legaadi saadik, kelle sõnumis oli öeldud, et kui Niccoló ja Maffeo ei ole veel lahkunud, pöördugu nad tagasi ja tulgu tema juurde. Jõudnud Akkasse, tegid nad visiidi pühale paavstile ja avaldasid talle oma austust. Ta andis neile kaasa kaks dominikaani munka, keda peeti provintsi kõige targemaiks. Nendele munkadele andis ta preestrite ja piiskoppide ametissepühitsemise ja täieliku pattude andeksandmise õiguse. Ta andis neile kaasa kirjad, milles ta muuhulgas palus suurkhaani venda Abakat, et too osutaks abi ja toetust kristlastele selleks, et nood võiksid meritsi külastada tema valdusi. Nad võtsid vastu paavsti õnnistuse ja asusid teele. Kui nad olid jõudnud Aiaseni, siis oli Egiptuse sultan Bundukdari tunginud suure väega Armeeniasse ja teinud seal ränka laastamistööd, nii et saadikuid ähvardas surmaoht. Mungad kartsid edasi minna ja lõpuks teatasid, et enam kaugemale nad ei lähe. Nad andsid Niccolóle
Marco Polo Sissejuhatus Veneetsia linnriigis 1254. aastal sündinud kaupmees ja maadeuurija Marco Polo saabus umbes 1275 aastal oma kahe onu Shangdusse Hubilai hoovkonda. Temast sai suurkhaani lemmik ja ta saadeti mitmetele diplomaatilisele missioonidele. Ta reisis khaani asju ajades Pärsias ja Indias ning õppis soravalt rääkima mongoli ja pärsia keelt. Ta oli teravapilguline vaatleja ning tema fantastilisteks ja usutamatuteks peetud reisikirjad Il millione mõjusid innustavalt tulevastele maadeavastajatele. Christoph Kolumbuski luges seda suure huviga, eriti köitsid teda seal mainitud haruldased ja kallihinnalised vääriskivid.
Marco Polo reisid Marco polo külastas Hiinat esimest korda koos oma Venezia kaupmehest isaga. Ta jäi Hiinasse pikemaks ajaks pidama ja mängis hiljem suurkhaan Hubilai õukonnas olulist rolli. Teda saadeti mitmesuguste ülesannetega Hiina eri paigusse ning Birmasse Paganasse. Marco Polo oli Veneziast ära 25 aastat. Tema maismaareis Hiinasse kestis neli aastat, tagasi sõitis ta merd mööda Hiinast Pärsiasse. Hiinas elades töötas ta ühe provintsi kubernerina ja suurkhaani saadikuna. Khaan võttis oma õukonda vastu palju välismaalasi, tema jaoks olid eurooplased väga ebetavalised ja eksootilised külalised. Marco Polo, kes 13. sajandil Indias käis, äratas oma juttudega eurooplaste huvi. "Indias kogutakse kotkasõnnikut, sest sellest leitakse palju teemante," kinnitas ta; "puudel on seal õhuke koor ja koore all valmis leivajahu!" Marco Polo teadis kirjeldada suhkruroogu, rubiine ja imelisi loomi. Marco Polo reis Hiinasse. 13
Marco Polo seiklused Aasias, mis ilmusid pealkirja all ,Reisid', sisaldasid sedavõrd hämmastavaid teateid, et kaasaegsed pidasid neid väljamõeldisteks. Hilisemad andmed (Yule ja Pauthier) on tõestanud, et paljudel Polo juttudel on tõepõhi all. Veneetslaste reisijutte loeti palju ja vaieldi nende üle 14.-16 sajandini. Kolmest suurest keskaegsest maailmarändurist (Rubruki Wilhelm, Carpini ja Marco Polo) viibis Marco Polo Kõige kauem suurkhaani aladel, läbis pikimad vahemaad ja tõi Euroopasse esimesed detailsed ajaloolised ja geograafilised aruanded Kaug-Ida kohta.
Kolumbus suri 20 mail, aastal 1506. Kolumbuse luid maeti kokku üheksa korda. 3 Marco Polo (1254 1324) Marco Polo oli Veneetsia kaupmees ja maailmarändur, sündis 1254. aastal Veneetsias ja suri 1324. aastal ka Veneetsias. Ta pärines kaupmeeste perekonnast. Aastatel 1271-1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse. Marco Polo saabus umbes 1275. aastal Shangdusse Hubilai hoovkonda. Temast sai suurkhaani lemmik ja ta saadeti mitmetele diplomaatilistele missioonidele. Ta reisis khaani asju ajades Pärsias ja Indias ning õppis soravalt rääkima mongoli ja pärsia keelt. Ta viibis seal 17 aastat. Marco Polo rändas läbi Pärsia, India, Hiina ja Aasia. Ta oli teravapilguline vaatleja ning tema fantastilisteks ja usutamatuteks peetud reisikirjad mõjusid innustavalt tulevastele maadeavastajatele. Christoph Kolumbuski luges neid suure huviga, eriti köitsid teda nendes
Laevadele, autodele, lennukitele paigutatud aparatuur annab sateliidi kutsungi korral nende täpse asukoha. Õnnetuse või häda korral eraldab sateliit selle üle terve maa, mis võimaldab kiiret abi. Marco Polo Veneetsia linnriigis 1254. aastal sündinud kaupmees ja maadeuurija Marco Polo saabus umbes 1275. aastal oma kahe onu Shangdusse Hubilai hoovkonda. Temast sai suurkhaani lemmik ja ta saadeti mitmetele diplomaatilistele missioonidele. Ta reisis khaani asju ajades Pärsias ja Indias ning õppis soravalt rääkima mongoli ja pärsia keelt. Ta oli teravapilguline vaatleja ning tema fantastilisteks ja usutamatuteks peetud reisikirjad Il millione mõjusid innustavalt tulevastele maadeavastajatele. Christoph Kolumbuski luges seda suure huviga, eriti köitsid teda seal mainitud haruldased ja kallihinnalised vääriskivid. Tolle aja inimeste teadmised
kuningate või rikaste kaupmeeste ja aadlike poolt. 3 Marco Polo Marco Polo oli Veneetsia kaupmees ja maailmarändur, sündis 1254. aastal Veneetsias ja suri 1324. aastal ka Veneetsias. Ta pärines kaupmeeste perekonnast. Aastatel 1271-1274 reisis ta koos onu Maffeo ja isa Niccològa mööda Siiditeed Hiinasse. Marco Polo saabus umbes 1275. aastal Shangdusse Hubilai hoovkonda. Temast sai suurkhaani lemmik ja ta saadeti mitmetele diplomaatilistele missioonidele. Ta reisis khaani asju ajades Pärsias ja Indias ning õppis soravalt rääkima mongoli ja pärsia keelt. Ta viibis seal 17 aastat. Marco Polo rändas läbi Pärsia, India, Hiina ja Aasia. Ta oli teravapilguline vaatleja ning tema fantastilisteks ja usutamatuteks peetud reisikirjad mõjusid innustavalt tulevastele maadeavastajatele. Christoph Kolumbuski luges neid suure huviga, eriti köitsid teda nendes
Tveri mäss oluine ka seepärast et pärast seda läks andami kogumine lõplikult suurvürstile, mis tegi Moskva vürstiriigi ja sealse vürsti lähikonda kuulumise väga populaarseks. Kalita aga sõelus kuldhordi vahet viies sinna rohkelt andamit, samas vaadates et osa ikka ka tema varaaitadesse pudeneks. Tänutäheks sai osa Rostovi vürstiriigist. Hea oli see et seal ajal ei korraldatud ühtegi mongolite karistusretke. Kalita aga liitis ilmselt suurkhaani toetusel teisi vürstiriike, ostis kokku maid, viis läbi kohtureformi. Samuti oluline see et venelastele nii oluline õigeusu kiriku metropoliidi ja selle residents toodi tema ajal Moskvasse. Kalita ajal ehitati välja ka mitmed olulised objektid Moskvas(Uspenski katedraal, Arhangelski katedraal) 33. Moskva vürstiriik ja tema naabrid 14. sajandi II poolel (Sergejev, Vseviov 2002, 291300). Peale Kalitat sai suurvürstiks tema vanem poeg Semjon(Uhke), jätkas isa poliitikat
Kuldhord oli territooriumilt väga suur, Lõtõsi? Jõest Doonauni. Pealinn Sarai ja Volga jõel paiknes. Esialgu Sarai jurtadest linn. Kuldhordi khaanid ja üldse mongolid tegelesid põhiliselt rändkarja kasvatamisega, seda teadsid ja tndsid. Venemaa Kuldhordi ei kuulumud, oli omaette ja vürstid pidid maksma andamit. Muude allutatud rahvastega käituti rängemalt, võlglased müüdi orjadeks. Paavst saatis Carpini mongolite juurde, et meelitada neid ristiusku astuma. Käib Batu juures ja suurkhaani juures. Suurkhaan ei huvitu Caspini ristiusu vastuvõtmise ettepanekust. Suurkhaan lasi paavstile kirja kirjutada, et kõik maad, kus päike tõuseb ja läheb looja on antud meile, sina ise tule pakkuma teeneid, kuulake meie käske, muidu muutute vaenlasteks. Kui Karakorumis kaevamisi, võrreldi kogu aeg Carpini reisikirjaga. Mongoleid külastas ka Rubruquis, temale antud ülesanne prantsuse kuninga poolt meelitada mongoleid ristisõtta islamiusuliste vastu 1254 Karakorumis. Sama
annaabi.ee 
