Muhu • Muhu (German: Mohn/Moon; in Estonian also called Muhumaa), is an island in the Baltic Sea. With an area of 198 km2 it is the third largest island belonging to Estonia, after Saaremaa and Hiiumaa. Together with neighbouring smaller islands of Kesselaid, Viirelaid, Võilaid and Suurlaid it forms Muhu Parish. The island has a population of 1,697 (as of 19 April 2010) and covers an area of 206.12 km2. The population density is 8.8/km2. Geography • The most important villages in Muhu are Kuivastu, Liiva and Koguva. It is linked by ferry to Virtsu in the mainland, and to Saaremaa by a causeway, the Väinatamm. In winter an ice road connects the island to the mainland. The same waters saw the Battle of Moon Sound in September–October 1917 between Russian
Tallinkile kuuluvad ka soome laevakompaniid Silja Line ja SeaWind Line ning osa firmast SeaRail. Tallinkil on ka kolm hotelli Tallinnas (Tallink city Hotle, Tallink SpaConference Hotel ja Pirita SPA Hotel) ja üks hotell Riias. Tallink tegeleb ka taksondusega (Tallink takso). Tallink asutati 1989.aastal. Tol ajal oli tegemist Eesti Merelaevanduse ja Palkkiyhtyma OY ühisettevõttega. Esimene liinile sõitnud laev oli Suurlaid, parvlaev Tallink tegi esimese reisi 8.jaanuaril 1990. 1993.aastal lahkusid ühisfirmast soomalsed ning pärast seda omandas Tallinki riigiaktsiaselts Eesti Merelaevandus. 1994.aastal moodustasid Eesti Merelaevandus ja Inreko ühisettevõtte Eminre, mis hakkas kasutama kaubamärki Tallink. Erinaevatel aegadel on Tallink teenindanud erinevaid liine. Esialgsetele marsruutidele Tallinn- Helsinki ja Tallinn-Stocholm lisandus 1994.aastal liin Tallinn-Travemünde ja 1997 Paldiski- Kapelskär. 1997
nende seas Saaremaa, Hiiumaa, Muhumaa ja Vormsi ületavad ülejäänuid pindalalt mitmeid kordi. Väikesaared ei paikne ühtlaselt: neid oleks nagu pillutatud meie rannikumerre päris juhuslikult. Väikesaared kannavad Eesti eri osades mitmesuguseid üldnimetusi. LääneEestis on suuremad neist laiud, väiksemad aga rahud, kared, nasvad jm. PõhjaEestis öeldakse väikeste saarte kohta kari või loo. Saare nimes peegeldub sageli tema kuju (Kõrglaid, Harilaid, Suurlaid), kuid sageli ka mõni looduselement saarel, näiteks silmapaistev puu (Pihlakare). Nimes peitub vahel vihje saarel pesitsevatele lindudele (Hanerahu), pinnakatte iseloomule (Valgerahu koosneb heledast klibust) või saare kasutusele (Hobulaid, Heinlaid). Niisiis annab saare kohta mõningat teavet juba selle nimi. Saarte maastikuline mitmekesisus oleneb enamasti nende pindalast ja kõrgusest, kuid oluline on ka ala geoloogilis geomorfoloogiline ehitus, pärastjääaegne maakerge,
1. Liivi lahe saared: Abruka, Adralaid, Ahessäär, Ahtra saar, Allirahu (Kõiguste), Allirahu (Pihtla), Anekäbr, Anulaid, Heinlaid (Tõstamaa laht), Imutlaid, Kakrasiär, Kasselaid, Kihnu, Kirjurahu, Kitselaid (Liivi laht), Kiveslaid, Kunnati laid, Kuralaid, Kõrksaar, Künnisemaa ,Laiamaa, Linnusitamaa, Manilaid, Nabralaid, Oosäär, Orikalaid, Pihelgalaid, Piiukaarelaid, Pitknasv, Punningalaid, Põdvalaid, Põiksäär, Pöörilaid, Rootsiklaid, Ruhnu, Sangõ, Selglaid, Sjõll-laid, Sorg, Suurlaid, Tallukrava, Tepu kare, Tõõdilaid, Täkunasu, Udriku, laid, Uulutilaid, Vahase, Vahelmiserahu, Vesitükk, Viirelaid, Võilaid, Väike-Tulpe saar. 1.2. Soome lahe saared: Aegna, Aksi, Allu saar, Haapasaari (Kotka), Haldi saar, Hara saar, Hästholmen, Keri, Koiluoto, Koipsi saar, Kotlin, Krassi saar, Kumbli, Lauttasaari, Lavassaar, Liivasäär, Mohni, Naissaar, Pandju, Pedassaar, Prangli, Rammu saar, Rohusi saar, Ruuskari, Suur Tütarsaar,
2002 ASUKOHT Muhu saar asub Läänemeres Eesti läänerannikul. Saare pindala on ligi 200 km2. Sinna mahuks ära terve Tallinn. Ta on Eesti 1500 saare seas suuruselt kolmas. Mandrist lahutab muhulasi 8 km laiune Suur väin ning Eesti suurimast saarest Saaremaast 3 km laiune Väike väin. Põhja poole jääb Väinameri ja Hiiumaa, aga meritsi lõuna poole liikudes jõuame Riia lahte. Saart ümbritsevad väikesed laiud: Papilaid, Kesselaid, Viirelaid, Võilaid, Suurlaid ja Kõinastu laid. Muhu rannajoone pikkus on 108 km. Saare ulatus põhjast lõunasse on umbes 17 km ning läänest itta ligi 20 km. Linnulennult meenutab saar veidi rombi, mis on loode-kagusuunaliselt välja venitatud. Muhu saarel elab praegu umbes 2200 inimest, mida on suhteliselt vähe. Võrdluseks, kunagi oli see arv kolmekordne ning Muhuga samas suurusjärgus oleval Maltal elab 346 000 inimest. Muhu saare ajalugu on 8000 aasta vanune- just siis hakkas veest paistma saare kõige kõrgem
1.9 Uued liinid 1.10 Uued kiired parvlaevad 2 Börsile minek 3 Silja Line'i ost 4 Saksamaa liini ost 5 Laevastik 5.1 Praegune laevastik 5.2 Teistele reederitele renditud laevad 5.3 Tallinki kaubamärgi all sõitnud laevad 6 Vaata ka 7 Viited 8 Välislingid Ajalugu Tallinki algus Eesti Merelaevanduse ja Palkkiyhtymä Oy ühisettevõte Tallink asutati 1989. aastal. TallinnaHelsingi liini alustas ettevõte Eesti Merelaevanduse laevaga Suurlaid, kuid juba 8. jaanuaril 1990 tegi esimese reisi ühisettevõttele ostetud parvlaev Tallink Soome lipu all. 20. aprillil 1990 alustas Nõukogude lipu all liiklust liinil MuugaHelsingi ro-ro-laev Transestonia. Tallinki kaubamärk oli kursiivis suurtäheline sinimust kiri TALLINK ja korstnamärk tl. Ro-ro-laev Transestonia oli esimene laev, millel heisati Eesti lipp. See toimus 30. augusti õhtul 1991 Muuga sadamas enne esimest väljumist uuele liinile MuugaHelsingiRostock
annaabi.ee 
