ENESETAPP – MÜÜDID JA FAKTID Müüt Fakt 1. Inimesed, kes räägivad enese 1. Enamik inimesi, kes enesetapu tapust, seda ei tee. sooritavad, annavad oma kavatsus test eelnevalt märku. 2. Suitsidaalne inimene on kindlalt 2. Enamik enesetapjaid kõhkleb. otsustanud surra. 3. Enesetapp pannakse toime ette 3. Enesetapjad annavad oma kavat- hoiatamata. sustest korduvalt märku. 16 4. Kriisi möödumine tähendab, et 4. Palju enesetappe sooritatakse just enesetapuoht on möödas. paranemise ajal, kui inimesel on jõu- du ja tahtmist teha enesehävituslik mõte teoks. 5. Kõiki enesetappe ei ole võimalik 5. Tõsi. Aga suuremat osa saab ära ära hoida. hoida. 6. Kui keegi käitub suitsidaalselt, jääb 6. Enesetapumõtted võivad tagasi
nud liikidevahelisi sarnasussuhteid. 7.3.2. Erinevatel meetoditel samade OTUde kohta saadud erineva informat- siooniga fenogramme võime liita üheks, konsensuspuuks (vt. joon. 3). Selles on omaette klastritena näidatud need harud (klastrid), mis on ühised kõi- gile eri fenogrammidele. Võime genereerida ka sellise konsensuspuu, kus on esitatud 50 %, 90 % jne. fenogrammidest esinevad klastrid. Selline konsen- sus näitab sarnasust OTUde vahel, mis ei olene kasutatud meetodite iseära- sustest. Väga sageli kaob aga konsensuspuus suur hulk klastreid: resolutsi- oon on sellisel juhul madal. 7.3.3. Fenogramm on nn. juurega puu (suunatud ehk orienteeritud graaf) - ta aheneb alusel ainsaks tüveks. Tüve asend ja harunemise viis ei sisalda aga informatsiooni kasvõi hüpoteetilise fülogeneesi kohta uuritavas rühmas: puu näitab selgelt arusaadaval viisil üleüldist sarnasust, mitte midagi muud. 7.3.4. Fenogrammide kasutamine uuritud organismide süsteemi (klassifi-
gevused (vt tundide protokolle, analüüse, juttude transkriptsioone plaadilt, lisa 8). Sidusa ja tervikliku teksti äratundmise oskuste kujundamise osas võeti eeskujuks Vorobjova (1988) ning Karlepi (2003) kõnearendustöö vastav osa. Karlep (2003) toob esile, et sidusteksti äratundmise aluseks on kuuldud tekstide ebateadlik võrdlemine, mille tulemusel areneb keelevaist – laps põhimõtteliselt eristab (tunneb ära) teksti teistest ük- sustest ja märkab moonutusi, kuid ta ei teadvusta, mis tunnuste alusel selline äratundmine toimub. Karlep (2003) peab oluliseks, et teksti tunnuste teadvustamiseks õpitakse teksti äratundmist (eristamine teistest keeleüksustest, nagu sõna, lause), sidusa ja tervikliku teksti eristamist mittetäielikust tekstist, teema-reema seoste märkamist (Kellest? Millest? Mida räägitakse?), samaviiteliste sõnade kasutamist. Ka käesoleva töö metoodika
lekteerimine üldise kaitseväeteenis- parajasti ajateenistuses olevaist sõ- tuse kohustuse alusel tagab väeosade dureist ja kaadrikaitseväelastest, vaid optimaalse suuruse, mis on kooskõlas ka ajateenistuse läbinud ja väljaõp- riigikaitseülesannete ja olemasolevate pe saanud kaitseväelastest ning neist ressurssidega. Eesti kaitsevägi on üles moodustatud reservis olevatest ük- sustest. Sõjaväe üksuste kohta vaata ehitatud reservsõjaväe põhimõttel, st lisa 4.1 ja 4.2. Eesti kaitseväge ja rii- riigi kaitsejõudude põhiosa moodus- gikaitseorganisatsioone juhib rahuajal tavad reservis olevad üksused, kes kaitseväe juhataja, sõjaajal kaitseväe õpetatakse välja ajateenistuse ja reser- ülemjuhataja. Kaitseväe juhataja ja vi õppekogunemiste vältel
vihkamisest, võib matemaatilise täpsusega saavutada võidu ja sellesamaga viia inimkonna krahhini. Just nimelt sel ajal ma mõistsin, et see purustav õpetus on tihedalt ja lahutamatult seotud ühe teatud rahva rahvuslike omadustega, mida ma seniajani üldse ei olnud kahtlustanud. Ainult tutvumine juutlusega annab kätte võtme aru saamiseks sotsiaaldemokraatia sisemistest, s.o. tegelikest kavat-sustest. Kui tutvud selle rahvaga, ainult siis avanevad su silmad selle partei tegelike eesmärkide suhtes ja sotsiaalsete fraaside ebaselgest udust joonistub välja irevil hammastega marksismi mask. * * * Praegu on mul raske, kui mitte võimatu täpselt öelda, millal nimelt ma esimest korda oma elus kuulsin sõna "juut"
määramispiirkonnaks (domain, область определения), hulka R := {f (x) | x ∈ D} aga väärtuste hulgaks (range, область значений). Punktide hulka Grf := {(x, f (x)) | x ∈ D} xy-tasandil nimetatakse funktsiooni f graafikuks. See, mis puudutab funktsioonide esitus- viise, nende liike, graafikuid jne., on lugejale tuttav eelnevatest matemaatilise analüüsi kur- sustest. 2.1 Koonduvad jadad 2.1.1 Koonduvate jadade üldised omadused Arvjadaks (sequence, последовательность) nimetatakse reaalarvuliste väärtustega funkt- siooni x, mille määramispiirkond on kõigi naturaalarvude hulk N. Selline funktsioon x : N → R seab igale naturaalarvule n vastavusse reaalarvu x (n), mis tavaliselt kirjutatakse kujul xn . Neid funktsiooni väärtusi xn nimetatakse arvjada x liikmeteks, naturaalarve n ∈ N aga indeksiteks
annaabi.ee 
