Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

Suur ja väike algustäht - sarnased materjalid

Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Suur ja väike algustäht". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.

tähega, suurtäht, kunst, kohanimi, muuseum, revolutsioon, erand, kook, algustäht, sõdur, alev, aktsiaselts, riigikohus, riigikontroll, linnavalitsus, magdaleena, haigla, pank, kunstimuuseum, kumu, maailmasõda, ralli, mulgi, araabia, kohanime, keelkond, ekspress, väljaanded, pühadus, väljak, mander, medal, diplom, maraton, part, tarvitus
Ortograafia - väike ja suur algustäht
11
doc

Ortograafia - väike ja suur algustäht

ALGUSTÄHEORTOGRAAFIA Algustäheortograafia käsitleb suure ja väikese algustähe opositsiooni, st missugune tähendus on suurel algustähel võrreldes väikesega. Suur algustäht tähistab: 1) lause algust 2) nimesid (pärisnimesid) 3) osa nimetusi (üldnimesid) nende ametlikkuse ja püsikindluse märkimiseks 4) tunderõhku (ülimussuurtäht, personifitseeriv suurtäht, adressaatide Sina ja Teie suurtäht). Algustäheopositsiooni tähistamise vahendid on: 1. esisuurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna (muud sõnad säilitavad oma algustähe), nt "Tõde ja õigus", Seitsmeaastane sõda 2. läbiv suurtäht -- algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade (ta võib hõlmata liigisõna või mitte), nt Eesti Draamateater,

Eesti keel
286 allalaadimist
Algustähereeglid
4
doc

Algustähereeglid

Algustähereeglid Esisuurtäht - algussuurtäht, millega kirjutatakse ainult esimene nime, nimetuse või pealkirja sõna. Läbiv suurtäht - algussuurtäht, millega kirjutatakse kõik nime, nimetuse või pealkirja sõnad peale abisõnade. SUUR ALGUSTÄHT REEGEL NÄIDE ERANDID Territooriumi haldusüksused Prantsusmaa, New Jersey osariik, Krasnojarski krai, Emmaste vald, Salzburgi liidumaa

Eesti keel
40 allalaadimist
Suur ja väike algustäht
3
pdf

Suur ja väike algustäht

sodiaagimärke: Kaljukits, Veevalaja, Käiad, Jäär, Sõnn, K üksikud, lahk, Lõvi, Neitsi, Kaalud, Skorpion, Ambur. Nt Mati on sündinud Käiade märgi all, Jüri on Skorpion. Marija Kadri on Kaksikitd. · Kohtade ümberütlevad nimetused kirjutatakse väikese algustähega: püramiidide maa (Egiptus), tõusva päikese maa (Jaapan) · Ülekantud tähenduses mingi nähtuse, sündmuse vm tüübi iseloomustamiseks käsutatav kohanimi kirjutatakse suure algustähega: Arvan, et Ameerikaid enam ei avastata. See talu on olnud minu Vargamäe. · Kohanime täpsustav täiendosa kirjutatakse suure algustähega ning ta liitub põhisõnaga sidekriipsu abil: Ees-Aasia, Taga-Kaukaasia, Kesk-Euroopa, Ülem-Sileesia, Vana-Vändra, Uus-Lõuna-Wales. · Märkus. Paar nime kirjutatakse sidekriipsuta: Suurbritannia, Valgevene, Kui täiendosa käändub, kirjutatakse ta lahku: Suur Munamägi, Väike Tütarsaar.

Eesti keel
122 allalaadimist
Eesti keele väljendusõpetus-Algustäht-arvsõnad-lühendid
18
docx

Eesti keele väljendusõpetus: Algustäht, arvsõnad, lühendid

SUUR JA VÄIKE ALGUSTÄHT KOHAD, EHITISED SUUR TÄHT VÄIKE TÄHT Kohanimed – läbiv suurtäht, v.a. Kohtade ümberütlevad nimetused: liigisõna (meri, mägi, linn, tänav jne). püramiidide maa, tõusva päikese maa, suur lomp. Territooriumi haldusüksused: Kohanimi väikese tähega: Prantsusmaa, New Jersey osariik, Tartu 1) taime- ja loomanimetused: rakvere maakond, Emmaste vald. raibe, jaapani seeder, siberi orav, peipsi siig; Linnad, külad: Pariis, Tartu linn, 2) loomatõunimetused: tori hobune, Punase Lageda, Väike-Maarja, Pärispea herefordi veis, idaeuroopa lambakoer; küla. Väikekohad: Nurga talu, Kadriorg, 3) keelenimetused: eesti keel, vene keel;

Eesti keele väljendusõpetus
32 allalaadimist
Väike ja suur algustäht
2
doc

Väike ja suur algustäht

Väike ja suur algustäht 1. Nimi kirjutatakse läbiva suure algustähega. · Side- ja abisõnad väiksega. (Kodu ja Aed) · Kohanimede puhul a) täiendiga, siis sidekriipsuga (Vana-Kreeka) b) kokku (Suurbritannia, Valgevene) c) kui täiend käändub, siis lahku (Suur Munamägi) 2. Nimetus kirjutatakse väikese algus tähega. · Väljendab liiki või tüüpi a) esineb iseseisvalt (aktsiaselts, president) b) koos nimega (Sõrve säär) 3. Pealkiri kirjutatakse esisuurtähega ja jutumärkides (,,Libahunt", Tõde ja õigus") 4. Sümboli reegel: kui nimetust kasutatakse nimena, siis kasutatakse suurt algustähte. · Nimetusele omistatakse sümboli tähendus (mõnes näidendis näiteks mitte mingi tavaline tüdruk vaid vastava Tüdruku kehastus)

Eesti keel
49 allalaadimist
Suur-väike algustäht
35
docx

Suur-väike algustäht

ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht Kirjutada Mehhiko restoran. Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega on õige kirjutada Tallinna vanalinn. Õige on Alexanderi tehnika, mitte ,,aleksandertehnika". Rahaühik euro on väikese tähega. Kirjutage Jüriöö park (esimene sõna suure tähega). Head uut aastat! Suure tähega on ainult lause esimene sõna. Õige on kirjutada Euroopa keeled. Sõna eurodirektiivid on väikese algustähega. Riigikogu sotsiaalkomisjon jm komisjonid on väiketähega. Õige on Eesti kitsejuust. Kirjutage zen-budism. Sõnaühend kuninglikud õhujõud on väiketähtedega. Ühendis Rootsi massaaz on esimene sõna suure tähega. Sõna jõulupidu on väikese algustähega. Sõnad jõulud, jõulupühad ja jõuluvana on väikese algustähega. Õige on aasta inimene (väikeste tähtedega)

Eesti keel
32 allalaadimist
Kordamine eesti keele eksamiks
59
doc

Kordamine eesti keele eksamiks

Erandlik on lühike sisseütlev: majja, ojja, tujju. ü järel ei kirjutata i-d, kuigi hääldatakse: süüa, süüakse, müüa, müüakse, lüüa, lüüakse, hüüa, püüa, hüüe, püüe, hüüu, püüu (vt morfoloogiline põhimõte). üi erandid on laensõnad rüiu ja süit. ü ja i järel ei kirjutata üldiselt j-i, kuigi hääldatakse: süüa, süüakse, käia, käiakse, siia, laiad, riiul, ioon, minia, preemia, keemia. Erand on tegijanime liide -ja (morfoloogilise põhimõtte järgi alati ainult -ja): müüja, käija, viija, ronija, tulija, organiseerija. Häälikuühendis (kaashäälikuühendis või diftongis) kirjutatakse iga häälik ühe tähega, tema pikkusest olenemata: kupli, lahke, katsed, aktus, purke, kastene, kiskuma, värtna, (mitu) lonksu, värske, mõtlik, linlane, tuuleliplus, kausjas, jõmlus, monarh, harf, revans, bors;

Eesti keel
358 allalaadimist
Algustähe ortograafia
68
docx

Algustähe ortograafia

ÕIGEKIRJUTUS suur ja väike algustäht ... 17.10.2014 Sõna vanalinn on väikese tähega, sest see ei ole nimi. Seega kirjutage Keelenõuande Tallinna vanalinn. uudisvoog Kirjutage Lõuna-Eesti (sidekriipsuga), aga lõunaeestlane. 23.4.2014 Ilmunud on Maire Nimetused professor ja doktor on väiketähega

Eesti keel
15 allalaadimist
Üksikhäälikute õigekiri
13
doc

Üksikhäälikute õigekiri

Ceteris paribus ­ kui muud tingimused on võrdsed A la ­ samamoodi kui Vice versa ­ vastupidi Exclusive ­ välja arvatud De facto ­ tegelikult Pro et contra ­ poolt ja vastu Inclusive ­ kaasa arvatud Laused: Heureka välja mõtlesin! Tellisin koju pizza ostsin poest coca-cola ja vaatasin cool'i filmi mille laenutasin. Minu on fan-club alati kaasas kui võistlen. Mulle meeldib rock muusika. De facto mulle ei meeldi sic! õel olla. Suur ja väike algustäht Reeglid: VÄIKESE ALGUSTÄHEGA 1. Pühad ja tähtpäevad ­ kirjutatakse väikese algustähega. NT: isadepäev, õpetajate päev, hingedepäev, suur reede 2. Tantsude nimed ­ kirjutatakse väiksese tähega. NT: polka, valss, tango, aeglane valss, quickstep, jive, foxtrot, jenka jne 3. Nädalapäevad, kuud ja aastad ­ kirjutatakse väikese tähega. NT: esmaspäev, reede, märtsikuu, jaanuarikuu, aprill, koera-aasta 4

Eesti keel
96 allalaadimist
Eesti keele reeglid
23
doc

Eesti keele reeglid

Muganenud võõrnimetuletised (Darwin > darvinism) LIIDEPARTIKLID -KI JA -GI Helitute häälikute järel kirjutatakse liidepartikkel -ki. Helitud häälikud: g, b, d, k, p, t, f, h, s, s, z, z. Heliliste häälikute järel on liidepartikkel -gi. haabki, mahlgi i ja j Silbi algul kirjutatakse j ja silbi lõpus i. Erandiks on lühike sisseütlev (majja). va-ja, vai-a sa-jad, sai-ad h Pika täishääliku järel olev h kirjutatakse ühe tähega: psüühika, stiihia Pikk h sõna lõpus kirjutatakse kahe tähega: epohh, almanahh f ja s proff, profi, proffi guljass, guljasi, guljassi Kaashäälikuühendi (kaks eri kaashäälikut on kõrvuti) reegel: bors, borsi, borsi puns, punsi, punsi Kui võõrsõna lõpeb helilise kaashäälikuga l, m, n, r. Enamasti kirjutatakse vanemais muganenud laensõnades lõppsilbi täishäälik ühe tähega, uuemais kahe tähega. Kindlat seaduspärasust ei ole.

Eesti keel
141 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun