Arutlus Eesti energiamajanduse tulevikuvõimalused (0)

Geograafia.docx



Eesti energiamajanduse tulevikuvõimalused - tuumaenergia, tuuleenergia või hoopis… Iga aastal aina rohkem pööratakse tähelepanu nii Euroopas, kui ka kogu maailmas energiamajanduse tuleviku võimalustele. Paljud riigid juba rakendavad ja uurivad erinevaid võimalusi, mõned edukalt teised aga edutult. Ka Eesti on alustanud alternatiivide otsimisega. Meil on piisavalt kogemust tuuleenergiaga, päikeseenergiaga ja on ka mõned väiksemad hüdroelektrijaamad. Arvan, et parimad tulevikuvõimalused on tuule-ja päikeseenergial. Aga milline neist sobib kõige rohkem just Eestile? Kõik me oleme kunagi olnud Ida-Virumaal ja liikudes Narvasse oleme seal märganud tuuleparki. Tegu on Narva tuhavälja tuulepargiga, kus elektrienergia tootmine algas 2013. aastal (Põhjarannik, 2013). Tuulepargi koguvõimsus on 39 MW ja aastane toodang umbes 90 GWh (Delfi, 2010 ).  Tuuleenergia eelised on järgmised: Ei saasta keskkonda – tuulest energia tootmine ei too kaasa kahjulike ainete eraldumist atmosfääri ega jäätmete teket (alternative energy, 2013). Minimaalsed kaod energia ülekandes - tuuleparki saab ehitada nii otse tarbija juurde kui ka kaugematesse kohtadesse, mis traditsioonilise energia puhul nõuavad spetsiaalseid võrguühendusi (alternative energy, 2013). Kasutades taastuvat, ammendamatut energiaallikat, säästes kütust selle kaevandamisel ja transportimisel (alternative energy, 2013). Tuuleenergia puudused on järgmised : Võimsuse muutlikkus ajas - elektri tootmine sõltub kahjuks tuule tugevusest, mida inimene mõjutada ei saa (alternative energy, 2013). Kõrged investeerimiskulud – need kipuvad vähenema seoses uutega arendustega ja tehnoloogiatega. Samuti väheneb pidevalt tuuleenergia hind (alternative energy, 2013).


Vaatamata kõigile eelistele on olemas üks väga tõsine puudus, et nende töötamine otseselt sõltub ilmast, mida meie kahjuks ei saa kuidagi muuta või ennustada järgmiseks 10 aastaks. See olukord tundub, nagu Vene rulett, kus loodad edule, aga see ei tasu alati olla meiega. Päikeseenergia muutub iga aastaga aina populaarsemaks Eestis, jalutades ringi erasektoris võib näha mitmeid majaelanikke, kes valisid just selle alternatiivi ja on väga rahul oma valikuga näiteks mu naaber, kes jumaldab päikeseenergiat ja propageerib seda. Aga see ei tähenda, et päikeseenergia energiat saavad ainult eramaja elanikud, uus Põhja-Tallinna omavalitsuse maja saab samuti energiat tänu päikesepaneelidele. Päikeseenergia eelised on järgmised: järjepidevus ja usaldusväärsus. Päikeseenergiat saab tarbida piiramata koguses, seniajani kui eksisteerib päike. Ülejäänud sõltub inimesest – kuidas ta seda ressursi kasutab, kas enda kasuks või kahjuks ( optshop, 2019). Ei tekita kahju loodusele. Uuriti, et elektrikütet toetav päikeseenergiapaigaldise 20-aastane töötamine vähendab vääveldioksiidi (SO2) kuni 500 kg ja süsihappegaasi (CO2) kuni 60 tonni võrra ( optshop, 2019). Elektrivarustus. Tekkivat üleliigset elektrienergiat saab salvestada ja edaspidi kasutada (optshop, 2019). Päikeseenergia puudused on järgmised: Kallid paneelide paigalduskulud. Energia.ee andmetel paneelide paigaldus standartsele katusele 85 m2 kalluga 45 kraadi läheb maksma 13 606 € ( Energia, 2021). Madal efektiivsus teatud ilmastikutingimustes. Pilvestel ja vihmastel aastaaegadel väheneb päikesepaneelide efektiivsus oluliselt. Viimaste uuringute põhjal tuli välja, et terve aasta jooksul on Tallinnas 102 päikselist päevi, 93 on pilvised päevad ja 170 on sombused (Anyroad, 2020). Eestis kasutatakse päikeseenergiat enamasti energia tootmisprotsesside kõrvalproduktina või siis koduses majapidamises näiteks vee soojendamiseks. Päikeseenergia potentsiaal on piiritu ja teadlased töötavad igapäevaselt välja efektiivsemaid lahendusi päikeseenergia kasutamiseks.


Eestis on vähemalt praegu päikeseenergiast vähe kasu, sest meie piirkonnas pole päikesekiirgus piisavalt tugev. 2 Aga tuuleenergia on odav energialiik, mida on kasutatud juba aastasadu, näiteks purjelaevades ning tuulikutes. ‘ Tuuleveskeid kasutati Eestis peamiselt saartel ja rannikutel. Tänapäeval on hakatud rajama tuulegeneraatoreid rannikule ning saartele, kus tuulekiirused on kõige suuremad. Tuulegeneraatorite laiahaardelist levikut piiravad eelkõige kõrge hind, kaugus lähimast elektri jaotusvõrgust ning motivatsioonipuudus (Eesti Energia teatav vastuolu). Tehtud on ka etteheiteid nende visuaalses sobitumises keskkonda, kuid see ei tohiks mängida nende leviku kitsenduses rolli. Nendele asjaoludele vaatamata on Eestis tuuleenergial potentsiaali.


3 Kasutatud allikad Alternativenergy.ru Pohjarannik.postimees.ee arileht.delfi.ee https://www.energia.ee/era/taastuvenergia/paikesepaneelid https://optshop.by/a52552-plyusy-minusy-solnechnoj.html https://anyroad.ru/city/weather/sunnydays/%D1%82%D0%B0%D0%BB%D0%BB%D0%B8% D0%BD,ee#:~:text=%D0%9F%D0%BE%D0%B3%D0%BE%D0%B4%D0%B0%20%D0%B2 %20%D0%A2%D0%B0%D0%BB%D0%BB%D0%B8%D0%BD%D0%B5%20%D1%80%D0 %B0%D0%B4%D1%83%D0%B5%D1%82%20%D0%BD%D0%B0%D1%81,93%2C%20%D 0%B8%20%D0%BF%D0%B0%D1%81%D0%BC%D1%83%D1%80%D0%BD%D1%8B%D0 %BC%D0%B8%20%E2%80%94%20170.