vahendid (näiteks mäluhaldus). Ka ei tohiks alamsüsteemidevaheline interaktsioon olla liiga keerukas. Eraldi peaks olema kirjeldatud iga alamsüsteemi funktsioonid ja esialgne mooduliteks jaotus ja milline infovahetus on erinevate alamsüsteemide vahel lubatud (hea arhitektuuri korral toimub kommunikatsioon võimalikult väikese arvu alamsüsteemide vahel, isegi kui selleks on vaja mõnes alamsüsteemis lisakoodi luua). Suuremamahuliste projektide kirjeldamiseks peaks kasutama UML-i (Unified Modeling Language). Juba arhitektuuri etapil peaks püüdma määratleda need tarkvaraosad, kus kõige tõenäolisemalt võib edaspidi osutuda vajalikuks muudatuste sisseviimine (põhjustatuna näiteks muudatustest arendatava tarkvaraga seotud tarkvaras), aga samuti tarkvarakomponendid, mis ostetakse/tellitakse väljastpoolt, mis võetakse kasutusele varemarendatud tarkvarast ja mis arendatakse uuena. Viimati nimetatud
mille puhul on kõrge olulise vea tekkimise risk või mille kohta on raske saada tõendusmaterjale. Auditi plaan ei tohi olla absoluutselt jäik ja servast servani täis planeeritud. Auditi plaan peaks sisaldama reservaega ehk sinna peab jääma aeg, mis ei ole töödega kinni planeeritud. Kui töö käigus leitakse täiendamist vajavaid valdkondi siis on võimalik ära kasutada seda reservaega, sest see on jäänud juba sinna auditi sisse. See on oluline suuremamahuliste ja pikemate auditite puhul. Audiitor saab oma tööd sooritada edukalt eeldusel, et ta tunneb hästi kliendi äritegevust ja kliendi majandustegevuse valdkonna eripära. Audiitor ei tohiks vastuvõtta tööd valdkonnas, mida ta üldse ei tunne. AUDITI PLANEERIMIST MÕJUTAVAD VALDKONNAD (PLAANIKOOSTAMISEL VAJALIK) 1. Erinevate tegevuste spetsiifilised normatiiv dokumendid. 2. Ettevõtte sisesed dokumendid. 3. Vestlused ettevõtte juhtidega. 4. Tutvumine ettevõtte allüksustega.
Iseloomulikud jooned: Arvutite elementbaasi moodustasid elektronlambid Arvutite jõudlus jäi vahemikku 2×10 3 kuni 16×103 liitmisoperatsiooni sekundis Arvutite arhitektuur tugines siseprogrammi kasutamisele (alates EDSACst) Igal arvutil oli ainuslik protsessor (keskprotsessor) Arvutite operatiivmälu infomahutavus oli 100 baidist kuni 2 kilobaidini Kiiretoimeliste mäludena töötasid elektronkiiretorud ja akustilised viiteliinid, suuremamahuliste mäludena rakendati magnettrumleid Programmeerimine toimus valdavalt masinakeeles Informatsiooni sisestati arvuteisse perfokaartidelt või -lintidelt, tulemid väljastati kirjutitele või teletaipidele Arvutid mõõted ja mass oli väga suur, töökindlus aga väga madal Esindajaid: Colossus, ENIAC, UNIVAC, EDSAC, IBM 701, IBM 709 Teine põlvkond (1954 – 1965) Iseloomulikud jooned: Arvutite elementbaasi aluse moodustasid transistorid
diskonteeritud tasuvusaeg, kestus, NPV, IRR, MIRR, PI, EA). Kapitali eelarvestamisel kasutatavad meetodid Projekti tasuvuse hindamisel kasutatavad meetodid: 1)tasuvusaeg (payback period, PB) Tagasimaksuperiood (tasuvusperiood) on aastate arv, mis on vajalik selleks, et katta projekti esialgne maksumus. Reeglina peab projekt ennast ära tasuma vähemalt viie aastaga, viimase aja kirjanduses pakutakse optimaalseks tasuvusajaks 24 aastat. Suuremamahuliste projektide (nt. kinnisvarainvesteering) optimaalseks tasuvusajaks võib lugeda 10 aastat Meetodi nõrkused:1) Ignoreerib raha ajaväärtuse kontseptsiooni, kuid seda on võimalik kergesti kõrvaldada diskonteerimismeetodiga, 2) Ignoreerib rahavooge, mis leiavad aset peale projekti tasuvust, 2) diskonteeritud tasuvusaeg (ka tasuvusaja nüüdisväärtus) (discounted payback period, DPB), 3) projekti kestus (duration), 4) kasumiindeks (profitability index, PI)
= 41953,2 1 NPVelumaja = -(49000 + 48500) + (19000 + 26600) + (1 + 0,12) 30 + ( 25120 - 8800 ) APV 112%;30 aastat = -97500 + (45600 × 0,0334) +16320 ×8,0552 = = 35483,9 Nagu arvutustest selgub, on büroohoone nüüdis-puhasväärtus suurem, kui elumaja nüüdis-puhasväärtus Järelikult on otstarbekas ikkagi otsus langetada büroo hoone kasuks, sest pikema ja suuremamahuliste projektide puhul on otstarbekas teha otsus nüüdis-puhasväärtuse meetodi alusel. Täna investeeritud summa toob tulevikus rohkem tulu kui seda on elumaja projekti puhul. Samale tulemusele jõudsime ka IRR meetodi alusel. See meetod aga näitas, kummal projektil on suurem seesmine tulunorm, mis annab võimaluse näiteks laenuintresside kõikumisele suurema vahemiku. 66
= 41953,2 1 NPVelumaja = -(49000 + 48500) + (19000 + 26600) + (1 + 0,12) 30 + ( 25120 - 8800 ) APV 112%;30 aastat = -97500 + (45600 × 0,0334) +16320 ×8,0552 = = 35483,9 Nagu arvutustest selgub, on büroohoone nüüdis-puhasväärtus suurem, kui elumaja nüüdis-puhasväärtus Järelikult on otstarbekas ikkagi otsus langetada büroo hoone kasuks, sest pikema ja suuremamahuliste projektide puhul on otstarbekas teha otsus nüüdis-puhasväärtuse meetodi alusel. Täna investeeritud summa toob tulevikus rohkem tulu kui seda on elumaja projekti puhul. Samale tulemusele jõudsime ka IRR meetodi alusel. See meetod aga näitas, kummal projektil on suurem seesmine tulunorm, mis annab võimaluse näiteks laenuintresside kõikumisele suurema vahemiku. 66
= 41953,2 1 NPVelumaja = -(49000 + 48500) + (19000 + 26600) + (1 + 0,12) 30 + ( 25120 - 8800 ) APV 112%;30 aastat = -97500 + (45600 × 0,0334) +16320 ×8,0552 = = 35483,9 Nagu arvutustest selgub, on büroohoone nüüdis-puhasväärtus suurem, kui elumaja nüüdis-puhasväärtus Järelikult on otstarbekas ikkagi otsus langetada büroo hoone kasuks, sest pikema ja suuremamahuliste projektide puhul on otstarbekas teha otsus nüüdis-puhasväärtuse meetodi alusel. Täna investeeritud summa toob tulevikus rohkem tulu kui seda on elumaja projekti puhul. Samale tulemusele jõudsime ka IRR meetodi alusel. See meetod aga näitas, kummal projektil on suurem seesmine tulunorm, mis annab võimaluse näiteks laenuintresside kõikumisele suurema vahemiku. 66
Kaasajal on erinevate keelte lülitumine arvutimaailma tinginud suuremate kooditabelite ka- sutuselevõtu. Kooditabel Unicode4 vaatleb sümboleid kahebaidistena, kus esimeses baidis määratakse tabeli lehekülg ja teises baidis märk sellelt leheküljelt. Nii on mitmete keelte jaoks avatud oma kooditabeli lehekülg selle keele erimärkide esitamiseks. Kui mingi andmekogumi (näiteks arvutifaili) baitide arv ulatub tuhandete ja miljoniteni, siis osutub otstarbekaks suuremamahuliste andmeühikute kasutuselevõtt. Et püsida kooskõlas 1 ingl. k. bit=binary digit kahendnumber 2 American Standard Code for Information Interchange 3 Mõningaid kooditabeleid võib leida veebiaadressilt http://www.asciitable.com. 4 Täpsemat teavet saab veebiaadressilt http://www.unicode.org. 8 argikeelega, loetakse 210 B = 1024 B üheks kilobaidiks (kB); analoogiliselt loetakse 210 kB =
annaabi.ee 
