millest muid allikaid pole või on äärmiselt vähe. 20. sajandil on folkloristika huviorbiiti tõusnud ka kaasaegne folkloor, samuti rahvapärimuse kirjalikud ja mittetraditsioonilised vormid näiteks graffiti ja linnalegendid. Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga. Eesti tähtsaim rahvaluulekoguja oli Jakob Hurt, suurkoguja oli ka Mattias Johann Eisen. Oskar Loorits on uurinud eriti rahvausundit, Herbert Tampere rahvalaule ja rahvamuusikat, August Annist "Kalevipoega". Eesti suurim rahvaluulekogu, umbes 1,2 miljonit lehekülge, asub Tartus Kirjandusmuuseumis. Eesti rahvaluule on eesti rahva vaimne pärimus, milles on sünkreetiliselt ühendatud uskumused, teadmised, kogemused, tavad ja esteetika. Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor
Folkloor Folkloor on sündinud tuhandeid aastaid tagasi, levides suuliselt ühelt esitajalt teisele. Iga järgmine esitaja on seda natukene kohendanud ja muutnud. Rahvaluule kogumine Euroopas pani rahvaluule kogumisele ja uurimisele aluse Johann Gottfried Herder eri rahvaste rahvalaulude antoloogiaga "Volkslieder“ (kus oli ka kaks eesti rahvalaulu). Eesti tähtsaim rahvaluulekoguja oli Jakob Hurt (algatas rahvaluule kogumiskampaania 1888), suurkoguja oli ka Mattias Johann Eisen. Eesti suurim rahvaluulekogu (umbes 1,2 miljonit lehekülge) asub Tartus Kirjandusmuuseumis. Rahvaluule ja folkloor Eesti keeles kasutatakse vahel sünonüümsetena ja vahel eri tähenduses mõisteid rahvaluule ja folkloor. Rahvaluule tähistab eeskätt rahva pärimuslikku suulist loomingut, folkloor võib tähistada laiemalt kogu vaimset pärandit, sh rahvausund, tavandid, muusika jm. Folkloori alaliigid: lühivormid Kõnekäänud Mõistatused
Setukeste laulud I-III Hurda jaoks oli rahvaluule kogumine teadusele suunitletud. Samuti oli rahvaluule ta jaoks ideoloogiline vahnd eestluse uueksloomisel. Mathias Johann Eisen (1857-1934) 1879-1885 õppis TÜ-s teoloogiat; 1886-1912 pastor Ingerimaal ja Kroonlinnas; 1919-1934 eradotsent ja isiklik professor TÜ-s; ka ERM-i kolleegiumi esimees ning Akad. Rahvaluule Seltsi asutaja; Rahvaluule suurkoguja (u 1500 kaastöölist; 100 000 lk üleskirjutisi); Rahvaraamatute publitseeija; usundi alased käsitlused (vt Eesti mütoloogia I-IV). Ta avaldas rahvaraamatuid ja kerget lugemist, kus kasutas sama materjali, mida talle saadeti, tegi veidi ümber ja kohendas ning paiskas trükki Oskar Kallas (1868-1946) Õppis TÜ-s klassikalist filoloogiat; kogus rahvaluulet Hurda stipendiaadina; Õppis Helsingi ülikoolis; kaitses ka doktoriväitekirja folkloristikas;
uurimus eesti veehaldjatest, eesti rahvalaulude kogu „Ehstnische Volkslieder” kommentaaride ja saksakeelse tõlkega. F. J. Wiedemann – käsitleb eesti rahvaluule keelt („Grammatik der Ehstnischen Sprache” G. J. Schultz, C. F. W. Russwurm, N. F. Russov, J. B. Holzmayer. J. J. Jannsen – eitav suhtumine regivärssi. Ajaleht jne. 19. saj lõpp, 20. saj algus: J. Hurt – emakeelse kooli eest, eesti keele uurija, eesti rahvaluule suurkoguja, uurija, toimetaja. Kollektiivne kogumistöö algataja, teaduslike väljaannete rajaja jne. Üleskutse „Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele”, mis tõi talle palju materjali. Arvudest: 170 köidet 122 000 leheküljega, 50 000 laulu (peam regilaulud). C. R. Jakobson – kasutas oma õpikutes, ettekannetes jm rahvaluuletekste, hindas rahvaviise ja propageeris nende kasutamist. M. Veske – rohkesti kirjapanekuid rahvalaulude ja Kalevipoja-aineid.
veehaldjatest, eesti rahvalaulude kogu ,,Ehstnische Volkslieder" kommentaaride ja saksakeelse tõlkega. F. J. Wiedemann käsitleb eesti rahvaluule keelt (,,Grammatik der Ehstnischen Sprache" G. J. Schultz, C. F. W. Russwurm, N. F. Russov, J. B. Holzmayer. J. J. Jannsen eitav suhtumine regivärssi. Ajaleht jne. 19. saj lõpp, 20. saj algus: J. Hurt emakeelse kooli eest, eesti keele uurija, eesti rahvaluule suurkoguja, uurija, toimetaja. Kollektiivne kogumistöö algataja, teaduslike väljaannete rajaja jne. Üleskutse ,,Paar palvid Eesti ärksamaile poegadele ja tütardele", mis tõi talle palju materjali. Arvudest: 170 köidet 122 000 leheküljega, 50 000 laulu (peam regilaulud). C. R. Jakobson kasutas oma õpikutes, ettekannetes jm rahvaluuletekste, hindas rahvaviise ja propageeris nende kasutamist. M. Veske rohkesti kirjapanekuid rahvalaulude ja Kalevipoja-aineid. Regivärsside
kehtestamine ja vajadusel ka vägivaldne pealesurumine. Aristoteles (384-322) Aristoteles on tuntuselt ja mõjukuselt Platoni kõrval teine vanakreeka suur filosoof. Teda peetakse Platoni ideede edasiarendajaks ja kriitikuks. Ta kahtleb sellise teooria vajalikkuses, mis on praktikas rakendamatu. Kui Platon oli müstiliste algetega ja kirjanduslike kalduvustega visionaarne filosoof, "poeet" filosoofias, siis Aristotelese on süstematiseerija, empiirilise materjali suurkoguja ja üldistaja. Platoni maailm kaugeneb ideaalist - käib alla, Aristotelesel maailm areneb ja täiustub järk-järgult. Aristoteles uuris 158 Kreeka linnriigi konstitutsioonilist ajalugu st ülesehitust. Aristotelese elulugu Aristoteles elas kahe ajastu piiril. Poliste süsteem oli nõrgenemas ja selle kõrval arenesid välja uued ja suured impeeriumid. Aristotelese püüdlused õigustada linn-riigi põhimõtteid omasid selles kontekstis väga väikest mõju.
2. loeng (13.02.06). Aristoteles. Aristoteles (384-322) Aristoteles on tuntuselt ja mõjukuselt Platoni kõrval teine vanakreeka suur poliitikafilosoof5, Platoni ideede edasiarendaja ja kriitik. Kui Platon oli müstiliste algetega ja kirjanduslike kalduvustega visionaarne filosoof-idealist, "poeet" filosoofias, siis Aristotelese on pigem süstematiseerija (Aristoteles uuris 158 Kreeka linnriigi konstitutsioonilist ajalugu st ülesehitust) empiirilise materjali suurkoguja ja üldistaja ning praktik. · Platoni maailm kaugeneb ideaalist - käib alla, Aristotelesel maailm areneb ja täiustub järk- järgult. Ehk ideaali suunas. Analoogiat võib näha Mussolini ja Hitleri nägemustes ideaalühiskondadest esimene soovis luua "uut" ja "tulevikulist ühiskonda", teise ideaalajastu oli kauges, rikkumata minevikus. Aristotelese elulugu. Aristoteles elas kahe ajastu piiril - poliste süsteem oli nõrgenemas ja selle
annaabi.ee 
