Postmodernismi iseloomustavad info pinnapealsus, tinglikkus, seniste väärtuste ning hoiakute, aga ka käibetõdede eiramine; eklektilisus (kasutatakse eelnenud stiilide ja voolude kogemusi), aja ja ruumi ning vaatepunktide segamine, intertekstuaalsus (uue teksti loomiseks kombineeritakse vanu uuel viisil), teemade ja jutustuse katkendlikkus; nihestatus ning sihipärane väljamõeldis; üleilmastumine (kaovad erinevused eri kultuurides loodu vahel), orienteeritus suurlinnale, tehnoloogilisus (tekivad ka uued tehnoloogilised subkultuurid), võõrandumine, absurd, keha täielik vabastamine piiranguist, eksperimentaalsus, kõigelubatavus. ● Jorge Luis Borgest võib pidada üheks postmodernistliku kirjanduse ning maagilise realismi teerajajaks. ● Näited: Argentina kirjanik Jorge Luis Borges, novellikogu "Labürindid" (1953); Kolumbia kirjanik Gabriel Garcia Marquez, romaan "Sada aastat üksildust" (1967);
• Masinaehitustehased koondusid Tallinnasse: laevaehitus Kopli ps • Vaguniehitustehas Dvigatel alustas Tallinnas tööd 1899. aastal. • Tootmiskompleks valmis 9 kuuga. Dvigateli parimad ajad olid 20. sajandi alguses, mil töölisi oli u 3000. • Toodeti luksusvaguneid Vene ja Hiina raudteele. Ruumid ja sisseseade võimaldasid valmistada 250–300 kauba- ja 20–30 reisivagunit kuus. • Tehti trammivaguneid mitmele suurlinnale (Moskva, Harkov), aga ka Tallinna jaoks. Paberitööstus • 19. s toodeti Eestis u 70% kogu Vene impeeriumis tarvilikust paberist • Waldhofi tselluloositehas Pärnus oli üks Euroopa suurimaid. • Enne esimest maailmasõda töötas seal u 3000 töölist. Tootis paberit ja pappi. • Metsa langetamine ja transportimine jõgesid pidi parvetades andis tööd paljudele.
tinglikkus, seniste väärtuste ning hoiakute, aga ka käibetõdede eiramine; eklektilisus (postmodernism kasutab eelnenud stiilide ja voolude kogemusi), aja ja ruumi ning vaatepunktide segamine, intertekstuaalsus (uue teksti loomiseks kombineeritakse vanu uuel viisil), teemade ja jutustuse katkendlikkus; nihestatus ning sihipärane väljamõeldis; üleilmastumine (kaovad erinevused eri kultuurides loodu vahel), orienteeritus suurlinnale, tehnoloogilisus (tekivad ka uued tehnoloogilised subkultuurid), võõrandumine, absurd, keha täielik vabastamine piiranguist, eksperimentaalsus, kõigelubatavus. Postmodernismi tehnika on seotud tsiteerimise, viitamise, iroonia, paroodiaga, popkultuuri võtetega. Tavaliselt pole postmodernistlik kirjandusteos üheselt mõistetav, vaid avatud tekst, mis kutsub lugejat otsima kujunditele uusi tähendusi ja seoseid, looma ,,oma teost".
3.6. Rooma kui antiikaja suurlinn; ehituskunst Rooma riigis: Rooma linn, mille hiilgeaeg jäi 1. saj pKr, oli tõeline maailmalinn. Seal elas kuni 1,5 milj elanikku, lisaks roomlastele ja Itaalia elanikele elas seal sisserännanuid kõigist Rooma riigi provintsidest. Suurlinnale omaselt elas lihtrahvas paljukorruselistes kortermajades (ld k insula saar, üürimaja) ja rikkad ühe- kuni kahekordsetes aatriumiga villades (ld k domus). Alates keisririigi ajast algas linna plaanipärane väljaehitamine. Olulisemad ehitised Rooma linnas olid:
Ka hilisematel ajalooperioodidel (keskajal ja uusajal) on lähtutud rooma seadustest ning paljud neis sisalduvad põhimõtted kehtivad ka tänapäeva õigussüsteemis. 3.6. Rooma kui antiikaja suurlinn; ehituskunst Rooma riigis: Rooma linn, mille hiilgeaeg jäi 1.saj pKr, oli tõeline maailmalinn. Seal elas kuni 1,5 milj elanikku, lisaks roomlastele ja Itaalia elanikele elas seal sisserännanuid kõigist Rooma riigi provintsidest. Suurlinnale omaselt elas lihtrahvas paljukorruselistes kortermajades (ld k insula – saar, üürimaja) ja rikkad ühe- kuni kahekordsetes aatriumiga villades (ld k domus). Alates keisririigi ajast algas linna plaanipärane väljaehitamine. Olulisemad ehitised Rooma linnas olid: a) foorum ja selle lähistele rajatud keiserlikud foorumid- esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude ühiskondlike hoonetega.
Ka hilisematel ajalooperioodidel (keskajal ja uusajal) on lähtutud rooma seadustest ning paljud neis sisalduvad põhimõtted kehtivad ka tänapäeva õigussüsteemis. 3.6. Rooma kui antiikaja suurlinn; ehituskunst Rooma riigis: Rooma linn, mille hiilgeaeg jäi 1.saj pKr, oli tõeline maailmalinn. Seal elas kuni 1,5 milj elanikku, lisaks roomlastele ja Itaalia elanikele elas seal sisserännanuid kõigist Rooma riigi provintsidest. Suurlinnale omaselt elas lihtrahvas paljukorruselistes kortermajades (ld k insula saar, üürimaja) ja rikkad ühe- kuni kahekordsetes aatriumiga villades (ld k domus). Alates keisririigi ajast algas linna plaanipärane väljaehitamine. Olulisemad ehitised Rooma linnas olid: a) foorum ja selle lähistele rajatud keiserlikud foorumid- esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude ühiskondlike hoonetega.
Ka hilisematel ajalooperioodidel (keskajal ja uusajal) on lähtutud rooma seadustest ning paljud neis sisalduvad põhimõtted kehtivad ka tänapäeva õigussüsteemis. 3.6. Rooma kui antiikaja suurlinn; ehituskunst Rooma riigis: Rooma linn, mille hiilgeaeg jäi 1.saj pKr, oli tõeline maailmalinn. Seal elas kuni 1,5 milj elanikku, lisaks roomlastele ja Itaalia elanikele elas seal sisserännanuid kõigist Rooma riigi provintsidest. Suurlinnale omaselt elas lihtrahvas paljukorruselistes kortermajades (ld k insula saar, üürimaja) ja rikkad ühe- kuni kahekordsetes aatriumiga villades (ld k domus). Alates keisririigi ajast algas linna plaanipärane väljaehitamine. Olulisemad ehitised Rooma linnas olid: a) foorum ja selle lähistele rajatud keiserlikud foorumid- esindusväljakud koos neid ümbritsevate templite ja muude ühiskondlike hoonetega. b) Panteon- kõigi jumalate tempel; 2
aga kahe teraga mõõk . Basileuse rikkuste nägemine võis äratada võõrastes kadedust ja saagihimu, mis viis kurjade plaanide sepitsemisele, kuidas kõiki neid rikkusi endale haarata. 14 Keisrilinn Konstantinoopol ja selle vaatamisväärsused. 201 a.e.m.a hõivasid Byzantioni roomlased. Enam kui viis sajandit hiljem, pani keiser Constantinus siin aluse uuele suurlinnale. 330 a. valmis ja õnnistati suure pidulikkusega sisse tugev kaitsemüür ning samal ajal kuulutati Konstantinoopol Rooma uueks pealinnaks. Linn oli täielikult kindlustatud: 12 m. kõrge ja 5 m. paks peamüür ning 96 massiivset torni selle küljes. Kaitsemüüride kogupikkuseks oli 16 km. ja torne loetleti müürides kuni 400 kanti olevat. Linnaväravate juurde viisid üle vallikraavi ehitatud sillad. Hoolikalt kindlustatud linn suutis end edukalt kaitsta peaaegu
õukond. Keisritroonil võis olla lihtrahvas, seadustega oli aga keelatud olla keiser pimedatel ja munkadel. Üks suurim ja võimsaim keiser Bütsantsis oli Justinianus, kelle valitsemise ajal saavutas Bütsants oma võimsuse tipu. (Palamets 1991:15-19) Keisrilinn Konstantinoopol Linna aluse rajasid kreeklased juba 7. sajandil. 206. a. e.m.a sajandil pani aga keiser Constantinus aluse uuele suurlinnale. Linn ehitati seitsmele künkale. Konstantinoopol oli keskajal sillaks kahe maailma vahel, sest see asus põhja- ja lõunapoolse mere ühenduskohal. See oli ainus kristlaskonna linn, mis vääris suurlinna nime, ning mille elanikkond oma vallutamatute müüride vahel suutis luua algupärase kultuuri. Konstantinoopolis oli uhkeid paleesid ja kõrgeid kirikuid ning selle linna kuulsus oli jõudnud isegi Hiinasse, kus seda samastati riigiga. Linna sadam oli üks
annaabi.ee 
