Kaitseala valitseja: Keskkonnaameti Jõgeva- Tartu regioon Külastuse korraldaja: RMK Ajalugu Riiklik looduskaitse 1918 1997. a alates rahvusvahelise tähtsusega märgala 2004. aastast Natura 2000 linnu-ja loodusala Väärtused Põhiväärtusteks on elupaikade mitmekesisus ja Emajõe suur deltasoostik Erinevad sootüübid, soosaared, roostikud, jõed ja järved, neid ümbritsevad metsamassiivid Emajõe Suursoos kasvab kümmekond ohustatud taimeliiki - siberi võhumõõk (Iris sibirica), kiirjas ruse (Bidens radiata), villane katkujuur (Petasites spurius), sinine emajuur (Gentiana pneumonanthe) jt. Veelgi suurem on kaitsealal leiduvate haruldaste linnu- ja loomaliikide arv. Väga esinduslik on soostiku kotkapopulatsioon - merikotkad, kalakotkad, kaljukotkad, suur-konnakotkad ja väike-konnakotkad . Kaitseala on tähtis elupaik suurkoovitajatele ja tetredele.
Eesti suurim deltasoostik (Pindalaga umbes 200 km²) Asub Tartu maakonnas, Luunja, Meeksi, Mäksa, Vara ja Võnnu valla aladel Kaitseala moodustati 1981. aastal. Liikidekoosseis Piirkonnas kokku 206 linnuliiki, neist 156 pesitsemas Väga esinduslik on kotkapopulatsioon - merikotkad, kalakotkad, kaljukotkad. Ka tähtis elupaik suurkoovitajatele ja tetredele. Järvedel ja jõgedel peatuvad ning pesitsevad mitmesugused veelinnud Kahepaikseid on Emajõe Suursoos teada kaheksa liiki. Roomajaid leidub soostikus kolme liiki. Imetajaid elab kaitsealal 43 liiki Suurimetajatest võib siin kohata nii karu, hunti, ilvest, metskitse, metssiga kui põtra. Veekogude ääres tegutsevad mink, kobras, saarmas ja mügri. Soostiku veekogudes elab umbes 35 kalaliiki Haruldased kalad, keda püüda ei tohi, on säga ja tõugjas. Tähelepanu vajavad ka hink, vingerjas ja võldas. Üle 300 taimeliigi, neist 13 on kaitsealused Nt
Anton Hansen Tammsaarega · Ühtegi Eestimaa loodust pole nii põhjalikult kirjeldatud · Arvo Pärt on rahvusvaheliselt tuntuim eesti helilooja Kasutatud kirjandus · http://www.hkhk.edu.ee/maastikud/Korvemaa.pdf · http://www.puhkaeestis.ee/et/sihtkohad/rahvuspargid/korvemaa · http://eksvist.blogspot.com/2011/07/oo-suru-suursoos-ehk-konnu- suursoos.html · http://www.onnela.ee/content/k%C3%B5rvemaa · http://www.keskkonnaamet.ee/public/Otepaa/TUNNE_EESTI_KAI TSEALASID.pdf · http://upload.wikimedia.org/wikipedia/commons/8/8c/Kodru_raba_l audtee.jpg · http://www.ittiofauna.org/provinciarezzo/caccia/tabelle_specie/cicon iformi/cicogna_nera/images/ciconia_nigra.jpg · http://loodus.keskkonnainfo.ee/WebEelis/GetImg.aspx?fail=- 677302093 Täname kuulamast!
km2 (näiteks Aseni ja Marleni järvede saartel), kuid 66 põhja-laiuskraadist alates on keskmiselt 1 paari koduterritooriumiks 200-300 km2 (Poole 1989). Soomes leitud kõige kõrgem asustustihedus on 5-7 paari 100 km2 kohta (Saurola 1986). Kahe asustatud pesa vähim kaugus Eestis oli DDT aegse populatsiooni madalseisu ajal Alutagusel umbes 4 km (Randla 1976), 2005. aasta teadaolev vaikseim vahemaa kahe asustatud pesa vahel oli 0,8 km. Kuid vaikseim pesade vahekaugus oli 2001. aastal Emajõe-Suursoos vaid 500 meetrit. Maakondade asustustihedused (paare 1000 km2 kohta) on järgmised: - Võrumaa 4,3 - Tartumaa 3,4 - Ida-Virumaa 3,3 - Valgamaa 3,0 - Põlvamaa 1,9 - Viljandimaa 0,9 - Jõgevamaa 0,4 - Läänemaa 0,4 Pesitsustihedused meie tihedamalt asustatud piirkondades on järgmised: Emajõe-Suursoo kaitsealal 3,9 pesa 100 km2 kohta ja seitsme teadaoleva pesa keskmine kaugus uksteisest on 2,9 km. Karula Rahvuspargis oli 3,3 pesa 100 km2 kohta, nelja pesa keskmine vahekaugus 3,1
lasundi juurdekasvu (Kuresoo, 1998). Emajõe Suursoo ja Piirissaar See rahvusvahelise tähtsusega 32 600 hektari suurune märgala koonseb kahest eraldi kaitsealast. Emajõe suudmealal laiuv Emajõe Suursoo asub Peipsi lääneranniku keskosas. Soostiku kogupindala on umbes 25 000 ha. Soostiku suurem ja keskne osa on madalasooline, äärealadel (Jõmmsoo, Varnja ja Pedaspää sood) on levinud siirdesoo ning ala kaguosas Meerapalus on raba. Emajõe suursoos on Eesti kõige suuremad jõhvikavarud. Soostikus on kolm suuremat ja viis väiksemat järve, millest enamik on jõgede kaudu ühenduses Peipsiga (Kuresoo, 1998). Piirissaar on soine saar, mis on bioloogidele tuntud eelkõige selle poolest, et siin elavad haruldased mudakonn ja rohe-kärnkonn. Emajõe Suursoo ja Piirissaare märgaladele lisab väärtust asjaolu, et otse Peipsi teisel kaldal laiub hiigelsuur ja hõredalt inimasustusega märgalakompleks
transportimisel. Vanad rahvapärased suusad (Põhja-Eestis suksed) valmistati enamasti haavatüvest lõhestatud laudadest. Suuskadel liikusid peamiselt metsavahid ja jahimehed sügava lume aegu. Kuid haavast tehti veel teine, olulisem liiklusvahend: haavatüvest õõnestatud paat ehk haabjas. See on soome- ugri traditsiooniline ühepuulootsik, mis Eestis on levinud ulatuslike kevadiste üleujutuste piirkondades Kasari jõel, Pärnu jõgikonnas ja Emajõe Suursoos. Soomaal on veel praegugi mehi, kes haavatüvest paadi raiumise kunsti õpetavad. Noored haavad kõlbasid katusesarikateks ja -lattideks, neist sai ka mõne hea kerge reha- või hanguvarre. Haava ümarpalke on edukalt kasutatud ehitisteks, eriti Venemaa sellistes piirkondades, kus okaspuid vähe. Haavapalkidest hooned on püsinud 100–150 aastat. Näiteks metsavahimaja Erastvere metskonnas Piigandis on ehitatud 1890. aastal. Kõrvalhooneid (näiteks aidad, saunad)
Olenevalt toitumistingimustest taimestik ja mikroreljeef mitmekesine. · Siirdesoid ohustab eelkõige kuivendamine metsakasvatuse eesmärgil. Kaevandatakse nii aia- kui kütteturvast. Siirdesood ümbritsevad tavaliselt rabasid. · Suuri siirdesoomassiive vähe, tavaliselt üleminekuetapiks (siirde, siire-). Suurimad hästisäilinud siirdesood on Puhatu soostikus (seal ka suurimad hävinud alad tegelikult), Emajõe Suursoos, Soomaal Valgerabas. · Ülemineuvöönditena esinevad peaaegu kõigis rabamaastikes. · Iseloomulik tunnus, et kõrvuti leidub nii raba- kui madalsootaimi (näiteks hõrdalt kased, tarnastik) · Siirdesoole on iseloomulikud sookask ja madal kask segus männgia. Lääne-Eestis ka porss (?) Rabad · Iseloomulik vähemalt üle 30 cm tüsedune happeline sfagnumiturvas (turasamblaturvas). · Soostumisprotsessi lõppetapp, kui soo toitub sademete veest
küla matkarada (osaliselt laudtee) Läänemaal Marimetsa raba Laudtee Tuhu raba õpperada 1km laudteed; rabamaastik,taimed loomad Peale selle paiknevad matka- ja õpperajad ka kaitsealadel (rahvuspargid, looduskaitsealad, maastikukaitsealad, programmialad). Näiteks Tartu maakonnas paiknevad matkarajad ka Emajõe Suursoos, mis 1997.aastal kinnitati rahvusvahelise tähtsusega märgalaks ehk Ramsari alaks, ja Alam-Pedja looduskaitsealal (Selli-Sillaotsa õpperada 4,8 km ja Kirna matkarad 7 km). Arvukalt on matkaradasid rajatud Soomaa rahvuspargis: Riisa, Ignatsi, Hüpassaare, Öördi laudrajad. Tabel 6. Rabamatkade pakkujad Eestis Adventuur Põhja Eestis Alutaguse matkaklubi Virumaal Edela Loodusmatkad Soomaal Junsi puhkekeskus Soomaal
lehtsamblaturvast). Soo toitub osaliselt põhjaveest, teine osa sademeteveest. Olenevalt toitumistingimustest taimestik ja mikroreljeef mitmekesine. Siirdesoid ohustab eelkõige kuivendamine metsakasvatuse eesmärgil. Kaevandatakse nii aia- kui kütteturvast. Suuri siirdesoomassiive vähe, tavaliselt üleminekuetapiks (siirde, siire-). Suurimad hästisäilinud siirdesood on Puhatu soostikus (seal ka suurimad hävinud alad tegelikult), Emajõe Suursoos, Soomaal Valgerabas. Üleminekuvöönditena esinevad peaaegu kõigis rabamaastikes. Iseloomulik tunnus, et kõrvuti leidub nii raba- kui madalsootaimi (näiteks hõredalt kased, tarnastik, turbasamblad,hea jõhvikasoo). RABAD Iseloomulik vähemalt üle 30 cm tüsedune happeline sfagnumiturvas. Reeglina soostumisprotsessi lõppetapp, kui soo toitub sademete veest. Kõik taimed kasutavad sademeid ja õhuniiskust, sest turbakihi vesi on külm, hapniku- ja toitainevaene, happeline.
annaabi.ee 
