Leidsid 10 sarnast õppematerjali, mis on seotud failiga "Survetöötlemine ". Need materjalid aitavad sul teemat sügavamalt mõista.
stantsi, väntpress, liugur, stantsimise, väntvõlli, pidur, sidur, tehnoloogia, tootlikkus, deformeerimine, kere, materjalitehnika, õppetool, mtt0010, tehnoloogias, survetöötlemine, juhendaja, eduard, väntpressidel, mistõttu, tüübiks, lühikirjeldus, kinnine, hammasülekandeTALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö MTT0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogias Töö nimetus: Töö nr. 1 SURVETÖÖTLUS Üliõpilane: Rühm: Üliõpilaskood: MATB Juhendaja: Töö tehtud: Esitatud: Arvestatud: E.Kimmari 11.03.2011 Töö eesmärk ja ülesanne:
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines 0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus SURVETÖÖTLE Töö nr: 3 MINE (plastne vormimine) Ees- ja Rühm: perekonnanimi: Üliõpilaskood:xxxx x4 Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: F. Sergejev 03.05.2013 05.06.2013 Töö eesmärk ja ülesanded: 1. Stantsimisviisi valik, valitud stantsimisviisi iseloomustamine 2. Valitud survetöötlusseadme põhimõtteskeemi joonestamine, skeemil märkida
Hinnatud töö: tulemus 65 punkti 100st. Hinde võttis alla: eralduspind (-5%); töötlusvarud (-10%); nurkade ümardamine (-10%); lõppvao eskiis (-10%) Lähtejoonis Stantsimisviis ...valisin kinnise stantsimise väntpressil. Väntpressi puhul on toorikute täpsus kõrge ning metalli säästimeks on võimalik kasutada ka väiksemaid stantsimiskallakuid kuna on olemas väljatõoukajad. Väntpressi iseloomustab töö kvaliteedi olemasolu. Väntpresse kasutatakse kõrge kvaliteedi ning suure täpsuse saamise eesmärgil, ning sealjuures on oluline ka väike metallikulu. Samas kui võrrelda väntpressi vasaraga, siis vänt- presside puhul on kvaliteed parem, automatiseeritus ja tootlikkus on kõrgemad
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Materjalitehnika instituut Metallide tehnoloogia õppetool Kodutöö aines МТТ0010 Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus SURVETÖÖTLEMINE (plastne vormimine) Töö nr: 1 Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Töö eesmärk: koostada tehnoloogiline protsess detaili tooriku valmistamiseks kuumvormstantsimise teel. Töö ülesanded: 1. Joonestada variandile vastav detail. 2
TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL Mehaanika ja tööstustehnika instituut Kodutöö aines X0010 Teema II Konstruktsioonimaterjalide tehnoloogia Töö nimetus: Survetöötlus Töö nr: 3 Ees- ja perekonnanimi: Rühm: Üliõpilaskood: Juhendaja: Töö tehtud: Töö esitatud: Töö arvestatud: Töö eesmärk ja ülesanded: Koostada tehnoloogiline protsess tooriku valmistamiseks kuumvormstantsimise teel. Lisas
Valitud detaili joonis Stantsimise viis Väntpress Stantsimisseade, kus tooriku deformeerimine toimub pressi liuguri poolt arendatava jõu toimel. Energia saadakse elektrimootorilt, mis kantakse väntvõllile, mis paneb omakorda liikuma liuguri. Tooriku deformeerimine toimub liuguri allaliikumisel. Kuna sama detaili saab valmistada ka sellise seadmega nagu stantsimisvasar, siis tooks välja väntpressi eelised : · Stantsiste suurem täpsus · Suurem tootlikkus · Koormuste väiksem dünaamilisus · Väiksemad stantsikalded Väntpressi põhimõtteskeem 1.Väntkepsmehhanism 2.Liuguri juhtpinnad 3.Liugur 4.Reguleeritava kõrgusega laud 5.Väljatõukajad 6.Elektrimootor 7.Kiilrihmülekanne 8.Võll 9.Hammasülekanne 10.Sidur 11.Pidur Väntpressi töö lühikirjeldus Tööks vajalik energia saadakse elektrimootorilt (6), energia kantakse üle kiilrihmülekande (7), võlli (8) ja hammasülekande (9) nind siduri (10) abil väntvõllile
a) sepistamine sepistusvasaratel, b) sepistamine sepistuspressidel. Sepistamise kasutusvaldkonnad: 1. sepistamine on ainsaks survetöötlusmeetodiks eriti suurte pooltoodete (massiga sadadest kg-dest sadade tonnideni) tootmiseks. Väiksemaid tooteid ja pooltooteid (kuni sadakond kg) saab valmistada nii sepistamisega kui ka saritootmisel vormstantsimisega. 2. kuigi stantsimisel on sepistamisega võrreldes rida eeliseid (suurem tootlikkus ja toodete suurem täpsus), on üksik- ja väikesaritootmisel on sepistamine majanduslikult kasulikum, kuna kallite stantside asemel kasutatakse odavamaid universaalseid tööriistu. 3. sepistamist kasutatakse juhtudel, kui teised survetöötlusmeetodid ei võimalda saavutada metalli soovitavat struktuuri. Metalli korraliku läbisepistamisega saadakse ühtlasema struktuuriga metall. Sepistamist kasutatakse seetõttu sageli toorikute
.................................... 47 1.4.3. Plastkomposiitmaterjalid............................................................................................................. 47 1.4.4. Keraamilised komposiitmaterjalid............................................................................................... 48 1.4.5. Süsinikkomposiitmaterjalid ......................................................................................................... 48 2. METALLIDE TEHNOLOOGIA............................................................................................................... 49 2.1. Metallurgia ......................................................................................................................................... 49 2.2. Valutehnoloogia ................................................................................................................................. 49 2.2.1. Liigitus ..............................................
dakse kütuse põlemisel sõiduki liikuma panemiseks vaja- lik mehaaniline energia. Mootori võimsusest sõltub ratta maksimaalkiirus, hoovõtuerksus ja tõusude ning teiste teetakistuste ületusvõime. Mootori pöördeid ja võimsust muudetakse roolikangi parempoolse käepideme pöörami- sega. Abiseadisena kuuluvad mootori juurde bensiinipaak ja väljalasketoru koos summutiga. Jõuülekande abil kantakse mootori pöördemoment vedavale rattale. Jõuülekandesse kuuluvad mootoriüle- kanne, sidur, käigukast ja peaülekanne, mis kõik peale vii- mase on mootoriga kokku ehitatud. Mootoriülekandeks nimetatakse kett- võit hammasajamit, mis on vahelüliks mootori ja siduri vahel. Sidur võimaldab mootorit ajutiselt lahutada järgnevatest jõuülekandeseadmetest ja nendega sujuvalt ühendada. See on vajalik mootorratta sujuvaks paigaltvõtuks ja ohutuks käiguvahetamiseks. Sidurit juhi- takse roolikangil asuva hoova abil. Käigukast on hammas-
..40 c. Töödeldud pind silutakse ja lihvitakse 3...4 tunni möödudes (kasutades ketas- või labadega tööorganiga masinat SO-170, jõudlusega 60...100 m2/ h või muud Euroopa maades toodetud analoogi firmalt Tremiks). Betoonihöörutid Järgmine etapp betoonitöödes on pinna töötlemine betoonihöörutitega. Betoonpõrandate lihvimisseadmed tööorganid on labad (kolm või neli) ning ketas. Toodetakse ka kahe- ja kolmekettalisi pealeistutavaid betoonihõõruteid, mille tootlikkus ületab ühekettaliste oma mitmeid kordi. Eriti märgatav on võit tööjõudluses suurte valupindade puhul. Kõik betoonihõõrutid on varustatud bensiinimootoriga või käsitööriistade puhul eelektrimootoritega. Kolmelabalised on ettenähtud jämelihvimiseks, neljalabalised lõpptöötlemiseks. Masinaid kasutatakse pärast esmast betooni tardumist. Jõudlus oleneb paljudest teguritest: tööee laius, mootori võimsus, laba pöörlemiskiirusest, pinna seisundist, töölise kogemustest.
annaabi.ee 
