Sigtuna 1187 24. Eesti ja Vene vürstiriikide vahelised suhted 12.-13. sajandil. Vana-Vene riigi lagunemine, Novgorodi vürstiriik. Need riigid ei ohustanud enam Eestit, kuna Vana-Vene riik oli lagunenud ja alles olid vaid väikesed riigid. Novgorodi vabariik korraldas väikeseid sõjaretki, eestlased ründasid ise. 25. Eesti muinasusund – oska seda lühidalt iseloomustada! Tea, kes oli Tarapita! Arheoloogia: Surnuid maeti põletatult – surnukartus, tööriistad lõhuti, linnu-, mao- ja pool-kuu kujulised ripatsid. Kirjalikud allikad: Liivima kroonika, jumalaid austati jumalakujudena, rituaalne inimeste söömine, inimohverdused, Tarapita oli muinasjumal Rahvapärimus: läänemeresoomlastel ühine mütoloogia, ilmalind lõi maailma
Surnuid kardeti ja austati. Tehti annetusi ja rasketel aegadel pöörduti surnute poole lootes nende abile. Usuti, et inimesed saavad surnutega kokku alles pärast oma surma, eluajal jäid ühenduslüliks elavate ja surnute vahel rituaalid (matusepaiga hooldamine, haual söömine, surnute kojukutsumine hingedepäeval). Tänapäeval elavate ja surnute vaheline kokkukuuluvus väheneb kiiresti ja surnukartus on kadunud. Praegu veel käiakse haudu hooldamas ja küünlaid süütamas kuid noorte seas on see kujunenud kohustuseks. Nt, paljudes kohtades Euroopas ja USAs on haudade hooldamine kellegi palgatöö. 6. Surnutele omistatavad funktsioonid nn esivanematekultuse perioodil Surnutega seostati vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse jaluleseadmist, haiguste ravi, moraali jne
Esivanemad uskusid, et peale surma elab hing edasi kas siis teises paigas või olekus. Surnuid kardeti ja austati. Tehti annetusi ja rasketel aegadel pöörduti surnute poole lootes nende abile. Usuti, et inimesed saavad surnutega kokku alles pärast oma surma, eluajal jäid ühenduslüliks elavate ja surnute vahel rituaalid (matusepaiga hooldamine, haual söömine, surnute kojukutsumine hingedepäeval). Tänapäeval elavate ja surnute vaheline kokkukuuluvus väheneb kiiresti ja surnukartus on kadunud. Praegu veel käiakse haudu hooldamas ja küünlaid süütamas kuid noorte seas on see kujunenud kohustuseks. Nt, paljudes kohtades Euroopas ja USAs on haudade hooldamine kellegi palgatöö. 6. Surnutele omistatavad funktsioonid nn esivanematekultuse perioodil Surnutega seostati vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse jaluleseadmist, haiguste ravi, moraali jne. Sellel perioodil usuti, et surnute hinged ohustavad paljusid objekte (müüriti
Surnuid kardeti ja austati. Tehti annetusi ja rasketel aegadel pöörduti surnute poole lootes nende abile. Usuti, et inimesed saavad surnutega kokku alles pärast oma surma, eluajal jäid ühenduslüliks elavate ja surnute vahel rituaalid (matusepaiga hooldamine, haual söömine, surnute kojukutsumine hingedepäeval). Tänapäeval elavate ja surnute vaheline kokkukuuluvus väheneb kiiresti ja surnukartus on kadunud. Praegu veel käiakse haudu hooldamas ja küünlaid süütamas kuid noorte seas on see kujunenud kohustuseks. Nt, paljudes kohtades Euroopas ja USAs on haudade hooldamine kellegi palgatöö. 6. Surnutele omistatavad funktsioonid nn esivanematekultuse perioodil Surnutega seostati vilja- ja karjaõnne, inimeste sigivust, haigusi, õnnetusi, õigluse jaluleseadmist, haiguste ravi, moraali jne. Sellel perioodil usuti, et surnute hinged ohustavad paljusid objekte
SUHTUMINE SURMA JA MATUSTESSE Suhtumine surma, suremisse ja surnusse on igal inimesel erinev. On võimalik, et maainimesed suhtuvad surma teisiti, kui linnainimesed. Maainimesed peavad surma loomulikumaks nähtuseks, kui linnainimesed. Hirm surnu ees on inimlik, ning kedagi ei sunnita surnut vaatama. Üsnagi paljude matusekommete aluseks peetakse usku hauatagusesse ellu, kuid see võib olla ka inimlik surnukartus. Vanal seletati surnu silmade sulgemist sellega, et surnu ,,magab". Kombestiku- uurija on silmade sulgemist seletanud ka sellega, et surnu silmade sulgemine takistab lahkunul järeleminejaid välja valida. Samuti pidi nii surnu kui ka surija juures vaikselt olema. Samuti oli tavaks surnust ainult head rääkida. Arvati, et surm heastab kõik inimese patud. Inimestel on erinev suhtumine ka vanade ja noorte inimeste surma. Vanasti leinati vanemaid inimesi väliselt rohkem kui lapsi
J. Eisen, O. Loorits, U. Masing, I. Paulson. T. Kulmari magistritöös ja selle põhjal avaldatud artiklis "Eesti muinasusundi hingefenomenoloogia probleeme"31 on sirgjooneliselt välja toodud ülalnimetatud teadlaste erinevad seisukohad, kuidas ja mispärast kardeti vanasti inimese teisikut, "elavat laipa" või unes ilmuvaid hingi. On pakutud erinevaid eesti muinasusundi hingefenomenoloogilisi skeeme, kuid põhiväide kehtib neis kõigis - surnukartus eksisteeris ning oli suunatud just nii nimetatud "vääralt surnute" vastu. Tänapäeval ei saa keegi keelata inimese matmist kalmistule, olenemata tema surma asjaoludest. Loa surnu matmiseks annab kalmistuvaht. Temaga tuleb kooskõlastada ka matmise aeg. Surnut saab matta mitte varem kui 36 tunni möödumisel surma saabumisest. Riiklikel pühadel matmisi ei toimu, matmine on lubatud valgel ajal ehk kella 10.00-16.00 (Sala 2002: 74).
annaabi.ee 
