Mitokonder: Ülesanne- Rakkude varustamine energiaga Ehitus-Ümber kaks membraani:Sile välismembraan ja sissesopistunud sisemembraan. Välismembraan katab ja kaitseb,Sisemembraani sopistus ehk kritsades muundatatakse toitainete lagundamisest saadud energia raku jaoks sobivamaks. Pikliku kujuga isseisvad üksused, oma ribosoomiga. Paljunevad pooldumise teel. Tsütoplasmavõrgustik: Ehitus:membraanidest torkueste süsteem raku sees, kus toimub ainete rakusisene liikumine. Täodab suuremaosa rakust ja on ühenduses päristuumsete rakkude tuumamembraaniga. Jaguneb kaheks: kareda pinnaliseks ja siledapinnaliseks.Karedal on ribosoomid , siledal ei ole. Ülesanne: Karedal-Valkude süntees ribosoomides,sünteesitud valkude kogunemine ja transport. Siledal- Süsivesikute ja lipiidide süntees, sünteesitud süsivesikute ja lipiidide kogunemine ja transport. Golgi kompleks: Ülesanded:Ainete sorteerimine , töötlemine ja pakkimine.
Pinnamood on Saharas peamiselt madal ja tasane, Sahara keskosas on ka kõrgemaid mägesid. Kõige kõrgemale küünib Tibesti mäestik, suurima kõrgusega 3415m. Põhja- ja idaosas leidub nõgusid, mille põhi on meretasemest isegi madalamad. Saharas on vähe erinevaid taimi, põhiliselt kasvavad seal oleandrid, õlipuud, tamariskid, akaatsiad, erinevad põõsad ja kõrrelisi. Sahara tähtsaim kultuuritaim on datlipalm. Sahara rahvastik on väga hõre. Suuremaosa rahvastikust moodustavad araablased ja berberid, millest enamik elavad oaasides. Sahara rahvastiku põhilised tegevused on oaasidepõllundus, rändkarjakasvatus ja mäetööstus. Sahara loomastik on väga liigivaene, kuumuse tõttu ei pruugi kõik isendid elama jääda. Sahara kõige tavalisemad loomad on: gasellid, antiloobid, palju närilisi ja roomajaid, mõnedes kohtades ka hüääne ja saakaleid. Peale selle elab
omanikele. Mõisatega koos said aadlik tagasi ka endised õigused talupoegade suhtes. Baltikumi põhijooned kinnitati 1721.a Vene ja Rootsi vahel sõlmitud Uusikaupunki rahuga. Kehtima jäid senised seadused ja maksukorraldused, valitses luteri uks, saksakeelne asjaajamine ja tollipiir. Vene keskvõimu kõrgemateks esindajateks said kindralkubernerid Tallinnas ja Riias. Tavaliselt said nendele kohtadele Vene armees karjääri teinud välismaalased. Suuremaosa ajast viibisid kubernerid aga Peterburis ning ei pööranud Baltimaadele erilist tähelepanu. Nende ülesanded jäid eelkõige nende alluvate-kahe valitsusnõuniku kätte. Aadli omavalitsust teostasid rüütelkonnad. Maapäevadele enam linnade esindajaid ei kutsutud. 1730-40ndatel aastatel koostati rüütelkonna liikmete nimekirjad-aadlimatriklid. Ainult selles nimekirjas olijad omasid Eesti ja Liivimaa poliitilisi ja majanduslikke eesõigusi. Omavalitus säilis ka linnadel
võtnud. Nurjus tal ka talurahva elu paremaks tegemine, talupojad jäid ikka mõisade meelevalla alla. -- Venemaa suurimaks vastaseks oli Türgi, kelle valdused eraldasid Venemaad Mustast merest, kuid seegi sai Venemaa omaks. Venemaa piirid suurenesid ka Poola poole, sest kodusõda oli Poola nõrgestanud ja siis kolme jagamisega jagasid Venemaa, Preisimaa ja Austria kolme peale Poola ära. Venemaa sai Poola pärandusest Põhjasõjas vallutamata Läti osad, Leedu ning Suuremaosa Valgevenest ja Ukrainast. TEEMA NR. 4 -- Indaanlased jagunesid hõimudesse, neid oli enne eurooplaste tulekut üle 400 hõimu. Indiaanlased elasid Ameerikas juba arvatavasti 25000 aastat. Rannikuindiaanlased elasid hüttides. Naised kasvatasid maisi, aedvilju ja tubakat. Mehed käisid kalal ja jahil. Preeriaindiaanlased elasid sisemaal ja olid rändava eluviisiga, elasid telkides ja elatusid piisonijahist.
laialdane levik sinna palju araablasi. Suahiili keel on tänapäeva Ida-Aafrika tähtsamaid keeli ning kuulub bantu keelte idarühma. Selles on palju araabia mõjusid kaua kasutita araabia tähestikku, alles 20. sajandil vahetus see ladina tähestiku vastu. Umbes 40-st suahiili linnast olid suuremad Mombasa, Sansibar, Kilwa, Muqdisho. Osadest linnadest kujunesid kaubandusega tegelevad linnriigid, kus valitses silami usk ning võim oli araabia dünastia käes, kuid suuremaosa elanikkonnast moodustasid siiski Aafrika põlisrahvad. Linnad paistsid silma oma jõukusega: · Ehitati moseesid, paleesid, kivielamuid · Kõrgel tasemel käsitöö Toodeti ka vahetuskaupa Aafrika sisealadele savinõud, helmed, klaastooted, puuvillriie. LÕUNA-AAFRIKA ZIMBABWE. MONOMOTAPA Suur-Zimbabwe (13.-15. saj) oli keskaegse Lõuna-Aafrika vanimaid ning võimsamaid riike, mille rajasid bantu hõimud. Nimetus tuleneb sõnadest dzimba dzamabwe kivist hooned.
ja sale (luts) ning mõned veekogu põhjas elavad kalad on laiad ja lamedad (rai, lest). VÄLIS: SISE: roided pärakuime toes 3. Kl kahepaiksed, nende peamised tunnused. Konna välisehitus. Kahepaiksed on vee ja maismaa eluviisiga loomad. KAhepaiksed on näiteks konnad, salamandrid, vesilikud. Osad kahepaiksed veedavad vees suuremaosa ajast, teised siirduvad sinna vaid sigimisajaks. Eestis hoiduvad kahepaiksed peamiselt veekogude lähedusse. Kahepaiksed on loomtoidulised, kes söövad endast väiksemaid selgrootuid: usse, nende vastseid ja limuseid, aga ka putukaid. Hingavad kahepaiksed nii kopsudega kui ka naha kaudu, just seetõttu peabki nende nahk olema niiske. Jagunevad kahepaiksed: SABAKONNALISED (salamandrid, vesilikud) ja PÄRISKONNALISED (konnad, muda-, kärn- ja lehekonnad) KONNAD
annaabi.ee 
