Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"survetase" - 7 õppematerjali

Geoloogia eksami kordamisküsimused
9
docx

Geoloogia eksami kordamisküsimused

veeremise, libisemise tõttu. Tuule geoloogiline tegevus ­ materjali kulutav tegevus ja edasikanne Merede geoloogiline tegevus ­ kulutus, transport, settimine Jää geoloogiline tegevus ­ kulutus ja kuhjamine 12. Mis on põhjavesi? Põhjavesi on vesi, mis on maapinnast allpool 13. Mis on surveline põhjavesi ja vabapinnavee põhjavesi? Survelin põhjavesi on maakoore vettpidava kihi all olev põhjavesi, mille survetase on kõrgemal vettpidava kihi alumisest pinnast; soodsatel tingimustel võib vesi puurkaevust ise maapinnale voolata Vabapinnaline põhjavesi on surveta põhjavesi 14. Kuidas saab kurdsete oma nime? Kurdsete on tekkinud kurrutusliikumiste tulemusena 15. Mis on sõelanalüüs? Sõelanalüüs - peenestatud materjali jämeduse määramise viis, mille puhul materjal sõelutakse läbi eri suurusega avadega sõelte 16. Mis on lõimis ja kuidas seda määratakse?

Maateadus → Geoloogia ja hüdrogeoloogia
42 allalaadimist
Hüdrogeoloogia II KT
20
docx

Hüdrogeoloogia II KT

tavalisest põhjaveest? V: Kihtidevaheline vesi on tegelikult samasugune vabalt allavoolav vesi, nagu pinnasevesi. Vesi tavaliselt ei täida kogu vettkandvat kihti, ega ole alati surve all. Kihtidevaheline põhjavesi liigub gravitatsioonijõudude mõjul madalamatesse kohtadesse, nagu pinna- ja pinnasevesi. 20. Millist vett nimetatakse arteesiaveeks? V: Arteesiavesi e. surveline vesi - maakoore vettpidava kihi all olev põhjavesi, mille survetase on kõrgemal vettpidava kihi alumisest pinnast; soodsatel tingimustel võib vesi puurkaevust ise maapinnale voolata. 21. Mida endast kujutab piesomeetriline tase? V: Kui puurida survealal puurkaevud või sügavad kaevud kaevata selle veekihini, siis vesi tõuseb põhjast ülepoole kuni teatud pinnani. Seda pinda nimetatakse arteesiavee survepinnaks ehk piesomeetriliseks pinnaks või tasemeks. 22. Miks eraldatakse välja arteesiavee staatiline ja dünaamiline tase?

Varia → Hüdrogeoloogia
7 allalaadimist
Kordamine geoloogia eksamiks
7
docx

Kordamine geoloogia eksamiks

77. *limnoglatsiaalne põhjaveekiht - jääpaisjärve setete põhjaveekiht, liivad, savid, põhjavesi seotud liivadega, savid veepidemeks, filtratsioonimoodul 2-3meetrit ööpäevas. Oluline veepidemena, kaitseb alumisi kihte reostuse eest. 78. *fluvioglatsiaalsete setete põhjaveekiht - jääjõesetted, kruus ja liiv, natuke ka savi, täidavad vanu vagumusi, paksus ~100meetrit. Eestis on nendega seotud suured veehaarded. Tartu Meltsiveski veehareall kruusad, survetase 60meetrit, 30% joogiveest, hea vesi, oli probleeme lämmastikuga, aga enam mitte. Hea, sest võetakse ülevalt kihtidest, noor vesi (10a), alumistes kihtides jääaegne. 79. *glatsiaalsete setetega seotud põhjaveekiht - moreen(suurima levikuga kvaternaarisete Eestis, savist rändrahnudeni), savid veepidemeks. Moreeni puhul veeandlus väike. Moreeni sees on õhukesed glatsiaalsed või

Geograafia → Geoloogia
18 allalaadimist
Geoloogia eksam
6
docx

Geoloogia eksam

Liigsel kasutamisel võib merevesi sisse tulla.limnoglatsiaalne pvkiht- jääpaisjärve setete põhjaveekiht, liivad, savid, põhjavesi seotud liivadega, savid veepidemeks, filtratsioonimoodul 2-3 meetrit ööpäevas. Oluline veepidemena, kaitseb alumisi kihte reostuse eest. fluvioglatsiaalsete setete pvkiht- jääjõesetted, kruus ja liiv, natuke ka savi, täidavad vanu vagumusi, paksus ~100 meetrit. Eestis on nendega seotud suured veehaarded. Tartu Meltsiveski veehareall kruusad, survetase 60 meetrit, 30% joogiveest, hea vesi, oli probleeme lämmastikuga, aga enam mitte. Hea, sest võetakse ülevalt kihtidest, noor vesi (10 a), alumistes kihtides jääaegne. glatsiaalsete setetega seotud pvkiht- moreen ( suurima levikuga kvaternaarisete Eestis, savist rändrahnudeni), savid veepidemeks. Moreeni puhul veeandlus väike. Moreeni sees on õhukesed glatsiaalsed või fluvioglatsiaalsed kihid ja vesi on kruusade ja liivade vahekihtides, õhukesed (näiteks 1 cm, aga ka 4 meetrit)

Geograafia → Geoloogia
299 allalaadimist
Geoloogia eksam 2018
32
pdf

Geoloogia eksam 2018

põhjavesi seotud liivadega, savid veepidemeks, filtratsioonimoodul 2-3 meetrit ööpäe- vas. Oluline veepidemena, kaitseb alumisi kihte vee reostuse eest. 5) ​Fluvioglatsiaalsete setete põhjaveejiht​- jääjõesetted, kruus ja liiv, natuke ka savi, täi- davad vanu vagumusi, paksus ~100 meetrit. Eestis on nendega seotud suured veehaar- ded. Tartu Meltsiveski veehare→all kruusad, survetase 60 meetrit, 20-30% Tartu joo- giveest, hea vesi, vahepeal oli probleeme lämmastikuga, aga enam mitte. Hea vesi, sest võetakse ülevalt kihtidest, noor vesi (10 aastat), alumistes kihtides jääaegne vesi. 6) ​Glatsiaalsete setetega seotud põhjaveekiht​- moreen ( suurima levikuga kvaternaari- sete Eestis), koosneb savist rändrahnudeni), savid veepidemeks. Moreeni puhul vee- andlus väike

Maateadus → Geoloogia ja hüdrogeoloogia
37 allalaadimist
Kuivendus
34
doc

Kuivendus

Allikaliste alade kuivendusvõtteks on piirdekraavide ja dreenide rajamine, drenaazivõrgu tihendamine, püstdrenaazi kasutamine. Juurdevoolu intensiivsuse ja pinnase geoloogilise ehituse järgi valitakse sobiv kuivendusviis. Kohtades, kus põhjaveelademe lae tüsedus on alla 2 m, on soovitatav veelade avada sügavate piirdekraavidega. Väga sügavad kraavid ei ole otstarbekad - vajavad kindlustamist ja haritava maa kadu on suur. Kuni 6 m paksuse põhjaveelademe lae korral ning kui survetase tõuseb vähemalt maapinnani, soovitatakse ehitada puurkaevu süsteem (alandusvõimendi), millest vesi voolab isevoolselt dreenidesse või kraavidesse. Võimendi rajamisel süvistatakse veelademesse perforeeritud plast- või asbesttsementtoru. Eestis on välja töötatud tehnoloogia, mille kohaselt alandusvõimendi ehitamiseks puuritakse autopuuriga üle 30 cm läbimõõduga puurauk, millest vähemalt kaks meetrit ulatub veelademesse

Põllumajandus → Kuivendus
110 allalaadimist
Pinnased ja muld
24
docx

Pinnased ja muld

Allikaliste alade kuivendusvõtteks on piirdekraavide ja dreenide rajamine, drenaazivõrgu tihendamine, püstdrenaazi kasutamine. Juurdevoolu intensiivsuse ja pinnase geoloogilise ehituse järgi valitakse sobiv kuivendusviis. Kohtades, kus põhjaveelademe lae tüsedus on alla 2m, on soovitatav veelade avada sügavate piirdekraavidega. Väga sügavad kraavid ei ole otstarbekad - vajavad kindlustamist ja haritava maa kadu on suur. Kuni 6m paksuse põhjaveelademe lae korral ning kui survetase tõuseb vähemalt maapinnani, soovitatakse ehitada puurkaevu süsteem (alandusvõimendi), millest vesi voolab isevoolselt dreenidesse või kraavidesse. Võimendi rajamisel süvistatakse veelademesse perforeeritud plast- või asbesttsementtoru. 46)Millised on probleemid drenaazi rajamisel aedades ja spordiväljakutel ning kuidas neid lahendatakse? Aedades põhiliseks kuivendusviisiks on drenaazkuivendus. Kuivendusintensiivsus aias on mõnevõrra suurem

Geograafia → Geograafia
44 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun