ergastaksid selle. · Juhtvardad neutroneid neelavat ainet sisaldavad vardad, mille vläjatõmbamisel reaktorisüdamikust või sellesse sisselükkamisega saab ahelreaktsiooni kiirust muuta või lõhustumisprotsess üldse seisata. · Soojuskandja vedelik või gaas, mis raktorisüdamikust läbi minnes võtab soojuse endaga kaasa ja toodab turbogeneraatori käivitamiseks vajalikku auru. Aur käivitab turbiini. · Surveanum, survetorud terasanum, kuhu paigutatakse reaktorisüdamik tuumkütusega, aeglusti ja soojuskandja. Sruvetorudes asub tuumkütus ja sellest juhitakse läbi soojuskandja vool · Aurugeneraator jahututssüsteemi osa, milles soojuskandja annab reaktorisüdamikust väljakandus toojuse veele ja tekitab auru turbogeneraatori käivitamiseks. · Kaitsekest raudbetoonist ehitis reaktori kaitsmiseks · Jahutusreservuaar jahutusvee hoidla
Tsentrifugaalpumba töö põhineb pumbatavale tootele tsentrifugaaljõu tekitamises pöördliikumise abil, mis tekitab tootele vajaliku surve. Toode sunnitakse korpuses pöörlema tööorganiga, milleks võib olla tiivik või spiraalkanalitega ketas. Tsentrifugaalpumba imikõrgus on väike, survekõrgus sõltub tootele mõjuvast tsentrifugaaljõust, mis on võrdeline tiiviku kiiruse ja raadiuse korrutisega. Vesirõngaspumbal on suur imikõrgus. Imi- ja survetorud on korpusega ühendatud läbi tagaseina. Rootori pöörlemisel paiskub korpusesse sattunud vedelik perifeeriasse, moodustades vastu seina liibuva vesirõnga. Labad liiguvad kordamööda tekkinud vesirõngasse, sellega tekitatakse sisestusavasse vaakum. Käivitamisel valatakse pumpa vesirõnga jagu vedelikku. Vesirõngaspumba imikõrgus on suur. 4
survekamber ja toote väljutusava, 7- vesirõngas, 8- imikamber ja toote sisestusava Vesirõngaspumpades paikneb labadega rootor pumba korpuses ekstsentriliselt. Imi- ja survetorud on korpusega ühendatud läbi tagaseina, kus on selleks kaks kaarjalt pöörlemistelje ümber lähedal olevat ava. Rootori pöörlemisel paiskub korpusesse sattunud vedelik perifeeriasse, moodustades vastu seina liibuva vesirõnga. 22. Kolbpumbad
tagakaane ja korpuse vahel Tsentrifugaalpumpade teatud modifikatsioonideks on labapumbad,iseimevad tsentrifugaalpumbad Vesirõngaspumba põhimõte ja elemendid: 1- pumba korpus, 2- imitoru, 3- klapp algvaakumi tekitamiseks, 4- rootori labad, 6-survekamber ja toote väljutusava7-vesirõngas8-imikamber ja toote siesetusava. Vesirõngaspumpades paikneb labadega rootor pumba korpuses ekstsentriliselt. Imi- ja survetorud on korpusega ühendatud läbi tagaseina, kus on selleks kaks kaarjalt pöörlemistelje ümber lähedal olevat ava. Rootori pöörlemisel paiskub korpusesse sattunud vedelik perifeeriasse, moodustades vastu seina liibuva vesirõnga.ekstentrilise rootori labad liiguvad pöörlemisel korda mööda tekkinud vesirõngasse ning vastaspoolel taas välja.sellega tekitatakse surve. Kolbpump: A- imipool, B- survepool, 1- mootor, 2- reduktor, 3- kulgmehhanism, 4- kolb, 5- silinder, 6- klapid
kuid madala ja vooluhulga muutustele tundliku kasuteguriga. Väikejaamades on sobivaimateks asünkroongeneraatorid, mis on ehituselt lihtsad, töökindlad ja odavad ning võivad töötada ilma sageduse ja pinge reguleerimisseadmeteta. Vee-energia kasutamise tehnoloogia on hästi väljaarendatud. Viimase aja uuendusteks on sukelkompaktagregaadid, korrosioonikindlate materjalide kasutamine, uued juhtimissüsteemid, klaasplastikust survetorud, täispuhutavad paisud jms. Hüdroenergiat saab toota vaid seal, kus on suure veehulgaga jõed või rajatud tammid. Kuna Norras on väga palju kärestikulisi kiirevoolulisi jõgesid, on seal hüdroenergia osakaal kogu energia tootmises 99%. Kõige rohkem kasutatakse hüdroenergiat: 1. Norras 99% 2. Brasiilias 83,3% 3. Venezuelas 66% 4. Kanadas 57,5% 5. Venemaal 17,2% Tuumaenergia
kanalisse, mille kalle on väiksem jõesängi omast. Tänu sellele osutub kanali lõpus vee tase kõrgemaks kui jões. Vesi juhitakse jaamani survetorude abil või otse juurdevoolukanalist. Ka derivatsioonijaama juurde kuulub enamasti pais, mis tagab vooluhulkade kõikumisest sõltumatu veehaare. Hüdroelektrijaama põhisõlmedeks on pais ja jaamahoone hüdroturbiinide, generaatorite ja muude vajalike seadmete paigutamiseks, derivatsioonijaama korral ka survetorud või kanal. Pais koosneb reeglina kahest osast umb- ja ülevoolupaisust, millest viimane peab võimaldama suurvee äravoolu. Joonis 7.72 Linnamäe hüdroelektrijaam, kolme turbiini koguvõimsus 1,1 MW, toodang 6 7 GWh/a, foto AS Eesti Energia kodulehelt Sõltuvalt survekõrgusest (rõhust) jagatakse hüdrojaamad kõrg- (survekõrgusega üle 2030 m) ja madalsurvejaamadeks (alla 20 m). Sõltuvalt survekõrgusest ja vooluhulgast kasutatakse eri
annaabi.ee 
