töötervishoiu- ja tuleohutuse plaan, 10) tehnoloogilised kaardid, 11) ehituse tehnoökonoomilised näitajad, 12) ehituse generaalplaan. 9. Kuidas koostatakse TTPd (teie kursuseprojekt), selgita töö loogilist järjekorda. 10. 1) alustada ehitustöödega sügavaimast paigast, 2) süvista esmajärjekorras kõik sügavad võrgud, 3) ehita võimalikult kiiresti valmis alaliste teede ja platside alused, 4) raja esmajärjekorras suureavaliste konstruktsioonide toed ja monteeri kandekonstruktsioonid, 5) Ehita kiiresti valmis keeruliste tehniliste sõlmede mahud ja anna üle montaazitöödeks, 6) saavuta kiiresti seejärel tuule- ja veekindlus, 7) ehita alt üles viimstle ülalt alla 11. Millest koosneb ehitusobjekti elektrienergia vajadus ? Ehitusobjekti elektrienergia vajadus koosneb kraana (al 63 amprit) vajadusest, valgustusest (1000W / 1000m2
Tänapäevases mõistes monteeritavat raudbetooni hakati kasutama 20. Sajandi alguses. Sellest ajast võib tuua kolm ajaloolist täiustust raudbetooni kasutuses, mis on radikaalselt mõjutanud tänaste ehitiste arhitektuuri. Need on õhukeseseinaliste raudbetoonkoorikute ja tehases toodetud monteeritavate raudbetoonelementide kasutuselevõtt ning raudbetoonelementide eelpingestamine (Otsman, 1976: 29). Eriti hoogustas elementehitust eelpingestatud, suureavaliste kandeelementide laialdasem kasutuselevõtt pärast Teist maailmasõda. Eelpingestamise mõte on viia veel mitte tööolukorras olev element juba eelnevalt surutud seisundisse või anda talle ekstsentrilise surve korral eelkõverus, mis tööolukorras kompenseerib kasutuskoormuse. Sellisel viisil välditakse pragude teket ja suureavaliste konstruktsioonide läbivajumist, samuti on eelpingestatud element võimeline vastu
ekspertiisid, varasemad projektid Ehituskonstruktsioonide osa põhiprojekt joonised 1:50...1:200 - Kandekonstruktsioonide üldjoonised - Karkassi, konstruktsioonide ja toodete paiknemise joonised - Lammutatavad konstruktsioonid - Vundamentide plaan ja lõiked (taldmikud, tugiseinad, vundamendid, postid, talad, põrandad, kanalid põrandas, näidates liitumise ülalpool asuvate konstruktsioonidega) - Suureavaliste kandekonstruktsioonide koormusskeemid; sõlmede, detailide, elementide ja deformatsioonivuukide asukohad Ehituskonstruktsioonide osa põhiprojekt joonised 1:5...1:20 - Kandekonstruktsioonide põhiliste detailide ja liitumiskohtade joonised - Konstruktsioonide näidisarmeeringud ja põhisarrused, põhilised ristlõiked ja liited - Hoonepiirete sise- ja välisnurgad, piirdekonstruktsioonide tüübid
Freyssinet’d. Pingbetooni idee oli tuntud juba va- rem, kuid selle elluviimine viibis kõrgtugevusega terase puudumise taga. Monteeritava raudbetooni levik algas käesoleva sajandi kolmekümnendail aastail ja jõudis haripunktile N. Liidus kuuekümnendail ja seitsmekümnendail aastail, kus monoliitne raudbe- toon tsiviil- ja tööstusehitusest tõrjuti praktiliselt kõrvale. Praeguseks on meil normaalne su- he monoliitse ja monteeritava raudbetooni vahel jälle taastunud. Õhukeseseinaliste suureavaliste raudbetoonkonstruktsioonide (raudbetoonkoorikute) ehitami- ne algas juba enne I Maailmasõda, kuid nende laiem levik on seotud vastava arvutusteooria väljatöötamisega neljakümnendail aastail ja hiljem. Eestis algas raudbetoonkonstruktsioonide levik 20.-nda sajandi esimeselteisel aastakümnel. Euroopa ulatuses silmapaistvateks ehitisteks olid Tallinna Miinisadama koorikud avaga 35x35 m, Kasari sild (tollal Euroopa pikim raudbetoonsild), Vene-Balti tehaste monoliitsed silindri-
Elementide valmistamiseks kasutatakse erinevaid terasprofiile (mõned näited kõrval esitatuna). Elementide ühendussõlmed võivad olla lahendatud nii polt- kui ka keevis-liidetena (fotod ülal). Alljärgnevate sõlmedega on toodud näiteid terastala ühendamisest postiga: need võivad olla nii sarniir- (a) kui ka jäikühendused (b...d) 47 Teraskarkassi kasutatakse kõige sagedamini just suureavaliste hoonete ehitamisel: laohooned, tootmistsehhid, aga ka kaubanduskeskused, spordihooned. Järgnevate sõlmedega on toodud näiteid fermide toetamisest ja kinnitamisest teraspostidele. Terassamba alaossa tehakse taldmik jõudude paremaks ülekandmiseks ja vundamendile ankurdamiseks. Et teras ei ole tulekindel materjal, tuleb teraskarkass pärast ehitust kas värvida tulekaitsevärviga või isoleerida tuldtõkestavate kaitsekihtidega. 30
Freyssinet'd. Pingbetooni idee oli tuntud juba va- rem, kuid selle elluviimine viibis kõrgtugevusega terase puudumise taga. Monteeritava raudbetooni levik algas käesoleva sajandi kolmekümnendail aastail ja jõudis haripunktile N. Liidus kuuekümnendail ja seitsmekümnendail aastail, kus monoliitne raudbe- toon tsiviil- ja tööstusehitusest tõrjuti praktiliselt kõrvale. Praeguseks on meil normaalne su- he monoliitse ja monteeritava raudbetooni vahel jälle taastunud. Õhukeseseinaliste suureavaliste raudbetoonkonstruktsioonide (raudbetoonkoorikute) ehitami- ne algas juba enne I Maailmasõda, kuid nende laiem levik on seotud vastava arvutusteooria väljatöötamisega neljakümnendail aastail ja hiljem. Eestis algas raudbetoonkonstruktsioonide levik 20.-nda sajandi esimeselteisel aastakümnel. Euroopa ulatuses silmapaistvateks ehitisteks olid Tallinna Miinisadama koorikud avaga 35x35 m, Kasari sild (tollal Euroopa pikim raudbetoonsild), Vene-Balti tehaste monoliitsed silindri-
annaabi.ee 
