Puudub kindel süzee, vaid koosneb lauludest,mis pärinevad eri aegadest.Arvatakse ,et need on kirja pandud 11.-12.saj.-l. Mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkimisest..Tegelasteks on vanimad jumalad hiiud ja nendega sõjajalul olevad jumalad aasid,kellede hulka kuulub enamik kõige tähtsamaid jumalaid.Räägitakse maa-alustest kääbustest alfidest, kes on osvad sepad. Ja saatuse valdjataridest nornidest. Puuduvad läbinisti head ja halvad tegelased..Surmavaen ja kättemaks on tavaline,milles puudub halastus. Samas ei puudu kõlbelised väärtused-tarkus, mõõdukus, kaine meel, ettenägelikkus ja sõprus. "Vanema Edda"kangelaslaulude aines on suures osaspärit Lõuna Saksa aladelt.,sarnane 13.saj.loodud "Nibelungide lauluga." Edda lauludes puudub riim, rütm saavutati tänu rõhkudele ja alliteratsioonile. 1.3.Anglosaksi eepos "Beowulf" keskaja üks vanemaid käsikirju (10.saj.alguspool) ja rajaneb iidsetele lugulauludele
jumalad aasid(kõige tähtsamad), jumalad vaanid, müütilised olendid (alfid, nornid jne), valküürid, Skandinaavia tähtsaim jumal Odin, vaenlane Loki – ükski tegelane pole läbinisti hea või halb, igalühel nõrkusi ja tugevusi. Sõjakangelaste manala on Valhalla, kuhu sangareid kannavad jumalikud neitsid valküürid, kes neid seal õlle ja mõduga kostitavad. Teos kujutab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutusi maailmast, uskumisi ja legende. Maailm tehti hiid Üümiri lihast. Surmavaen ja kättemaks on muinasgermaani jumalate vahekordades tavaline. Lokit karistatakse solvamise ja teotamis pärast – seovad Loki kinni ta poja sooltega, ning Loki teine poeg muudetakse hundiks, talle endale lastakse näkku tilkuda mao mürki. Jumal Odinil on võluvõimed, kuid ta pole alati õiglane. Loki, keda on halvana kujutatud, ilmutab ka abivalmidust. Müütide kangelastel on seega palju puudusi, kuid nende vigadest sünnivad konfliktsed olukorrad, mis moodustavad müütide telje.
Anglosaksi eepos (Beowulf) Iirimaal jättis varajane ristiusk saagadesse teatud mõjusid ja motiive. Saagad proosa vormis, kuid poeetilise rütmiga. Põhja- ja Lõunaiiri saagad. Island: Vanem Edda. Koondab laule, mis pärinevad eri aegadest ja tihti ka räägivad teineteisele vastu. Kirja pandud XI-XII sajandil. Pajatavad maailma tekkest. Jumalad hiiud. Sõjakangelaste manala Valhalla, valküürid. Peegeldab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmast. Peajumal Odin, äikesejumal Thor. Surmavaen ja halastamatu kättemaks. Pole läbinisti häid või halbu tegelasi. Kangelaslaulud – inimestest kangelased, kuid ka nemad on seotud müütidega. Aines suures osas pärit Lõuna-Saksa aladelt. Pole riime. Anglosaksi eepos: Beowulf. VII saj lõpp-VIII saj algus. Sündmused Taanis ja Lõuna-Rootsis. Ristiusu mõjul märksa vähem tooreid paganaaja seiku, lausa kristlik sümboolika: märtrisurm. Sündmused keerlevad 2-3 episoodi ümber, milles kangelane võitleb lohega. Pole jumalaid. Lohe –
Vanimad jumalad hiiud on sõjajalal teiste jumalate aasidega, kellel on omakorda tyli vaanidega; räägitakse kääbustest- seppadest alfidest ja saatuse valdjataridest nornidest jt. Manala on Valhalla, kus jumalikud neitsid valküürid. Teos peegeldab kõigi muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmast, uskumusi ja legende, mis ulatuvad tagasi eKr aega. Gemaani müüdid tunduvad tänapäeval julmad ja toored jumalate vahel on tavaline on surmavaen ja kättemaks, milles pole 1 Maailmakirjandus II Keskajast klassitsismini halastust. Pole läbinisti häid või halbu tegelasi, kangelaste vigadest sünnivad konfliktid, mis on müütide aluseks. Samas ei puudu kõlbelised väärtused tarkus, mõõdukus, kaine meel, ettenägelikkus ja sõprus. Lisaks on seal veel kangelaslaulud inimestest, mis on müütlised(in võib muutuda loomaks jne)
12.saj, käsikiri aga 13.saj. Kogumiku mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkest. Tegelased: jumalad hiiud ja nendega sõdivad jumalad aasid. Tegevuse keskmes on aaside ning vaanide (ka jumalad) tülid ning leppimised. ,,Vanemas Eddas" on palju müütilisi tegelasi. Sõjakangelaste manala on Valhalla, kus langenud sangareid kostitatakse õlle ning mõduga. Teos peegeldab nii muinasskandinaavia kui ka teiste muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmas, uskumusi ja legende. Halastamatu surmavaen ja kättemaks on muinasgermaani jumalate vahekordades tavaline. Toores sisu (surmavaen, kättemaks) tõestab, et ristiusus rõhutatud kõlbluseideedel pole muinasgermaani müütides erilist kohta. Kogumikus pole läbinisti halbu või häid tegelasi, nt tähtsaim jumal Odin on küll muljetavaldav võlumees, aga sageli tegudes ebaõiglane, seevastu arvatav kurjuse kehastus Loki ilmutab kohati vaimukat abivalmidust. Kogumikust tulevad
sajandist. Kogumiku mütoloogilised laulud räägivad maailma tekkest. Tegelasteks on jumalad hiiud ja nendega sõjajalal olevad jumalad aasid. Tegevuse keskmes on aaside ning vaanide (samuti jumalasugu) tülid ning leppimised. ,,Eddas" on väga palju müütilisi tegelasi. Sõjakangelaste manala on Valhalla, kus langenud sangareid kostitatakse õlle ning mõduga. Teos peegeldab nii muinasskandinaavia aga ka teiste muinasgermaani rahvaste kujutlusi maailmas, uskumusi ja legende. Halastamatu surmavaen ja kättemaks on muinasgermaani jumalate vahekordades tavaline. Iseäralik on asjaolu, et kogumikus pole läbinisti halbu või häid tegelasi. Näiteks tähtsaim jumal Odin on küll muljetavaldav võlumees, kuid sageli oma tegudes ebaõiglane. Seevastu arvatav kurjuse kehastus Loki, ilmutab kohati vaimukat abivalmidust. Siiski tuleb kogumikust välja ka vanaskandinaaviale omased kõlbelised väärtused. Odinit hinnatakse arukuse, mõõdukuse, ettenägelikkuse ning sõpruse pärast
annaabi.ee 
