Eesti kultuur muutus kaheks : välis- ja kodueesti kultuuriks. 1994 aastal siirdus pagulasse palju loovinimesi, kes jätkasid uutes kohtades oma loomingut, mis jäi kahjuks suuremale osale kodueestlastele kättesaamatuks. Samuti olid paljud haritlased sunnitud oma loomingut ''ümber hindama''. Haritlased püüdsid leida positiivset programmi, et nõukogude korra ''viljastavates tingimustes'' ellu jääda. Peale sõda vaimsele surutisele andsid suure tagasilöögi kõrgkultuurile. Rahva aktiivsus jäi püsima ning väljendus isetegevusharrastuses. Maal olid selleks enamasti pilli-, rahvatantsu-, ja näitemänguringid ning laulukoorid. Suureks tähtsaks sündmuseks oli ka laulupidude traditsiooni taastumine ja suursündmuseks kujuneski 1947. aasta üldlaulupidu. Need muutusid omanäolisteks rahvusliku varjundiga massiüritusteks. Lisaks soodustasid kultuurihuvi ka linnastumine ja rahva haridustaseme tõus. Kasvas
nimel tallata jalge alla eneseväärikus, vaat see on iseasi. Elu lõpuni varusid ka ei soeta. (Paavo 2011) Inimesi just meelitab kõige rohkem ostma soodustooted, kus on ära mainitud kas teles või reklaamplakatitel, eriti mõjutab meid hinna summad, nt 0.99 või 1.99 eurot. Just see paneb meie mõistuse tööle, et see on ju odav, et ei ole kallis, mis vahest ka mulle mõjub sest ega minu ost tegemata ka jää. Ostuhullus ja osturalli elavad vaatamata majandus surutisele rõõmsalt edasi, sest eestlastel on varude soetamine veres ja kui midagi odavamalt saab, võetakse kasvõi võlgu aga ost tegemata ei jää. 90% ostuhulludest on naised, nende suure tööstressi ja asjaoluga, et pärast tööpäeva minnakse pigem poodidesse kui koju, kus ootavad väsitavad majapidamistööd. Ostumaaniale on vastuvõtlikumad ka vanainimesed, kellele poodide kammimine on sageli ainsaks suhtlemise võimeliseks. (Niineberg 2010)
täielikult riigile allutatud, enamik tööstusettevõtteid allutati kohalikule kontrollile, vangilaagritesse põllumajandustoodang vähenes järsult sai rohkem rahva vajadusi silmas pidada 1970. a lõpul halvenes olukord veelgi, majanduse surutisele esimesed edukad kolhoosid lisandus venestamise tugevnemin 1940 mittetunnustamispoliitika lääneriikide poolt. · Balti riikide liitmist loeti õigusvastaseks · Balti inimeste elatustase tõusis (maj areng), kõrgem kui mujal 1978 NLKP ja kohalike parteide otsusvenestamise kiirendamiseks,
Heaks näiteks on Jaan Krossi romaan "Keisri hull".Eestlaste vastupanuvaim koondus kultuurivalda , sest ei relvastatud ega massiline poliitiline võitlus oma rahvuse säilimise eest ei olnud 70ndatel enam mõeldav.Selle ilminguks võib pidada praktiliselt kõiki tolleaegseid tähtsamaid kultuurisündmusi ja teoseid. Ilmusid "Eesti Nõukogude Entsüklopeediad"ehk ENE-d , eesti kirjandusklassikute (Vilde,Luts,Tammsaare)valiksarjad.Eesti haridussüsteem suutis kogu ideoloogilise surutisele vaatamata oma taset ja traditsioone osalt säilitada.Samuti säilis kõigis Baltiriikides emakeelne kõrgharidus. Küllaltki populaarsed olid rahvatants,koorilaul, rahvamuusikaansamblid. Kõiki kultuurilise vastupanu ilminguid pole võimalik siin kohal üles lugedagi.Olgu mainitud ka rahvusteadustes- folkloristikas, etnograafias, eesti ja soome-ugri filoloogias ning arheoloogias ja samuti ka Eesti ajaloo uurimisel suured saavutused.
Nõukogude okupatsiooni vastu. Tema matused kasvasid üle võimsaks meeleavalduseks, mille laialiajamisel arreteerisid miilitsa- ja julgeolekuorganid umbes 500 inimest. 1977. aastal toimus Vilniuses taas suurem meeleavaldus, kus protestiti uue Nõukogude konstitutsiooni vastu. Väiksemaid stiihilisi meeleavaldusi toimus ka teistes Balti riikides. Uus venestamiskampaania 1970. aastate lõpul halvenes olukord Baltimaades veelgi. Järjest ilmsemale majanduslikule surutisele lisandus venestamise tugevnemine. 1978. aastal võtsid NLKP ja seejärel kohalikud parteid vastu erilised otsused venestamise kiirendamiseks. Otsustes nähti ette vene keele osatähtsuse märkimisväärne suurendamine nii avalikus elus kui ka hariduses. Eesmärgiks seati ühtse ,,nõukogude rahva" loomine, mis suhtleks omavahel rahvastevahelise suhtlemise keeles" ehk vene keeles. Rahvuskultuuride ja -keelte seni veel säilinud positsioon oli vaja kõikuma lüüa. Kiirendan'
ei pööratud. Loodusvaenuliku tootmise tagajärjel hakkas halvenema Baltikumi ökoloogiline olukord. Elanike varustamine esmatarbekaupadega tekkis järjest suuremat häda. Kultuuris pääses stagnatsioon võidule 1960. aastate lõpul, mil vahepealsele vabadusele tehti lõpp. Uus venestamiskampaania 1970. aastate lõpul halvenes olukord Baltimaades veelgi. Järjest ilmsemale majanduslikule surutisele lisandus venestamise tugevnemine. 1978. võeti vastu otsus, et tõsta venestamise kiirendamiseks. Otsuses nähti ette vene keele osatähtsuse märkimisväärne suurendamine nii avalikus elus kui ka hariduses. Eesmärgiks saadi nõukogude rahva loomine. Kiirendati sisserännet, mille tagajärjel kahanes põlisrahva osatähtsus 1980. aastate lõpul. (Est 63%). Uue venestamiskampaania algas aktiviseeris avalikku vastupanuliikumist. Tugevnes Balti riikide vastupanuvõitlejate koostöö. 1979.
ulatuslikult riigivõlga. Samas tuli osa relvastusprogrammisesse suunatud rahast teaduse ja tehnika saavutuste kaudu majandusse tagasi. President Reagani ajal konservatiivsee väärtuste ning kindlate põhimõtete juurde tagasipöördumine aitas ameeriklastel taastada kaotsiläinud eneseusu. 1984.aastal valiti Reagan suure ülekaaluga uuesti USA presidendiks. Uus venestuskampaania Eestis 1970.aastate lõpul halvenes olukord Baltimaades veelgi. Järjest ilmsematele majanduslikule surutisele lisandus venestamise tugevnemine. 1978.aastal võtsid NLKP (Nõukogude Liidu Kommunistlik Partei) ja seejärel kohalikud parteid vastu erilised otsused venestamise kiirendamiseks. Otsustes nähti ette vene keele osatähtuse märkimisväärne suurendamine nii avalikus kui ka hariduses. Eesmärgiks seati ühtse „nõukogude rahva“ loomine, mis suhtleks omavahel „rahvastevahelise suhtlemise keeles“ ehk vene keeles.
annaabi.ee 
