ÜLESANNE NR.4 Variant 11. Määrata tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Lähteandmed: r = 10 mm R= 8,5 mm s = 1,5 mm d1 = 120 mm d2 = 140mm h = 150 mm H = 160 mm Materjal: teras 20, ГОСТ 1050-74 � b = 420 Mpa 1,5 150 160 O 120 O 140 Tooriku mõõdud: D= √ d + 2 πr d + 8 r + 4 d 2 1 1
4. ÜLESANNE NR. 4 4.1 Ülesanne Määrata tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele Lähteandmed s = 1 mm d1 = 110 mm d2 = 130 mm H = 140 mm h = 1130 mm R = 9 mm r = 10 mm Materjal = Teras 08 ГОСТ 1050-74 𝜎b = 330 MPa s= 1 h= 130 H= 140
ÜLESANNE NR.4 Varjant Nr.11 Kirjeldus: Määrata tõmbestansi mõõdud kahe- või kolme toperatsioonilisel stansimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele Materjal: teras 20 ГОСТ1050-74 Arvutamine Andmed R = 8.5 mm H = 160 mm h = 150 mm r = 10 mm s = 1.5 mm d2= 140 mm d1=120 mm Rm =340 MPa tooriku diameetri määramine D t =√ d 22+ 4 d 2 H toorik−1,72 rd 2−0,56 r 2 Tooriku lisa kõrgusse leiame tabelist 21 [1]järgneva suhte järgi H =1,14 d2 Seega Htoorik =160+5=165mm
Kodune ülesanne nr.4 Määrata tõmbestantsi kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leida ka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele. Stantsitav materjal on pehme terasleht paksusega s=1mm terasest C 1050-74. Lähteandmed: 1 Materjal teras 20 Materjali paksus s=1mm 110 120 R9
Ivo Hein Templi eskiis Matriitsi eskiis 1ʹ0,74’’ 60 H8 68 80 47,64h8 Tallinn 2017 16 Ivo Hein ÜLESANNE NR. 4 Määrata tõmbestantsi mõõdud kahe- või kolmeoperatsioonilisel stantsimisel ning detaili tõmbejõud ja surveplaadi survejõud kõigil tõmbamistel. Leidaka pressi tõmbejõud kõigil tõmmetel. Teha templite ja matriitside eskiisid igale tõmbele. 1) Lähteandmed r = 10mm R = 8,5mm s = 1,5mm d1 = 140mm d2 = 160mm h = 130mm H = 140mm Materjal: Teras 20, ГОСТ1050-74 𝜎𝑏 = 412Mpa Tooriku mõõdud: 𝐷𝑡1 = √𝐷2 + 4 ∙ 𝐷 ∙ 𝐻 − 1,72 ∙ 𝑟 ∙ 𝐷 − 0,56 ∙ 𝑟 2 = √1602 + 4 ∙ 160 ∙ 140 − 1,72 ∙ 10 ∙ 160 − 0,56 ∙ 102 ≈ 336mm
1.2 15,00 4,90 16,7 139,1 EPS 80 1.3 15,00 4,90 16 133,3 EPS 50 1.1 15,05 4,85 7,6 64,4 EPS 50 61,2 1.2 15,00 4,90 7,1 59,1 EPS 50 1.3 15,00 4,90 7,2 60,0 4.4 Survepinge määramine 10 %-lisel deformatsioonil otsekatsetusega Katse võeti kolm EPS 80 ja kolm EPS 50 katsekeha. Kehad asetatakse surveplaadi keskele ja viiakse kokkupuutesse pressi ülemise plaadiga. Katsekeha koormatakse eelkoormusega 250 10 Pa. Katsekehade 50*50*50 eelkoormus on 0,064 0,003 kgf. Katse tulemused on näidatud tabelis 4.4. Survepinge arvutatakse valemiga (3): (3) kus katsekega koormustalumus; F koormus 10 %-lisel deformatsioonil; S katsekeha ristlõikepind. Tabel 4.4 Survepinge
(1) lk. 267. Siduri ülesandeks on lahutada mootor jõuülekandest lühikeseks ajaks, samuti võimaldab sidur sujuvalt liikuma hakkamist. Tema kaudu saab käivituse jõuvõtuvõlli sõltumatu ajam. Siduri veetavaks osaks on ketas, mis on mõlemalt poolt kaetud friktsioonkatetega. Ta on samaaegselt ühendatud siduri veetava võlliga, mis siseneb käigukasti, olles seal samaaegselt käigukasti vedavaks võlliks (Joonis 26). Joonis 26. Sidur. Veetav ketas surutakse vastu hooratast surveplaadi ehk ketta abil, mis saab oma survejõu surveketta ja siduri korpuse vahel olevatelt kokkusurutud vedrudelt. Sellist sidurit nimetatakse alaliselt sidestatud siduriks. Siduri lahutamisel surub survelaager lahutushoobadele, mis panevad liikuma surveplaadi, ületades seega vedrude vastusurve. Hõõrdepinnad eemalduvad üksteisest ja jõuülekanne katkeb ehk sidur on lahutatud. Et oleks tagatud siduri normaalne töö, peab survelaagri ja lahutushoobade vahele jääma väike
annaabi.ee 
