Hommikusöök- enamik elanike sööb isetehtud leiba võiga või moosiga ja kõrvale joovad tassi teed Lõunasöök- värske kalasupp Õhtusöök- supp või karri. See on tehtud lihast, kartulitest ja köögiviljadest Kokoda (toit) Kokoda on erakorde roog,mis on valmistatud sidruni- või laimimahlast, marineeritud kalast ja kookospiimas valmistatud tomatitest Seda serveeritakse kookospähklis Fiji suupisted Suupisteid süüakse tavaliselt hommiku ja lõuna vahel. Suupisteteks on tavaliselt pirukad, mis on täidetud kõrvitsa või ananassiga, suhkruga küpsetatud ingverid ja magusad puuviljadest pudingud. Fiji köögiviljad Tihti söövad Fiji inimesed köögivilju, kuna need on väga tervislikud. Peamised köögiviljad on: Tofu lehed Rourou Fiji loodus Fiji on hea elukoht loomadele ja taimedele. Fiji looduses on palju koski ja kärestikke. Fijis on väga palju haruldasi taimi – Heliconia bihai, Zanzibar ja Papagoi pea.
kodu- või metslinnuliha- ja kalaroogade suur vaheldusrikkus. Väga palju tarvitatakse juurvilju, eriti keedetult, nt. lillkapsast, aeduba, porgandit, punast peakapsast, herneid ning kartulit. Rõhutatakse toiduainete toiteväärtuse säilitamist, igal söögikorral püütakse pakkuda toorsalateid mitmesugustes kombinatsioonides. Sakslastel on erakordselt populaarsed erinevad võileivad- juustu, kohupiimamassi ja kalaga. Suupisteteks on juurviljasalatid, vorstitooted, sprotid, majoneesiga maitsestatud liha- ja kalasalatid. Eelroogadest on laialdaselt levinud puljongid- muna või klimpidega. Üheks iseloomulikuks erinevuseks on vorstide, viinerite ja sardellide laialdane kasutamine nii suupistete, eelroogade ja pearoogade valmistamiseks, nt. viinerid hautatud hapukapsa ja kartulitega. Viinereid serveeritakse magusa, kuid mitteterava sinepiga.
PK10 Tutvustus Saksa köögi erinevuseks on mitmesuguste juurvilja-, sealiha-, vasikaliha- või loomaliha-, kodu- või metslinnuliha- ja kalaroogade suur vaheldusrikkus. Väga palju tarvitatakse juurvilju, eriti keedetult, nt. lillkapsast, aedoakaunu, porgandit, punast peakapsast. Veel kasutatakse keedetud hernest ning keedetud kartuleid. Sakslastel on erakordselt populaarsed erinevad võileivad: juustu, kohupiimamassi ja kalaga. Suupisteteks on juurviljasalatid, vorsttooted, sprotid, majoneesiga maitsestatud liha- ja kalasalatid. Samuti tehakse ka palju suppe. Võttes supi vedelikuks köögiviljade, liha ja kala keeduleeme. Supid paksendatakse jahuga, sageli lisatakse veel tangu, klimpe või praetud leivakuubikuid. Magustoitudest on väga populaarseteks kastmete või siirupitega puuviljasalatid, kompotid, kissellid, mannavahud, jäätised ja puuviljad. Toitude maitsestamine on tagasihoidlik. Seda tehakse peamiselt
või ka võilillelehti. varjundiga segasalatites. Salatsigur Lehed suured ja õrnad, jämedate Otsad rohelised,tipud kollased. Sobib salatitesse, liha- ja laiade rootsudega. Suuremal osal Kollased tipud on mahedama kalatoitudesse ja kuumadeks suupisteteks. sortidest moodustavad lehed ka pea. siguri tunnuseks. Endiivia e lehtsigur Lehed on vähem või rohkem Kollane südamik, rohelised Salat, üksikud lehed sobivad kähardunud ja sügavalt lõhised. välislehed liha-,kala- ja juustuvaagna kaunistamiseks,
väga dekoratiivne ja kohev varjundiga. kaunistamiseks ja salatipõõsas. segasalatites. Salatsigur Tema lehed on suured ja Salatsiguri lehed on valged, Sobib salatitesse, liha- ja õrnad, jämedate laiade otsad kollakasrohelised. kalatoitudesse ja rootsudega. Suuremal osal kuumadeks suupisteteks. sortidest moodustavad lehed ka pea. Endiivia ehk Lehed on vähem või rohkem Kollast südamikku Sobib värske salatina, lehtsigur ehk kähardunud ja sügavalt ümbritsevad rohelised eelistada tuleks sisemisi friseesalat lõhised. Taim moodustab laia välislehed. lehti. lehekodariku ja koheva peataolise moodustise.
eriti vajalik kiirkasvamise perioodil, nooruseas. Puudujäägil: Närvilisus, nõrkus, kroonilise väsimuse sündroom, depressioon, verevähesus, aeglustab loode arenemist [13,14]. 4.3. Toitumise režiim Söömise vahetund peab olema vähemalt 2-3 tundi. Küllastatud hommikusöök, näiteks puder või kohupiim. Hommikusöögist sõltub sinu järgnev päev, kindlalt peab see olema rikkalik. Sööma peab 5-6 korda päevas ja väikesteks suupisteteks võiksid olla puu- või juurviljad, hästi sobiksid ka valgurikkad toiduained. Söötes valgurikkaid toiduaineid (herned, pähklid jm.) tekkib küllastumuse tunne ja ei taha enam süüa. 4.4. Sööme ja kõhneneme Isik peab koguaeg mõtlema mida ta tahad ära süüa, kas see toit on ta organismile kasulik või mitte, kas seal on piisavalt vitamiine, rasvu, valke vm. Ei tohi süüa seda, mis kätte sattub. Tihti dieedi istumise ajal, tihti tunnetakse nälga
Lõunaeine. See on kerge toidukord: kuum liha- või kalaroog, tihti ka pirukad. Sageli on lõunasöögiks suur potitäis putru ja kann piima. Vahel on veel lisaks kala- või juusturoog. Söögikorra lõpetavad piimaroog või hautataud puuviljad. 323 Hiline lõunasöök. See kestab kella kolmest viieni. Algab alati suupistetega (sageli võetakse siis ka viina). Suupisteteks võivad olla lihtsalt heeringas või hakitud munavili. Järgneb supp ja liha-, kala- või linnulihapirukad, köögiviljad ja perenaise „firma-magusroog“. ----------------------------------------------------------------------------------------- ----------------------------- KORDAMISEKS 1. Kirjeldage Vene köögi toiduaineid. 2. Kirjeldage Vene köögi toite. 3. Kirjeldage Vene köögi toitumistavasid. ÜLESANDED 1
annaabi.ee 
