Ohhoota meri asub üldiselt mandrilaval ja sellepärast on tema sügavus valdavalt alla kilomeetri. Piki Kuriile asub Kuriili nõgu, mis ei asu mandrilaval. Seal on ka mere kõige sügavam koht, 3521 meetrit. Keskmine sügavus on 891 meetrit. Meres asuvad Santari saared. Kui mitte arvestada Sahhalini ja Kuriile, mis ei asu täielikult Ohhoota meres, siis Santari saared ongi Ohhoota mere ainsad suured saared. Ohhoota ja Jaapani mere piirile suubub Amuur, Kui see maha arvata, siis ei suubu Ohhoota merre suuri jõgesid. Kõige suurematena võib mainida kirdesoppi suubuvat Penzina jõge, läänesoppi suubuvat Uda jõge, Kamtsatkal olevat Bolsaja jõge, Korjakkias olevat Pustaja jõge ja merele nime andnud Ohhoota jõge mere põhjakaldal. Ohhoota mere kaldal, kui Sahhalin maha arvata, on vähe suuri asulaid: ainus üle 10 000 elanikuga asula on Magadan. Sahhalinil on selliseid veel 6, neist suurim on Juzno-Sahhalinsk.
(max 2 punkti) 4. Milliseid riike iseloomustavad järgmised väited? Riik, kus asub maismaa madalaim koht- Iisrael Maailma suurim saareriik- Indoneesia Euroopa metsavaeseim riik- Island Riik asub Pärsia lahe saartel- Bahrein (max 4 punkti) 5. Leia ühine seos. Okavango, Tsüj, Flinders jõed, mis ei suubu veekogusse, vaid kaovad kõrbeliiva. Baikal, Tanganjika, Surnumeri- tektoonilistes nõgudes paiknevad järved. Hawai, Filipiinid, Kanaarid- vulkaanilise tekkega saared. (max 6 punkti) 6. Kus elavad tsetseenid? Tsetseenid elavad Suur-Kaukasuse mäestikus. (max 2 punkti) Nimeta veel 3 fakti tsetseenide kohta.
matkarada, Näärikivide õpperada, Kiideva Puise matkarada. Rahvuspargis on ka 6 linnutorni. Penijõe matkarada kogupikkus: 5 km Matkaraja eesmärk on tutvustada kaitsealale iseloomulikke maastikke: roostikku ja rannaniite koos nende elustikuga. Rajal on 7 meetri kõrgune vaatetorn. 1. Penijõe parkimisplats. Siit algab matkarada. Penijõgi saab alguse Lihula rabast ja ümbruskonnast. 2. Prandi oja saab alguse Lihula linnast. Alates 1997. aastast ei suubu Lihula linna heitevesi enam Prandi ojja. 3. Penijõe paadisadam asub looduskaitsealal. Veel kuuekümnendatel aastatel paiknes siin hulk paadikuure. Piki jõekallast liikudes on näha üleujutavat niitu, suvel kasutatakse seda karjamaana. Kaheksakümnendate aastate keskel karjatamine lõpetati ning algas võsastumine, mis on toonud siia pesitsema linnud. 4. Vaatetorn - siit avaneb suurepärane vaade roostikuväljale (3000 ha). 5. Saare mägi
korda rohkem kui ühes nädalas? Miks võib Aeg, erinevalt lahingust, mitte kunagi alata ja miks võib Aeg, erinevalt kontserdist, mitte kunagi jõuda lõpule? Kas Aeg voolab ühtlaselt või korrapäratu kiirusega ja kas mõlemal juhul mõõdetakse tema kiirust teist sorti Aja abil? Lühidalt, mis on Aeg on see Asi või Protsess või Suhe? On ta mingi kosmiline jõgi, ehk küll ilma kombatava veeta olematute kallaste vahel? Miski, mis ei voola välja ühestki lättest ega suubu ühessegi ookeani? Me võiksime öelda, et Augustinus nagu ükskõik kes oskas vastata konkreetsetele faktilistele küsimustele aja kohta; aga nagu [1832] kõik teisedki, ei suutnud ta vastata abstraktsetele küsimustele Aja mõistest. Aga mis vahe siis on neil konkreetsetel ehk faktilistel ning abstraktsetel ehk mõistelistel küsimustel? Võtame teise näite. Nagu iga arukas inimene teadis Hume suurepäraselt, kuidas eristada juhtumit,
Tehisjärved järved, mis on tekkinud Karstijärved kujunevad karbonaatse aluspõhja inimtegevuse tagajärjel. ja õhukese pinnakattega aladel. 61 Umbjärved järved, kuhu midagi ei suubu ja ei voola välja. Lähtejärved järved, kuhu midagi ei suubu, aga jõgi või oja voolab välja. Läbimisjärved järved, kuhu suubuvad ja kust voolavad välja jõed ja/või ojad. Suubumisjärved järved, kuhu suubuvad jõed ja/või ojad, aga midagi ei voola välja. Vee ringlus Suur vee segunemine vee ringlus toimub 2 korda aastas: kevadel ja sügisel. Kevadel, kui pindmine veekiht soojeneb päikese mõjul +4 kraadini, vajub see must
ruutmeetri kohta. Vihmaveetorude vahe <15m ja ühe toru kohta tulev katuse pind <100 m2. Üldkä ldkäidavates kohtades peavad vihmaveetorud ja nende kinnitused seina külge kuni 2m kõrguseni maapinnast olema vandaalikindlad. 16 8 Vihmavee rennid &- torud Vihmaveerenni kalle >0.5 %. Vihmaveetoru, mis ei suubu vee vastuvõtukaevu, peab lõppema vähemalt 0.2m kõrgusel maapinnast ning suunama vee seinast eemale. Toru otsa alla tuleb teha vee äravoolurenn (kaldega > 4 %) kogu kõnnitee ulatuses või pikkusega 2.5m hoone seinast või kindlustada vee eemalejuhtimine vähemalt 2.5m kaugusele hoone seinast. 17 Vihmavee rennid &- torud Renni kinnituskonksude vahe 80-100cm; Renni esiserv katuse tasapinnast >25mm all
Q = f(H), mis on seos veetaseme ja vooluhulga vahel. Kõveralt saab veetaseme järgi (H) vooluhulga (Q) seda otseselt mõõtmata. Nimetatud seos ei ole alati püsiv (areneb veetaimestik, tekib jää, suurveevalli möödumisel muutub veepinna kalle, mis muudavad pidevalt veeseisu ja Q vahelist seost). Sel juhul mõõdetud vooluhulgad paigutuvad kõverast vasakule. Parandustegurid Ktaim, Ktalv arvestavad seda mõju. Kui seirejaama ei suubu lisajõgesid allpool, siis on vooluhulk piki jõge pidevuse põhimõtte järgi konstantne. Kui suubub lisajõgi, võib vooluhulgad arvutada äravoolu mooduli abil, või valgalapindalade suhte abil (analoogiameetodil) samal või naaberveekogul oleva seirejaama andmetest. Kui seirejaama lähedal ei ole, siis valitakse püsivate kallastega sirgel jõelõigul lävend. Mõõdetakse jõe laius, määratakse sügavusvertikaalid, mõõdetakse kiirusvertikaalis voolukiirus
Rennide ja torude ristlõige ja kalle peab tagama vihmavee arvutusliku koguse ärajuhtimise, ilma et see voolaks üle renni ääre: toru ristlõige 1,5 cm2 katusepinna ühe ruutmeetri kohta Vihmaveetorude vahe <15m ja ühe toru kohta tulev katuse pind <100m2 Üldkäidavates kohtades peavad vihmaveetorud ja nende kinnitused seina külge kuni 2m kõrguseni maapinnast olema vandaalikindlad. Vihmaveerenni kalle >0,5% Vihmaveetoru, mis ei suubu vee vastuvõtukaevu, peab lõppema vähemalt 0,2m kõrgusel maapinnast ning suunama vee seinast eemale. Toru otsa alla tuleb teha vee äravoolurenn (kaldega >4%) kogu kõnnitee ulatuses või pikkusega 2,5m hoone seinast või kindlustada vee eemalejuhtimine vähemalt 2,5m kaugusele hoone seinast. Korraldamata vee äravool Langev vesi juhitakse katuse pinnalt vahetult üle räästa maapinnale või sillutisele. See on
järgnevaid närve postganglionaarseteks. Sümpaatilise süsteemi virgatsained on preganglionaarselt atsetüülkoliin, postganglionaarselt aga adrenaliin või noradrenaliin. Adrenaliini toodab ka neerupealise säsi. Sümpaatikuse osad, mis lähtuvad nimmepiirkonnast, ei kulge piirkeeliku juurde, vaid moodustavad prevertebraalsed ganglionid ehk alakeha piirkonna närvisõlmed. Ka seal toimub sünaptiline ümberlülitus. Need postganglionaarsed teed ei suubu elundite juurde, et neid mõjutada, vaid põimuvad parasümpaatiliste traktidega närvipõimikuteks. Muu hulgas moodustavad nad solaarpleksuse ehk päikesepõimiku. Sümpaatikuse erutuse tulemusteks on vererõhu tõus, tahhükardia ja hingamisrütmi kiirenemine. Lisaks sellele laienevad pupillid, ihukarvad tõusevad püsti, suureneb higieritus, soolte peristaltika pidurdub ja mõned näärmed annavad eritust. Sümpaatikus – sümpaatiline närvisüsteem Parasümpaatikus
annaabi.ee 
