasva juurtega kinnitunud taimi, soontaimi. Kasvavad makrofüüdid (ehk suurtaimed on veetaimed, mis on palja silmaga nähtavad) (nende hulgas makrovetikad). Kinnituvad kõvale põhjale basaalketta või risoididega. Miks tekivad? Lainetus segab vett tõusu ja mõõna ajal. Vetikad sisaldavad ebameeldiva lõhnaga maitseaineid. Neid söövad merisiilikud, eriti just pruunvetikaid, lehtadrusid. Samas söövad neid ka kõhtjalgsed ja inimesed. Täiskasvanuna või suure tormiga kantakse nad sügavamatele aladele, hakkavad lagunema ja moodustub detriit
annaabi.ee 
