Seega avanes kaladel võimalus liikuda ülesvoolu. Aastal 1996 taastati pais, ning ilmselt jäi siis ka osa kalu ülesvoolu lõksu. Aastal 1998 tabasid kontrollpüügi käigus Ervin Pihu ja Rein Järvekülg Tartu-Võru maantee lähedalt üle kilo kaaluv forell, mis on tõestuseks, et kalad on kolinu ka ülesvoolu. (E.Pihu) Peeda jõe- Idaoja hoiuala Hoiuala paikneb Tartumaal Kambja vallas. See hõlmab Peeda jõe kesk ja alamjooksu alates Veski maaüksusel asunud paisust kuni Porijõkke suubumiseni ning Idaoja alamjooksu alates Saia maaüksuse truubist, kuni suubumiseni Peeda jõkke. Hoiuala moodustati elupaigatüübi- jõgede ja ojade kaitseks .(kaitsekorralduskava) Joonis 2. Peeda jõe- Idaoja hoiuala Hoiuala ohutegurid Paisjärved Paisjärved, nii olemasolevad kui loodavad paisjärved võivad olla ohuks hoiualale. Olemasolevate paisjärvede (Suure- Kambja ja Peeda) täielikul allalaskmisel või purunemisel
Kalastik.Teada on järgmise 14 kalaliigi leidumine:jõe-,vikerforell,haug,angerjas,särg,teib,turb,säinas,roosärg,linask,latikas,lepamaim,luts, ahven. Jõe seisund.1997. a. suvel oli Põltsamaa jõe vesi ülemjooksul Kiltsis hüpertroofne(liigtoiteline),kõigis muudes uurimislõikudes mesotroofne(keskmise toitelisusega). Põltsaamaa jõe asukoht ja jõgi pildil. Pedja jõgi Muud nimed: Avanduse jõgi (lähtest kuni Onga jõe suubumiseni), Pede jõgi (Põltsamaa jõega ühinemiskohast kuni Emajõkke suubumiseni). Pedja jõgi on Emajõkke suubuv veerohkeim ja üks pikemaid lisajõgesid. Valdav enamik jõest paikneb Jõgevamaal, algusosa Lääne-Virumaal, alamjooksu alumine osa on Viljandimaa ja Tartumaa piiriks. Lisajõed: Padu peakraav, Karaski oja, Salla jõgi, Mõra oja, Koila peakraav, Rohe peakraav, Onga jõgi, Kurgoja, Kaave jõgi, Pikknurme jõgi, Umbusi jõgi ja Põltsamaa jõgi. Pedja on pikkuselt neljas jõgi Eestis
Jõe pikkus on 135 km ja valgla 1310 km². Jõe lähe asub Tamsalu linnast 5,5 km ida pool ja suubub Pedja jõkke paremalt 4,3 km kaugusel selle suudmest, olles Pedja jõe suurim ja veerohkeim lisajõgi. Põltsamaa jõe ääres asub Põltsamaa linn. Põltsamaa jõgi on ainus jõgi Eestis, mis voolab 4 maakonna piires. Pedja jõgi on Eesti pikkuselt neljas jõgi. Saab alguse Pandivere kõrgustikult, Simuna lähedalt ja suubub Emajõkke. Lähtest kuni Onga jõe suubumiseni tema nimi on Avanduse jõgi ja alates ühinemiskohast Põltsamaa jõega kuni Emajõkke suubumiseni kannab ka nime Pede jõgi. Pikkus 122 km, valgla 2710 km².Pedja suuremad lisajõed on Onga, Kaave, Pikknurme ja Umbusi jõgi. Endla järv on 284,4 ha suur, asetsedes u 75 m kõrgusel merepinnast. Järve veetaset on korduvalt alandatud. Järve kaldad on enamikus mudased, turbased ja raskesti ligipääsetavad, ainult kirde pool on ka kõvemat kallast
ning keskjooksu alumine ja alamjooksu ülemine osa produktiivne särje-turva jõgi. Pärnu jõele on moodustatud ulatuslik Natura 2000 võrgustiku kaitseala, mis peaks tagama Euroopa Liidu loodusdirektiivi lisades I, II, IV ja V nimetatud elupaikade (looduslikus seisundis jõed ja ojad) ning liikide (jõesilm, ojasilm, lõhe, siirdesiig, hink, võldas, paksukojaline jõekarp, jõevähk, saarmas) kaitse. Natura alaks on kavandatud Pärnu jõe osa alates Vodja jõe suudmest kuni suubumiseni Pärnu lahte. 5 Suurus Pärnu Jõgi on Eesti üks suurimaid jõgesid. Jõe pikkuseks on 144 km, langus on 76,2 m, lang on 0,53 m/km ning valgala pindala on 6920 km². Selle jõgikond katab umbes kuuendiku Eesti pindlast Aluspind Alamjooksul voolab jõgi Devoni liivakivi- ja Siluri paasaluspõhja piiri lähedal, enamasti moreeni-, savi- ja liivakuhjatistes
ristub meridiaaniga paralleelse joonega, mis läbib Kansase jõe keskjoont kohas, kus see suubub Missouri jõkke; mööda nimetatud meridiaani paralleeli põhja, kuni see lõikub Des Moines'i jõe kärestikku läbiva laiuskraadiga, moodustades indiaanlaste maade piiriga kattuva joone; eelmisest lõikepunktist edasi itta mööda nimetatud laiuskraadi kuni Des Moines'i jõe hargnemiskohani; siis alla mööda sama jõe keskjoont kuni selle suubumiseni Mississippi jõkke; sealt itta ja seejärel alla ning mööda Mississippi jõe keskjoont algusesse tagasi. Käesolevaga sätestatakse, et ülalnimetatud osariik peab eelnimetatud piirid ratifitseerima. Samuti sätestatakse, et Mississippi jõgi ja kõik teised seda osariiki ääristavad jõed kuuluvad kõnesoleva osariigi volialasse, sest need moodustavad osariigi ühispiiri; kui nüüd või edaspidi luuakse mõni osariik või osariigid, millel on samad piirid, on need jõed ühised
detsembrist kuni 31. märtsini ega muul ajal, kui maapind on kaetud lumega või on külmunud või veega küllastunud või perioodiliselt üle ujutatud veehaarde sanitaarkaitsevööndis ning veekogu veekaitsevööndis; · väetiste kasutamise tingimused vooluveekogude lähedal: veekogu veekaitsevööndis on väetamine keelatud. Järvedel, veehoidlatel, jõgedel ja kanalitel on vööndi laius 10 meetrit veepiirist ning maaparandusobjektide eesvooludel kuni nende suubumiseni looduslikesse veekogudesse 1 m; · nõuded sõnnikuhoidlatele ja silohoidlatele: kõikidel loomapidamishoonetel, kus peetakse üle 10 loomühiku loomi, peab olema lähtuvalt sõnnikuliigist sõnnikuhoidla või sõnniku- ja virtsahoidla; põllumajandusloomade pidamisel peab sõnnikuhoidla või Nitraaditundlikud alad määratakse intensiivse põllumajandustootmisega piirkondades põhja- ja pinnavee kaitseks. sõnniku- ja virtsahoidla mahutama vähemalt nende
annaabi.ee 
