1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Katsetatava vahtpolüstüreen plaatide nimimõõdud on: 1200x1000x50 mm. Katsetatavateks materjalideks on kaks erinevat vahtpolüstüreentoodet. Ühed katsekehad oli valged (A) ja teised sinised (B). EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal, mis koosneb 98% ulatuses õhust. EPS-soojusisolatsiooniplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni
1.EESMÄRK Töö eesmärgiks oli vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsist, survepingest 10 % deformatsioonil, paindetugevuse ja soojuserijuhtivuse määramine 2.KATSETATAVAD MATERJALID Katsetavaks materjaliks oli vahtpolüstüreen. 3.KASUTATUD TÖÖVAHENDID Töös kasutati elektroonilist kaalu KERN 440-55N, täpsus 0,2 g, max 6000 g, joonlauda, hüdraulilist pressi surve- ja pandetugevuse määramiseks. 4.KATSEMETOODIKAD 4.1 Tiheduse määramine. Tiheduse määramiseks mõõteti üheksa EPS 80 ja üheksa EPS 50 katsekeha pikkus, laius ja paksus ning kaal
1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud ehitusmaterjalid Katsetatava vahtpolüstüreen plaatide nimimõõdud on: 1200x1000x50 mm. Katsetatavateks materjalideks on kaks erinevat vahtpolüstüreentoodet. Ühed katsekehad oli valged (A) ja teised sinist (B). EPS on väikese tihedusega poorne soojusisolatsioonimaterjal, mis koosneb 98% ulatuses õhust. EPS-soojusisolatsiooniplaadid koosnevad paisutatud polüstüreeni
4 I i := = 10.25 mm A L := = 19.512 i Kuna saledus on suhteliselt väike, seega pole ohtu nõtkumiseks. 5) Spindlis esineva survepinge leidmine 4 P := = 51.5 MPa (1, lk 60) 2 d 1 Spindlis esinev survepinge on väiksem lubatud survepingest 51.5MPa < 70MPa. 6) Mutri materjaliks hallmalm C4 18-36 Lubatud erisurve keermes m := 7MPa (1, lk 60) Keermeniitide arv mutris 4 P z := = 15.1 d 0 - d 1 2 2 (1, lk 60) m Ümardades ülespoole, saame keermeniitide arvuks z := 16
Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsist, survepingest 10% deformatsioonil, paindetugevusest ja soojusjuhtivusest. Kasutatud materjal Vahtpolüstüreen 1. Töö käik 1.1 Mõõtmete määramine Tasasele alusele asetatud katsekehad mõõdeti nihikuga täpsusega 0,1 mm. 3 mõõtmistulemuse põhjal leiti keskmine. Mõõtmistulemused on tabelis 1.1 1.2 Tiheduse määramine Katsekehad kaaluti ning seejärel leiti tihedus massi ja mahu suhtena valemist (1): m
Ehitusmaterjalid Laboratoorne töö nr.8 2017/2018 Soojusisolatsioonmaterjalide katsetamine EAEI-31 Tanel Tuisk TALLINNA TEHNIKAÜLIKOOL SOOJUSISOLATSIOONMATERJALID 1. Töö eesmärk Paisutatud polüstüreentoodete tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Kasutatud materjalid EPS mullpolüstüreen, plastvahul põhinev soojustusmaterjal. Valmistatakse pentaani sisaldavatest polüstüreengraanulitest, mis on omavahel veeauru toimel tihedalt ühendatud. 3. Katse metoodikad 3.1. Mõõtmete määramine 3.1.1. Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine Katsekehi hoitakse enne katse alustamist vähemalt 6 tundi temperatuuril (23±5)ºC.
SOOJUSISOLATSIOONMATERJALIDE KATSETAMINE 1. Töö eesmärk Vahtpolüstereentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatisoonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Katsetatud vahendid Töökäigus kasutavateks vahenditeks oli nihik, joonlaud (täpsusega 0,1mm), kaal (täpsusega 2g) ning anum vee jaoks. 3. Töö käik 3.1 Mõõtmete määramine Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine vastavalt standardile EVS EN 822:1999 "Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikkuse ja laiuse määramine."
Soojusisolatsiooni katsetamine 1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Katsetatud materjalid Katses katsetati kahte erinevat vahtpolüstureentoodet: EPS 60 ja EPS 120. 3. Töökäik 3.1 Mõõtmete määramine 3.1.1 Nimimõõtmetega toote pikkuse, laiuse määramine vastavalt standardile EVS EN 822:1999 ,,Ehituses kasutatavad soojustusmaterjalid. Pikkuse ja laiuse määramine."
1. Töö eesmärk Vahtpolüstüreentoodete (EPS) tähistuse määramine lähtuvalt mõõtmetest, mõõtmete tolerantsidest, survepingest 10% deformatsioonist, paindetugevusest ja soojuserijuhtivusest. 2. Katsetatavad materjalid EPS A valge; EPS B sinine. Vahtpolüstüreen ehk standardikohase nimetusega EPS on kerge jäik plastvahul põhinev soojustusmaterjal. EPS plaate iseloomustavad hea soojapidavus, helikindlus ja toimimine tuuletõkkena, niiskuskindlus, suur koormustaluvus, püsivad mõõtmed, mittevananemine, raskesti süttivus, kasutamismugavus ja keskkonnasõbralikkus [1]. 3
Joonpinguse eriseisund liitpingusega võrreldes on tingitud sellest, et seda pingust on lihtne tekitada tõmbeproovikehas või surveproovikehas. Tugevustingimuses esinevat pinge taset, mida tegelikult esinev pinge ei tohi ületada, nim lubatavaks pingeks. Ühekordsel koormamisel on hapra materjali piirpingeks tugevuspiir. Et selle materjalitüübi tõmbetugevus on üldiselt survetugevusest väiksem, siis ka lubatav tõmbepinge on väiksem lubatavast survepingest. Plastse materjali piirpingeks on voolepiir, mis tõmbel ja survel ligilähedaselt ühtib. ) 6. Tugevuskriteeriumid. 1. Suurima nihkepinge kriteerium (III tugevuskriteerium) – kriteerium põhineb hüpoteesil, et piirseisund tekib sõltumatult pingusest siis, kui suurim pinge saavutab teatud iseloomuliku väärtuse. Katseline kontroll on näidanud, et suurima nihkepinge kriteerium kirjeldab hästi
Nende kaudu transporditakse toitevedelikud tangentsiaalsuunaliselt mööda tüve laiali, radiaalsuunaline vedelike liikumine toimub aga säsikiirtes. Pooride olemasolu omab suur tähtsus puidu kuivatamisel ja immutamisel. 3.2 Muutused puidurakkudes Kui puu kasvab ebaühtlase reljeefiga aladel (kallaktel, nõlvadel) või domineerivate tuultemõjupiirkondades, on puu pideva ühesuunalise koormuse all ja tulemuseks on muutused puidu raku ehituses. Moodustub ränipuit (tingituna survepingest) ja tõmbepuit (tingitud tõmbepingest). _____________________________A. Roos______________________________ 10 ______________________Materjaliõpetus I kursus_______________________ Joonis 23. Räni-ja tõmbepuidu tekkimine okas-ja lehtpuu puidus Sellist laadi kasvamise tulemusena, kompenseerides tüvele langevat ebaühtlast koormust, hakkab puu tootma teistsuguse ehitusega rakke. Samasugune protsess toimub ka okste juurdekasvul. Oksa kinnituskohas mõjutab oksa mass tüve jõuga,
annaabi.ee 
