Walton ja tema mehed veenvad teda laeva pardale minema ja jutustus nihkub selle mehe - dr. Victor Frankensteinile - kui ta oma elulugu Waltonile jutustab. Frankensteini lapsepõlv Genfis oli õnnelik ja privilegeeritud. Juba noorest ajast on Frankenstein ilmutanud huvi teaduse vastu. Ta täiendab oma teaduslikke teadmisi Baieri Ingolstadti ülikoolis ja sukeldub salajasse projekti: surnute elustamisse. Obsessiivselt töötades toob ta ellu mehe, kes on õmmeldud kokku surnukehadest amputeeritud kehaosadest. Teda kohutab tulemus. Rohkem kui aasta on möödunud, kui Frankenstein saab teate, et tema noorim vend William on mõrvatud. Frankenstein läheb viivitamatult Genfi. Frankensteini perekonna neiu Justine Moritzi on süüdistatud kuriteo toimepanemises ning kaudsete tõendite alusel mõistetakse ta süüdi ja hukatakse. Frankensteini tabab süütunne, kui ta teab, et tema loodud olend põhjustas kahe süütu inimese surma. Üritades leida rahu, läheb ta mägedesse.
mõistele 'mõlemad maad' (Alam- ja Ülem-Egiptus). Sõna Misr (või Masr) kasutavad ka praegused araabia keelt rääkivad egiptlased Niiluse oru ja eriti Kairo kohta. Misr tähendab araabia keeles ka 'tsivilisatsiooni' või 'metropoli'. 2.3 Religioon ja kombed Egiptuses kummardati paljusid jumalaid, nende seas päikesejumal Ra´d ja surnutejumal Osirist. Muistsed egiptlased uskusid hauatagust elu. Enne matmist tegid nad surnukehadest muumiad, et päästa need lagunemisest. Surnukeha mumifitseerimiseks kulus 70 päeva. Egiptuse jumalad: Horos tavaliselt kujutati inimesena koos kulliga. Oli kuningavõimujumal Seth oli Horose rivaal, oli tormi, eelkõige kõrbetormi, jumal, üldiselt esindas kurja jumalatüüpi. Amon-Ra oli tüüpiline päikesejumal, eluandja, õiguse ja korra looja. Isis varaseim ja tähtsaim naisjumal. Osirise naiskaaslane, esindas emalikkust, peeti toidujumalannaks.
-7- Pompeji häving 79 p. Kr. Vesuuvi purse 79. a. p. Kr., mis hävitas Pompeji, Herculaneumi ja veel mitu õitsvat Rooma linna, on arvatavasti ajaloo tuntuim loodusõnnetus. Pompeji mattus 5-8 m paksuse tuha- ja pimsskivikihi alla. Linna 20 000 elanikust hukkus umbes 2000. Hilisemate väljakaevamiste käigus leiti kõvastunud pimsist tühikuid, mis on jäänud sinna aastasadade jooksul täielikult kõdunenud surnukehadest. Paljud neist tühikutest täideti kipsiga. Nii saadi äärmiselt elavaid kujutusi surnutest. Näha on, et paljud hukkunutest hoidsid oma surmahetkel käsi või rätikuid suu ees, et kaitsta ennast tuhapilve mürgiste gaaside eest. St. Helensi purse 1980 Kunagi laiusid St. Helensi vulkaani ümbruses igihaljad okaspuumetsad. Nüüd meenutab see piirkond elutut kuumaastikku. Katastroof toimus 1980. a. 18. mail kell 8.32 kohaliku aja järgi, kui kohutav
1,8 mln a tagasi hakati valmistama tööriistu näiteks pihukirveid. Võeti kasutusele ka tuli, homo erectuse(sirgelt kõndivad) poolt umbes 2mln a tagasi . Neandertaalane ehk enne inimese liigi tekkimist elav liik(tal oli suurem kehaehitus kui praegusel inimesel, ta oli jässakam, lihastes, väiksema ajukasutusega, suurema pea, silmakoobaste ja lõualuudega) Ilmub 250 000 aastat tagasi, ta on lihaseline ja jässakas. Neil oli kombeks matta surnuid. Surnukehadest leiame religiooni(usu) ilminguid ja, et nad hoolitsesid haigete eest. Mingil määral oli neil kõneoskus. Elasid koobastes ja mammutiluudest onnides. Esialgse ettekujutluse järgi olid nad primitiivsed(lihtsad, algelised)ja kohmakad. 28 000 a tagasi suri välja. Nad küttisid omale toidu. Nüüdisinimene(homo sapiens-tark inimene) ilmub Aafrikas 200 000 a tagasi. Nad olid ülimalt kohanemisvõimelised ja oskasid juba tuld süüdata
Kui viimaks natukene valgemaks läks ja pilvede vahelt hakkas tuhmi päikesevalgust paistma, nägid nad, et Vesuuvi tipp oli kadunud ning kunagiste põldude, talumajade ja lopsakate viinamarjaaedade peale on laotunud paks hall tuhast vaip. Pompei mattus 5-8 m paksuse tuha ja pimsskivikihi ala. Linna 20000 elanikust hukkus umbes 2000. Hilisemate väljakaevamiste käigus leiti kõvastanud pimssist tühikuid, mis on jäänud sinna aastasadade jooksul täielikult kõdunenud surnukehadest. Paljud neist täideti kipsiga. Nii saadi äärmiselt elavaid kujutisi surnutest. Näha on, et paljud hukkunud hoidsid surmahetkel käsi või rätikut suu ees, et kaitsta end tuhapilve mürgiste gaaside eest. Väike Hercelaneum asus küll Vesuuvile lähemal kui Pompei, kuid see-eest tuule varjus, mistõttu pääses suuremast tuhasajust. Ent pärast purset alanud paduvihm muutis tipu lähedale sadanud tuha mudajõeks, mis voolas nagu laviin Herculaneumi linna ja ujutas selle täielikult üle
Ja Ilsa Schleisserová hakkas karjuma, et ta ei jäta mind sinna. Mind visati vankrile ja Ilsa heitis minu peale, et ma ei külmetaks, sest 1945. aastal oli hirmus külm. […] Vähesed õnnelikud jäid Bergen-Belsenisse, kus Briti armee nad vabastas. Enamus nakatus veel enne liitlasvägede saabumist või isegi alles pärast vabastamist tüüfusse. Üks eranditest oli Hana Fuchsová. Kui 15. aprillil laagri väravad lahti tehti, avanes briti sõduritele pilt tuhandetest surnukehadest ja kuuekümnest tuhandest kurnatud vangist. Veel nelikümmend tuhat inimest suri vintsutuste tagajärjel. Neljakümne viie naise eksitee, kes ainsatena elasid üle ešelon „B“, millega deporteeriti tuhat inimest, jõudis lõpule. Přibyl, Lukáš. Lugu Terezini transpordist „B“ Eestisse. (Přibyl, Lukáš
annaabi.ee 
