50 punkti
Autor soovib selle materjali allalaadimise eest saada 50 punkti.
~ 8 lehte
Lehekülgede arv dokumendis
2021-04-22
Kuupäev, millal dokument üles laeti
0 laadimist
Kokku alla laetud
0 arvamust
Teiste kasutajate poolt lisatud kommentaarid
LEPLE
Õppematerjali autor
• Mäda täis • Vedelik puudub Süüfilise ravi • 1508. aastal raviti süüfilist guajakipuust tehtud ravimiga • 1909. aastal hakati kasutama algelist salvarsaani • 1940. aastal võeti ravis kasutusele penitsilliini Süüfilise epideemiad • 1495-prantsuse sõdurid hakkasid Itaalias tundmatusse haigusse surema (levitades aiguse kogu Euroopasse) • Tallinna süüfilise epideemiad 1495, 1519, 1539-sulgeti kõik avalikud kümbluskohad • 1505. aastal jõudis süüfilis Jaapanisse. 18. sajandi lõpuks oli nakatunud umbes pool elanikkonda • 1994-2004 nakatus Venemaal Süüfilisse rohkem kui 2,7 miljonit inimest Kasutatud kirjandus • https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BC%C3%BCfilis#Nakkustekitaja • https://nahakliinik.ee/nahahaigus/ • http://vana.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel612_588.html
• Mäda täis • Vedelik puudub Süüfilise ravi • 1508. aastal raviti süüfilist guajakipuust tehtud ravimiga • 1909. aastal hakati kasutama algelist salvarsaani • 1940. aastal võeti ravis kasutusele penitsilliini Süüfilise epideemiad • 1495-prantsuse sõdurid hakkasid Itaalias tundmatusse haigusse surema (levitades aiguse kogu Euroopasse) • Tallinna süüfilise epideemiad 1495, 1519, 1539-sulgeti kõik avalikud kümbluskohad • 1505. aastal jõudis süüfilis Jaapanisse. 18. sajandi lõpuks oli nakatunud umbes pool elanikkonda • 1994-2004 nakatus Venemaal Süüfilisse rohkem kui 2,7 miljonit inimest Kasutatud kirjandus • https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BC%C3%BCfilis#Nakkustekitaja • https://nahakliinik.ee/nahahaigus/ • http://vana.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel612_588.html
Süüfilise ravi • 1508. aastal raviti süüfilist guajakipuust tehtud ravimiga • 1909. aastal hakati kasutama algelist salvarsaani • 1940. aastal võeti ravis kasutusele penitsilliini Süüfiliseepideemiad • 1495-prantsuse sõdurid hakkasid Itaalias tundmatusse haigusesse surema (levitades haigus kogu Euroopasse) • Tallinna süüfilisepideemiad 1495, 1519, 1539-sulgeti kõik avalikud kümbluskohad • 1505. aastal jõudis süüfilis Jaapanisse. 18. sajandi lõpuks oli nakatunud umbes pool elanikkonda • 1994-2004 nakatus Venemaal süüfilisse rohkem, kui 2,7 miljonit inimest Kasutatud kirjandus • https://et.wikipedia.org/wiki/S%C3%BC%C3%BCfilis • http://www.nahakliinik.ee/nahahaigus/teenused/suguhaiguste-diagn ostika-ja-ravi / • http://www.loodusajakiri.ee/horisont/artikkel612_588.html
Paari kuu pärast ilmnevad süüfilise teise staadiumi tunnused: mittesügelev nahalööve kehal, peopesades ja jalataldadel. Needki haigusnähud kaovad iseenesest. Edasi võib elada süüfilise tekitaja haige organismis aastaid nn. varjatud süüfilisena, sellisel juhul puuduvad igasugused välised haigustunnused. Vaatamata sümptomite puudumisele on haigestunud inimene väga nakkusohtlik! Selline nakkushaiguse kandlus võib viia süüfilise kolmanda staadiumini. Süüfilis kahjustab siis juba oluliselt närvisüsteemi ja südant, põhjustades invaliidistumist. Kahjustused võivad tekkida ka luudesse ja kõhrkoesse, mille tagajärjel need koed hävivad (ninakõhre hävimisel võib tekkida sadulakujuline nina). Süüfilis esmased tunnused, haavandid, võivad jääda märkamata, kuna need on enamasti valutud ja võivad kaduda kiiresti. Samuti võib esineda juhtumeid, kus haavandit ja nahalöövet ei tekigi
Haigestumise sagedus kasvab ja kahaneb pidevalt. Eestis tekkis haigestumuse tõus 1990-datel seoses muutustega ühiskonnas. Kõige sagedamini haigestuvad noored, võrdselt nii mehed kui naised, sagedamini intiimtöötajad(prostituudid). Loote nakatumisel võib rasedus lõppeda iseenesliku abordiga, laps võib sündida elusalt, kuid haigustunnustega või sünnib näiliselt terve laps, kellel ilmnevad haigustunnused alles kuude või aastate pärast. Tekitajaks on mikroob Treponema pallidum. Süüfilis nakkab inimeselt inimesele otsese 17 (tavaliselt seksuaalse) kontaktiteel. Teoreetiliselt võib nakatuda ka verega, kuid doonoriverd kontrollitakse spetsiaalsete testidega, mis välistavad selle võimaluse. Tavaliselt tungib mikroob organismi suguelundite või suu piirkonnas, levib edasi lümfisõlmedesse ja paljuneb, kuni teda on piisavalt palju, et sümptomid avalduks.
Üldine osa Mikroorganismide ehitus ja elutegevus § Mikrobioloogia on teadus, mis uurib väikseimate elusorganismide mikroorganismide morfoloogiat, füsioloogiat, biokeemiat ja geneetikat, seega mikroobide mitmesuguseid omadusi. Kihn § Nimetatakse veel: glükokaaliks, limakiht, kihn. § Ei esine kõigil bakteritel, varieerub paksuses ja rigiidsuses. § Tagab bakteri adhesioonivõime, väldib fagotsütoosi. § Paljud bakterid kaotavad kunstlikel söötmetel kihnu. Bakterite rakusein § Mükoplasmad on ainukesed bakterid, kellel rakusein puudub. § Bakterite (v.a. klamüüdia) rakusein on poolrigiidne, sisaldades peptidoglükaani [PG] (mureiini). § PG tagab bakterite kuju ja takistab osmoosist tingitud lüüsi. Tsütoplasma membraan § Tegemist on permeaabelsusbarjääriga, määrates, mis liigub sisse ja mis välja. § Vesi, lahustuvad gaasid (CO2, O2), rasvlahustuvad molekulid difundeeruvad läbi membraani, vesilahustuvad väikese
Bakterid mõmm :) 05/06 Staphylococcus aureus üldist. G(+), katalaas(+). Liikumatud. Anaeroobsed/fakultatiivsed anaeroobsed. Koloniseerivad nahka, limaskesti. Ainus koagulaasi tootev stafülokokk. Sisenemisvärat: hingamisteed, vigastatud nahk. virulentsus. Pinnaproteiinid: epiteeli fibronektiinile kinnitumiseks. Proteiin A: seob mittespetsiifiliselt antikehi, segab opsonisatsiooni. Peptidoglükaan, teihhoiinhapped aktiveerivad komplementi, põhjustavad põletikku: teihhoiinhape seostub fibronektiinile, on endotoksiinilaadne, pg tagab osmootse stabiilsuse, on leukotsüütide kemoatraktant, inh-b fagotsütoosi. Kihn (polüsahhariidne) on antifagotsütaarne. Rakuga seotud koagulaas tekitab fibriiniklombi, PMN ei pääse juurde, kokid agregeeruvad. Katalaas(+). Fibrinolüsiin lahustab fibriiniklombi levik organismis. Lipaas lõhustab rasunäärmete lipiide. Nukleaas. Beetalaktam
Tartu Ülikool Mikrobioloogia instituut Meditsiinilise mikrobioloogia praktikum II osa Tatjana Brilene, Kai Truusalu, Tõnis Karki 2014/2015 1 Sisukord 1. Mikrobioloogilise diagnostika põhiskeem. Stafülokokknakkuste diagnostika. Streptokokknakkuste diagnostika..................................3 2. Enterobakterite nakkuste diagnostika uroinfektsioonide näitel............................................12 3. Enterobakterite nakkuste diagnostika sooleinfektsioonide näitel.........................................16 4. Bordetella ja Corynebacterium’i nakkuste diagnostika..........................................................21 5. Mycobacterium spp. infektsioonide diagnostika....................................................................26 6. Anaeroobsete infektsioonide mikrobioloogiline diagnostika.................................................32 7. Spiroheetid
annaabi.ee 
Kõik kommentaarid