Charles Dickens ,,Oliver Twist" Tegelased: · Oliver Twist vaene orb, kellele tundub olevat määratud veetma elu täis viletsuses ja kuritegusid. · Härra Bumble ahne ametnik, kes juhib vaestemaja, kus Oliver üles kasvas. · Proua Corney vaestemaja perenaine, kes saab teada Oliveri päritolu saladuse · Härra Sowerberry surnumatja, kes võtab Oliveri õpipoisiks · Noah Claypole surnumatja abiline, kes muudab Oliveri elu põrguks · Fagin röövlite ja murdvaraste jõugu juht · Osavnäpp (mõnes trükis Vigurvänt) ja Charley Bates Fagini jõugu vargapoisid · Bill Sikes varas ja mõrvar, Fagini partner · Nancy tüdruk Fagini jõugust, kes püüab Oliveri aidata · Härra Brownlow lahke vanahärra, kes saab Oliveriga sõbraks kja püüab välja selgitada tema päritolu · Proua Bedwin härra Brownlowi ustav majapidajanna
Charles Dickens ,,Oliver Twist" Tegelased: · Oliver Twist vaene orb, kellele tundub olevat määratud veetma elu täis viletsuses ja kuritegusid. · Härra Bumble ahne ametnik, kes juhib vaestemaja, kus Oliver üles kasvas. · Proua Corney vaestemaja perenaine, kes saab teada Oliveri päritolu saladuse · Härra Sowerberry surnumatja, kes võtab Oliveri õpipoisiks · Noah Claypole surnumatja abiline, kes muudab Oliveri elu põrguks · Fagin röövlite ja murdvaraste jõugu juht · Osavnäpp (mõnes trükis Vigurvänt) ja Charley Bates Fagini jõugu vargapoisid · Bill Sikes varas ja mõrvar, Fagini partner · Nancy tüdruk Fagini jõugust, kes püüab Oliveri aidata · Härra Brownlow lahke vanahärra, kes saab Oliveriga sõbraks kja püüab välja selgitada tema päritolu · Proua Bedwin härra Brownlowi ustav majapidajanna
sellegipoolest ei olnud ta hea inimene. Bill Sikes Varas ja mõrvar, Fagini partner. Nancy Heasüdamlik naine, kes oli sunnitud abielluma Sikes'iga. Ta püüdis aidata Oliveri. Kõrvaltegelased: Osavnäpp Oliveri vanune poisike, kes töötas Fagini heaks. Härra Bumble Ahne ametnik, kes juhtis vaestemaja, kus Oliver üles kasvas. Proua Corney Vaestemaja pernaine, kes sai teada Oliveri päritolu saladuse. Charley Bates Fagini jõugu vargapoiss Noah surnumatja juures elav poiss. Talle ei meeldinud Oliver ja sattus temaga kaklemagi. Toby Crackit Fagini teine partner, kes plaanis osa jõugu ettevõtmistest Härra Brownlow Lahke vanamees, kes sai Oliveriga sõbraks ja püüdis välja selgitada tema päritolu. Proua Bedwin Härra Brownlow ustav majapidajanna Härra Grimwig Brownlow sõber, kes kahtles Oliveri ustavuses. Monks Saladuslik mees, kellel on oma salajased põhjused, et soovida Oliveri surma.
Vaestemajas teevad lapsed päevad läbi tööd, kuid söögist jääb alati väheks, see-eest vaestemaja abilised naudivad kopsakaid portsjone. Liisu tõmbamisel kaotanud Oliver pidi õhtul majaisanda käest süüa juurde küsima, mille peale kutsuti kohale pedell ning Oliver visati kartsa. Järgmisel päeval aga pandi väravale kuulutus, kus pakuti viit naela sellele, kes Oliveri kogukonna kaelast vabastab. Seeläbi satub ta surnumatja mister Sowerberry juurde, kus ta majas abiks on, hiljem saab ka tõsisema töö. Seda aga ei talu surnumatja juures töötav poiss Noah, kes kord Oliveri ema teotades Oliveri endast välja ajab, mille peale Oliver Noahle kallale läheb. Süüdlaseks jääb Oliver, teda pekstakse ning ta visatakse keldrisse. Arvatakse, et süüdi on liiga suured söögiportsjonid. Selline ebaõiglus motiveerib aga Oliveri põgenema. Pärast seitset päeva kõndimist jõuab Oliver Londonisse
Ning mitte ainult ei paku talle tööd, vaid muudab ka tema poja kalduvuse mõelda, kellegi teise probleemiks. Laadal ei olnud Mort'il alguses üldse vedamist, aga enne kui kell lõi keskööd, saabus mees mustas keebis oma valgel hobusel ja ütles, et otsib noort meest teda abistama oma töö juures ja valis endale appi Mort'i. See mees osutus Surmaks ja andis Mort'ile teadmisi hingede teisse ilma viimiseks (kuigi tema isa arvas, et Mort'ist saab surnumatja). Mina arvan, et Surm valis Mort'i sellepärast, et sõna "Mort" tähendab Prantsuse keeles surma ja see tuleneb ladinakeelsest sõnast "mortuus", tähendades surnut. Töö surve (ja armumine noorte printsessi, kes on määratud surema) sunnib Mort'i tegema mõnda viga, aga nagu kõik head kangelased, võttis ta julguse kokku ja esitas väljakutse Surmale ja kõndis lõpuks minema tüdrukuga. Mort abiellub Surma poolt adopteeritud tütre Ysabell'iga ja nad elavad õnnelikult elu
Oliver üles kogukonna lastekodus. Mõne aasta pärast viib mister Bumble ta vaestemajja. Seal teevad lapsed päevad läbi tööd, kuid söögist jääb kõigil väheks. Oliver küsis majaisanda käest süüa juurde selle peale visati ta kartsa.Järgmisel päeval pandi välja kuulutus ,kes Oliveri vabastab saab viis naela. Seetõttu satub Oliver mister Sowerberry juurde ,kus ta abiks on hiljem saab ka raskema töö. Seda ei talu aga surnumatja juures töötav poiis Noah ,kes Oliveri ema teotades Oliveri endast välja ajab. Mille peale Oliver talle kallale läheb. Süüdlaseks peetakse Oliveri ning ta visatakse keldrisse. See ebaõiglus paneb Oliveri põgenema. Pärast seitset päeva jõuab poiss Londonisse. Seal ta kohtab poissi keda kutsutakse Kavalaks Vigurivändaks. Ta juhatab Oliveri kohta kus ta saaks peavarju, nimelt vargapoiste kampa. Alguses teeb ta majas väiksemaid töid ,hiljem saab ta minna koos
Sel ajal kui lapsed nälgivad, naudivad lastekodu ülevaatajad rikkalikke lõunaid. Ühel päeval, sai Oliveri sõbral söök otsa ja Oliver läks juurde küsima. Kõik vaatasid ümberringi, et mis nüüd edasi saab. Seda ei tohtinud teha. Oliver sai pahandada. Ja tema koos tolle sõbraga visati kartsu. Kuna Oliver pole mingi papist poiss ja julgeb oma õiguste eest seista, otsustab vaestemaja omanik ta edaspidiste probleemide vältimiseks surnumatjale abimeheks müüa. Aga kuna surnumatja ütles halvasti Oliveri ema kohta. Kannatamata välja ebaõiglast kohtlemist ja uus töökoht pole ka Oliverile mokka mööda ja ta põgeneb, sattudes ihuüksi suitsusesse ning haisvasse Londoni tänavatele, kus satub Noorte Taskuvaraste Akadeemia juhi Fagini ja tema poiste kampa. Vigurvänt nägi teda Londonis turuplatsil magamast. Ta äratas ta ja küsis, kas sa süüa tahad. Tänu sellele, et ta nõustus, sai temast vargakampa liige
huuled on paksud aga enamasti kokku pigistatud, tõmmu nahk ja alati tumedapoolne riietus, sammub kiiresti, autorooli taga hajameelne, alati paljapäi, jätab hästiinformeeritud inimese mulje, Rieuxi naine Haige, särasilmne, postitiivne, kolmekümnendates eluaastates Othon Kohtu-uurija, pikka kasvu, musta ülikonnaga, seltskonnainimese ja surnumatja vahepealse välimusega, Raymond Ajakirjanik, väheldast kasvu, laiaõlgne, tahtekindla näo ja selgete arukate Rambert silmadega, sportliku lõikega ülikonnas, näib eluga rahul olevat, kaabiga, sõdinud Hispaanias Jean Tarrou Noor jässakas mees, raskepärane kurnatud näojooned, tihedad tugevad kulmud, suitsetaja, hallid silmad, pisut pikemad juuksed, asus paari nädala eest Orani
Magaja suust tuleb välja liblikas, mesilane, kärbes, parm, sitikas, ussike, hiireke, linnuke, puuk jne. Kui mõni aga selle keha, kui hing hingeloomana väljas on, ümber pöörab, siis on hingel raskusi sisse tagasi saamisega ei leia väljumise kohta ülesse. Ka surnute hinged võivad esineda hingelooma kujul. Siirdhing Hing võib ka siirduda teise kehasse, et sinna elama jäädagi. Surnuhing võib kehast lahkuda näiteks täi kujul, või saab temast mardikas (surnumatja-mardikas), konn. Siirdhing kujutelmaga seletub eriline austus ja hoolekanne teatud putukate ja muude loomade puhul: need sisaldavad surnute hingejõudu, mis võib mõjuda kasuks kui ka kahjuks, vastavalt sellele, kuidas loomi koheldakse. Hingeloomi näit. ämblikke, sipelgat, liblikat, mardikat ei tohi tappa, sest sellega tapetakse inimhingi. Mõnel puhul aga hoopiski just peabki neid söömiseks tappa, eriti teatud haiguste või häda puhul, sest sellega omandatakse nende hingejõudu. Täide,
Neid hüütakse kord hävitajaiks ning hää ja kurja põlgajaiks. Kuid põimajad on nad ja pidustajad. Kaasloojaid otsib Zarathustra, kaaspõimajaid ning kaaspidus-tajaid otsib Zarathustra: mis tegemist on tal karjade, karjaste ja korjustega! Ja sina, mu esimene kaaslane, hüvasti! Hästi matsin sind õõn-sasse puusse, hästi peitsin sind huntide eest varjule. Aga ma lahkun sust, aeg on möödas. Koidu ja koidu vahel tõu¬sis mulle uus tõde. Ei ma pea olema karjane ega surnumatja. Ei iialgi enam taha ma kõnelda rahvaga: viimne kord kõnelesin surnule. Loojate, põimajate, pidustajatega tahan nüüd seltsida: viker-kaart tahan neile näidata ja kõiki üliinimese astmeid. Üksiklasile laulan oma laulu ja kaksiklasile; ja kel veel kõrvad on kuulda kuulmatut, selle südame tahan ma raskeks teha oma õnnega. Oma eesmärgi poole tahan ma minna ja ma käin oma käimist; hüpata tahan ma üle kahklejaist ja kõhklejaist. Nii olgu minu astumine nende kustumine.**
HAMLET: Miks? HAUAKAEVAJA: Seal ei panda seda tähele. Seal on kõik sama hullud kui temagi. HAMLET: Kuidas ta hulluks läks? HAUAKAEVAJA: Väga veidral viisil, öeldakse. HAMLET: Mis mõttes "veidral viisil"? HAUAKAEVAJA: Kaotas mõistuse ära. HAMLET: Mille peale? HAUAKAEVAJA: Eks ikka siia, Taanimaa peale. Olen olnud siin kolmkümmend aastat surnumatja. Poisipõlvest saati. HAMLET: Kui kaua peab inimene mullas olema, enne kui ta ära kõduneb? HAUAKAEVAJA: No kui ta enne surma kõdu pole, siis oma kaheksa üheksa aastat. See pealuu siin on mullas olnud kakskümmend kolm aastat. HAMLET: Kelle oma see on? HAUAKAEVAJA: Ühe kuramuse hullu selli oma, et susi teda söögu! Ta valas mulle kord pudelitäie reiniviina pähe. See pealuu, härra, on
visanud, ja kui ta ei olevat sellele riimi leidnud, siis olevat ta selle otsekohe maha kustutanud ja uue rea -- laks! paberile visanud, -- ja ikka nii edasi. Ta ei olevat palju valinud, vaid olevat kirjutada võinud iga asja kohta, kui see aga kurb oli. Iga kord kui mõni mees või naine või laps suri, oli ta oma «tribuudiga» platsis, enne kui surnu jõudis külmaks minna. Ta nimetas seda tribuudiks. Naabrid rääkisid, et esimeseks tuli arst, siis tuli Emme- 314 line ja siis surnumatja. Üksainus kord jõudis surnumatja ette; seekord ei leidnud Emmeline kuidagi riimi surnud mehe nimele, -- mis oli Whistler. Pärast seda oli ta hoopis muutunud; ta ei kurtnud, aga ta nagu kustus pikkamisi ega elanud enam kaua. Vaene laps, mitu korda käisin ise ülal ta väikeses toas, võtsin ta vaese vana päeviku ja lugesin seda, kui ta pildid olid mu tuju kurvaks teinud ja ma olin tema peale pisut tusane. Ma armastasin kogu seda
» «Ta on surnud!» vastas preester. Sel silmapilgul tõstis ülemdiakon juhuslikult pea üles ja nägi platsi teises otsas Gondelaurier' maja palkonil kaptenit, kes seisis Fleur-de-Lysi kõrval. Preester vaarus, äigas käega üle silmade, vaatas veel kord ja pomises needimissõnu. Kõik ta näojooned virildusid tugevasti. «Hea küll, sure siis!» pigistas ta hammaste vahelt. «Keegi ei pea sind saama!» Ta sirutas oma käe mustlastüdruku kohale ja hüüdis valjult, surnumatja häälega: «1 nunc, anima anceps, et sit tibi Deus misericors!» 1 Selle võika lausega lõpetati harilikult avaliku patukahetsemise tseremooniad. See oli preestri märguanne timukale. Rahvas langes põlvili. Mine nüüd, patune hing, ja jumal olgu sulle armuline (lad.k.). 338 «Kurie eleison,» 1 laulsid portaali võlvi alla seisma jäänud preestrid. «Kürie eleison,» kordas rahvahulk ja see ümin kandus üle peade nagu mere kohin. «Amen,» ütles ülemdiakon.
annaabi.ee 
