Mediaan, piir millest paremal ja vasakul asub JS tõenäosusega 0,5. Mood, tihedusfunktsiooni maksimaalkoht. Kvartiil, jaotab tõenäosusvälja neljaks võrdseks osaks 26. Asümmeetria ja ektsessi koefitsiendid 3 3& (4 4) 3 27. Kriitilised piirid Vasakpoolne kriitiline piir, millest vasakul JS asumise tõenäosus . Parempoolne kr piir. Kahepoolne kriitiline piir, mille sees JS tõenäosusega 1 - . 28. Suurte arvude seadus. Keskpiirteoreem. JS ühildumine tõenäosuse järgi Suurearvuliste sõltumatute JS aritmeetilised keskmised käituvad nagu nende matemaatiliste ootuste aritmeetilised keskmised. Suurte korduste korral summa käitub kui normaalne JS, lim P{ Xn X } = 1 29. Tsebõsevi seos ja teoreem. Moivre-Laplace lokaalne ja integraalteoreem P{X < } 1-(MX / ) või vastandsündmusele P{X > } (MX / ). P{ Xn MX } DX/2 või vastandile P{ X MX } 1 - DX/2. X np 1
Eestlaste kaotuse peamiseks põhjuseks tuleb ilmselt pidada järjepidevat rüüstamist ning maa ja rahva väljakurnamist rohkearvuliste vaenulike jõudude poolt. Eestisse tehti, erinevat päritolu sissetungijate poolt, ainuüksi 63 päris kindlalt teadaolevat sõjaretke, mille otsene eesmärk oli tapmine ning laastamine. Selle tulemusena ei jätkunud eestlastel lõpuks enam piisavalt ei juhte ega reavõitlejaid. Kaotuse võimalikuks lisapõhjuseks võib tuua veel eestlaste vähese kogemuse suurearvuliste sõjajõudude juhtimisel ning tegevuse kavandamisel, mis võis näiteks mängida olulist osa Madisepäeva lahingus. Sakslaste väejuhid seevastu paistsid silma väga osavate sõjategevuse kavandajatena (strateegia) ning nende kavade täideviijatena (operatiivjuhtimine). Just ennetav kiirrünnak eestlaste mittetäielikult koondunud maleva vastu võis neile Madisepäeva lahingus võidu tuua. Samuti oli sakslastel, nii juhtidel kui reavõitlejatel, kindlasti suurem kogemus
kompleks KATIOON, kui + laengut, siis ANIOON. Ta võib olla ka neutraalne. Kompleksioonide laengu neutraliseerivad vastasnimelise laenguga ioonid, mis moodustavad välisfääri. NT: Nende suure arvu ja mitmekesisuse tõttu puudub neil ühtne klassifikatsioon. Neid jaogatakse näit. Kordinaatori arvu järgi, liigandite doonoraatomite järgi, tsentraalaatomite järgi jne. 4. Aine agregaatolekud Gaasid ja vedelikud: Aatomid, molekulid ja ioonid esinevad tegelikkuses suurearvuliste kollektiividena ja omavad osakeste vastastikuse mõjujõu tõttu teatud sisemist organisatsiooni, mis avaldub nende AGREGAATOLEKUTENA (gaas, vedel, tahke). Need olekud erinevad üksteisest osakeste kauguse ja vastastikuse toime tugevuse poolest. Molekulide vahelisi jõude nimetatakse VAN SER WAASI jõududeks. Nad on tingitud elektronide ebaühtlasest jaotusest ja elektronide liikumisest aatomites. Nad jagatakse orientatsiooni induktsiooni ja dispersiooni jõududeks. 4.1 Ideaalgaas ja reaalgaas
Kui anum mõttes jagada väikesteks võrdse ruumalaga osadeks, siis nendes spontaanselt tekkivad molekulide arvu suhtelised erinevused fluktuatsioonid on seda suuremad, mida väiksemaid ruumalasid me vaatame. Eelöeldust nähtub, et entroopia kasv ja tasakaaluoleku kujunemine on lihtsalt kõige tõenäosema olukorra realiseerumine kõikvõimalike olukordade seas. Entroopia kasvu seadus toimib mitte ainult molekulide maailmas, see on üldine kõigi suurearvuliste kollektiivide korral. Me võime jälgida, kuidas nõrgaltorganiseeritud inimkollektiivis kogunevad ja jaotuvad ühtlaselt tootmis- ja olmejäätmed. Suurearvuline loomapopulatsioon sööb paljaks ja reostab ära oma elukeskkonna. Mitteisoleeritud süsteemi entroopiat on võimalik vähendada väljastpoolt süsteemi saadava energia arvel, kuid sellega kaasneb paratamatult entroopia kasv ümbruskonnas. Näiteks on kõik elusorganismid avatud
paigutuda energeetiliselt soodsamalt tuumade vahele ja nende ümbrusse. Uusi orbitaale kui matemaatilisi objekte saab moodustada mitmeti. Erinevad kirjeldused kirjeldavad molekuli mõnevõrra erineva vaatenurga alt. Üht võimalikku kirjeldust, mida alljärgnevalt vaatleme, nimetatakse valentssidemete mudeliks. Molekulidevahelised jõud Keemilise sideme teooriad seletavad, kuidas aatomid liituvad molekulideks. Molekulid või aatomid ei esine üksikuna vaid suurearvuliste kogumitena. Ainete füüsikalised omadused (agregaatolek, sulamis- ja keemistemperatuur, pindade ja vedelike vastastiktoime, lahustumine - hüdraatide teke lahustes) olenevad jõududest molekulide vahel. Molekulide vahelised jõud on: 1. ioon dipool vastastikmõju 2. dipool dipool vastastikmõju 3. dispersioonimõju ja induktsioonimõju a. indutseeritud dipool indutseeritud dipool vastastikmõju (Londoni jõud) b. dipool indutseeritud dipool vastastikmõju 4. vesinikside
On stabiliseerunud kultuurtõud, millised on püsivad, omavad kindlat struktuuri ja omapära. On tõurühmi või tõuge, millised on alles kujunemisjärgus. Need ei ole veel saavutanud stabiilsust ning nende omaduste täiendamiseks või parandamiseks kasutatakse erinevaid aretuskomponente. On hääbuvaid tõuge, milliste jõudlusomadused ei parane ja puudub ka aretuskomponent teiste sugulastõugude näol. Tõu areaal peab olema ulatuslik. Suurel areaaliga ja suurearvuliste tõugude puhul tekivad geneetiliselt erinevad alapopulatsioonid, mis võimaldab genofondi vahetust eri areaalide vahel. Ühtlasel alal levinud tõug on sarnase põlvnemisega. Tõugude kujunemise protsess on mitmepärane, kuid küllalt sarnane aretusliinide kujunemisele. I etapis toimub aretuskomponentide valik ja paaridevalik vastavalt aretuseesmärgile. Harilikult toimub plaanipärane ristamine kohaliku ja parandaja tõu vahel. Ristandite hulgast valitakse
annaabi.ee 
