Anna oli rongijaamas väga suures segaduses ja kui talle meenus see jõle õnnetus, mida ta oli kord pealt näinud , "...ta taipas, mida ta peab tegema.". Sellised saatuslikud hetked on väga ohtlikud ja müstilised. Võibki jääda mõtisklema, et miks see inimene pidi just tol hetkel olema seal ja kuulma/nägema, mida, parem oleks, kui poleks üldse toimunudki. Ka Annal olid ideaalid. Toimiv perekond ja hea maine kõrgseltskonnas olid märksõnad millega naist alati seostati. "...Peterburi suurilmadaam, keda kõik lausa ülistavad," teadis ka Kitty. Kuid ootamatu kirg Vronski vastu muutis kõik. Ta nägi maailma hoopis teise pilguga. Anna ei oleks kunagi arvanud, et lahkub oma poja juurest, nagu ta ise ütles: "Minule oled sa kõige parem maailmas." Kuid suur armastus muutis teda niipalju, et ta suutis Serjoza hüljata ning isegi kõrgseltskonna põlgust taluda. See kõrgkihi ülbus oli ka täielikult silmakirjalik. Ise tehti palju hullemaidki asju. Liidia
märku, et ei vaja tema armastust. Lenski solvus kogu südamest.Vihahoos lubas ta Onegini duellile kutsuda. Toimuski duell ja Onegin laskis endalegi uskumatult Lenski maha. Pärast sõbra surma sattus suurde segadusse ja masendusse ka Onegin. Ta lahkus maalt,püüdes jätta halvad sündmused selja taha. Onegin suundus murede unustamiseks reisidele. Onegin saabus Peterburgi tagasi päeval, mil toimus vürst Tsatski juures ball. Suure üllatusena kohtas ta seal Tatjanat, kellest oli saanud suurilmadaam. Vahepeal oli nende pere kolinud Moskvasse, seal sattus Tatjanagi kõrgemasse seltskonda. Neiu püüdis unustada suurt noorusarmastust ja sukeldus selleks kihavasse seltskonnaellu. Sealt leidis ta ka oma elukaaslase, nüüd oli ta vürstinna. Ta abiellus kindraliga. Oneginis tärkas aga Tatjanat kohates tõeline kiindumus neiusse, mälestused tütarlapse kunagisest armuavaldusest hakkasid uuesti elama. Oma alateadvuses oli ta ilmselt Tatajanat alati armastanud
sotsiaalse keskkonna tüüpilisi psüühilisi jooni. Kui Onegin on läbinisti romantiline kangelane, siis Petsorini puhul esineb ka realistlikke jooni. Nii Onegin kui Petsorin on seiklusjanulised noored mehed, kelle arvates peab ümberringi kogu aeg midagi toimuma, sest muidu muutub elu igavaks. Naistesse suhtuvad mõlemad tegelased üleolevalt. Puskini teoses ei suuda Onegin esmalt uskuda, et lihtsast maatüdrukust Tatjanast sai suurilmadaam ning teiseks tantsis ta ballil Olgaga vaid selleks, et Lenskit armukadedaks ajada. Olga tunnetest polnud tal sooja ega külma, tütarlaps oli tema käes nagu nukk. Lermontovi Petsorini üleolevus naistesse väljendub selles, kuidas ta nende tunnetega mängib. Ta paneb naised endasse armuma ja siis kasutab nende naiivsust julmalt ära. Peale selle võrdleb ta ka naiste ja meeste erinevat arusaama armastusest ja abielu rikkumisest. Meeste arusaam, mida ta nimetab tavaliseks, kõlab
3. Lõssõje Gorõ ehk maa-aadel Bolkonskid väga kinnised inimesed, väga lihtsad. Neile oli oluline haridus. Nad olid pigem mõtte- kui tundeinimesed (lapsed pigem austasid kui armastasid oma isa). Neid hindab Tolstoi kõige kõrgemalt, kuna ka tema ise oli seda tüüpi ja Venemaa arenguks oli just selliseid inimesi vaja. 11. ,,Anna Karenina" lähivaatlus Tegevus toimub 19.sajandi keskpaigas. Anna Karenina - Peterburi suurilmadaam. Aleksander Vronski - kõrgaadlikust ohvitser. Aleksei Karenin Anna abikaasa. Serjoza Anna poeg. Kity kõrgaadlist neiu. Levin maa-aadlik (prototüübiks on Tolstoi ise). Anna Karenina abiellus Peterburi kõrgaadlikuga, aga temasse on armunud Vronski. Abielust hoolimata tekib Annal Vronskiga suhe. Kõrgseltskonnale see ei meeldi, mees manitseb Annat. Kõrgseltskonda häiris, et armulugu oli avalik. Abikaasa esitab ultimaatumi kui Anna tahab lahutust, siis poega ta ei saa
märku, et ei vaja tema armastust. Lenski solvus kogu südamest.Vihahoos lubas ta Onegini duellile kutsuda. Toimuski duell ja Onegin laskis endalegi uskumatult Lenski maha. Pärast sõbra surma sattus suurde segadusse ja masendusse ka Onegin. Ta lahkus maalt,püüdes jätta halvad sündmused selja taha. Onegin suundus murede unustamiseks reisidele. Onegin saabus Peterburgi tagasi päeval, mil toimus vürst Tsatski juures ball. Suure üllatusena kohtas ta seal Tatjanat, kellest oli saanud suurilmadaam. Vahepeal oli nende pere kolinud Moskvasse, seal sattus Tatjanagi kõrgemasse seltskonda. Neiu püüdis unustada suurt noorusarmastust ja sukeldus selleks kihavasse seltskonnaellu. Sealt leidis ta ka oma elukaaslase, nüüd oli ta vürstinna. Oneginis tärkas aga Tatjanat kohates tõeline kiindumus neiusse, mälestused tütarlapse kunagisest armuavaldusest hakkasid uuesti elama.Oma alateadvuses oli ta ilmselt Tatajanat alati armastanud. Nüüd kirjutas kirja Jevgeni,
vaatas kiindunult punase padjaga daamile silma, kes oli püsti tõusnud ja lähenes nüüd neegripoisi ja teenijanna saatel. Kui punase padjaga daam jõudis Porthose juurde, tõmbas Porthos veest nõretava käe pühavee nõust. Vaga iludus puudutas oma õrna kitsa käega Porthose suurt kätt, tesri naeratades ristimärgi ja väljus kirikust. See oli juba liig advokaadiemanda jaoks: ta ei kahelnud enam, et Porthosel ja sel daamil oli armuvahekord. 332 Kui ta oleks olnud suurilmadaam, oleks ta minestanud, et ta oli aga ainult advokaadiemand, piirdus ta sellega, et ütles musketärile tulivihaselt: «Ah, härra Porthos, kas te minule pühitsetud vett ei pakugi?» Seda häält kuuldes võpatas Porthos nii, nagu võpataks inimene, kes ärkab üles peale saja-aastast magamist. «Pro . . . proua!» hüüdis ta, «kas see olete tõesti teie? Kuidas käib teie abikaasa, kalli härra Coquenard'i käsi? Kas ta on ikka veel niisama ihne kui vanasti? Kus mu silmad
annaabi.ee 
