Vajad kellegagi rääkida?
Küsi julgelt abi LasteAbi
Logi sisse
Sulge

"surmasaanuid" - 7 õppematerjali

Aatomirelvade kasutamine teise maailmasõja ajal
2
docx

Aatomirelvade kasutamine teise maailmasõja ajal

200 000 elanikku kiirituse tõve tõttu.' Fat man (paks mees) Visati NAgasaki linna kell 11. Kaalus 5 kg. Lennuki nimi, mis pommi kandis, oli Bockscar, seda juhtis Charles W. Sweeney. algselt taheti visata Kokura linnale, kuid kuna ilm oli nii halb, valiti sihtmärgiks hoopis Nagasaki. Ka sinna langend pomm oli veidi ebatäpselt visatud, mistõttu see kukkus 2 miili kõrvale sihtmärgist (kuid kahju oli endiselt). Koheselt sai surma umbes 35 000 - 40 000 inimest, lõpparv surmasaanuid oli umbes 60,000­80,000. 46% ellujäänutest suri hiljem leukeemiasse (verevähk) Tagajärjed Nõukogude väed tungisid mandzuuriasse & Koreasse ja hävitasid Jaapani armee, kus oli ligi miljon inimest. 2. september 1945 kirjutasid kapitulastiooniaktile alla Jaapani ja USA esindajad. See juhtus Ameerika sõjalaeva Missiouri pardal. Sellega oli 2. maailmasõda lõppenud.

Ajalugu → Ajalugu
1 allalaadimist
Aatomirelvade kasutamine teise maailmasõja ajal
2
docx

Aatomirelvade kasutamine teise maailmasõja ajal

200 000 elanikku kiirituse tõve tõttu.' Fat man (paks mees) Visati NAgasaki linna kell 11. Kaalus 5 kg. Lennuki nimi, mis pommi kandis, oli Bockscar, seda juhtis Charles W. Sweeney. algselt taheti visata Kokura linnale, kuid kuna ilm oli nii halb, valiti sihtmärgiks hoopis Nagasaki. Ka sinna langend pomm oli veidi ebatäpselt visatud, mistõttu see kukkus 2 miili kõrvale sihtmärgist (kuid kahju oli endiselt). Koheselt sai surma umbes 35 000 - 40 000 inimest, lõpparv surmasaanuid oli umbes 60,000­80,000. 46% ellujäänutest suri hiljem leukeemiasse (verevähk) Tagajärjed Nõukogude väed tungisid mandzuuriasse & Koreasse ja hävitasid Jaapani armee, kus oli ligi miljon inimest. 2. september 1945 kirjutasid kapitulastiooniaktile alla Jaapani ja USA esindajad. See juhtus Ameerika sõjalaeva Missiouri pardal. Sellega oli 2. maailmasõda lõppenud.

Ajalugu → Ajalugu
7 allalaadimist
RÜÜTLID JA RELVASTUSE ARENG
7
doc

RÜÜTLID JA RELVASTUSE ARENG

Vigastada saadi ka siis, kui tegemist oli õpperelvadega. Mõlema piikide purunemise järel haarati mõõgad või taprid. Et paarid vahetusid pikkade vaheaegade järel ­ relvastuse kordaseadmine võttis aega ­, siis sellal lõbustasid pealtvaatajaid akrobaadid, mustkunstnikud, dresseerijad ja klounid. Teisel päeval kasutasid jalgsi võitlevad rüütlid mõõku ja sõjakirveid. Kolmandal päeval jagati rüütlid kahte enam-vähem võrdsesse rühma ning algas võitlus lahingurelvadega. Surmasaanuid oli mõnikord päris hulgaliselt, haavatuist rääkimata. Ühel ebatavaliselt ohvriterohkel turniiril tapeti näiteks üle 60 rüütli. 4. RELVASTUS Rauatöötluse areng andis rüütlitele võimaluse kaitsta end mõõga, oda ja noolte eest kaitserüüga. Sellel perioodil muutus mõõgatera pikaks, tugevaks ja painduvaks, temast sai mitte raiumise vaid torkerelv; ratsaniku oda muutus raskemaks; täiustusid, kuid muutusid samas ka raskemaks kaitserüüd

Ajalugu → Ajalugu
4 allalaadimist
Tšernobõli tuumakatastroof
5
docx

Tšernobõli tuumakatastroof

Kuigi suures koguses tuumakütust sulas siiski ära, on vaja märkida et tegu polnud tavakeeles "meltdowniga"; sulanud kütus ei olnud märkimisväärne panus õnnetuse radioloogilistes tagajärgedes, ning õnnetust ei põhjustanud jahutuse puudumine. Keegi ei olnud teadlik sellest et seal on suur kiiritus, NSV liit varjas seda oma maade eest kuni lõpuks saadi teada seda USA uudistest kus väideti: et tsernobõlis võib olla kümneid ja sadu või koguni tuhandeid surmasaanuid. õnnetuse ööl on üks Ameerika satelliit teinud plahvatusest foto. kontorid ja toimetused kogu maailmas sumisesid nagu mesipuud, kuid ei teatud, mis edasi juhtub. Gorbatsov taipas väga kiiresti, et kui ta soovib kuulujuttude levikut kontrollida, on tal võimatu õnnetust kauem maha vaikida. nii otsustas ta anda akrediteeringu viiele Nõukogude meediale:pressiagentuuridele novosti (APN) ja TASS, ajalehele pravda, kesktelevisioonile ja TASS-i korrespondendile Ukrainas

Füüsika → Füüsika
64 allalaadimist
Rüütlid - kirjeldus-referaadi sarnane
5
doc

Rüütlid - kirjeldus, referaadi sarnane

Vigastada saadi ka siis, kui tegemist oli õpperelvadega. Mõlema piikide purunemise järel haarati mõõgad või taprid. Et paarid vahetusid pikkade vaheaegade järel ­ relvastuse kordaseadmine võttis aega ­, siis sellal lõbustasid pealtvaatajaid akrobaadid, mustkunstnikud, dresseerijad ja klounid. Teisel päeval kasutasid jalgsi võitlevad rüütlid mõõku ja sõjakirveid. Kolmandal päeval jagati rüütlid kahte enam-vähem võrdsesse rühma ning algas võitlus lahingurelvadega. Surmasaanuid oli mõnikord päris hulgaliselt, haavatuist rääkimata. Ühel ebatavaliselt ohvriterohkel turniiril tapeti näiteks üle 60 rüütli. Rahuajal pidasid aadlikud turniire ja käisid jahil, mis olid treeninguks ja ettevalmistuseks sõjas. Turniirid olid suurejoonelised üritused, kuhu kogunes palju rahvast ja mida peeti mõne feodaallossi läheduses. Rüütlite jõuproovid kestsid tavaliselt mitu päeva: esimesel võideldi ratsa, teisel jalgsi ja kolmandal grupikaupa

Ajalugu → Ajalugu
19 allalaadimist
Eesti Punane Rist
18
doc

Eesti Punane Rist

Autode kered ehitati kodumaal, välismaalt toodi vaid sassiid ja plaanid. Seda tehti mitmel põhjusel: esiteks kulude kokkuhoiuks ja omamaise tööstuse arendamiseks, teiseks kohapealsetest oludest tingitud muudatuste tegemiseks detailides. Peale haigete transpordi hakkasid transportosakonna sanitaarautod välja sõitma õnnetusjuhtumitele, kus kaasasõitnud medõde andis kannatanutele kvaliteetset esmaabi ning toimetas vajadusel haiglasse. Transporditi ka õnnetusjuhtumitel surmasaanuid, kuid mitte 8 Eesti Punane Rist 90 13 haigustesse surnuid. Õnnetusjuhtumite korral osutati kiirabi tasuta. Tarbe korral saadeti sanitaarautod välja ka suurematesse rahvakogunemise kohtadesse: laulupidudele, spordivõistlustele jm. Neil juhtudel moodustasid sanitaarautod nn. kiir- esmaabipunktid, kus kohapeal püstitati telgid voodite, apteegi ja sidumispunktiga. Ajutistes

Ametid → Sekretäritöö
30 allalaadimist
Vabadusvõitlus
21
doc

Vabadusvõitlus

Sakslased jõudsid edasi Leole linnuse alla Seda piirati kolm päeva. Nende retkedega püüti tasuda sumud kaasmaalaste eest. Sakalased ja ugalased koos venelastega tegid ka vasturetke läbi kogu lätlaste ja liivlaste ala, kuid tagasiteel sai orduvägi nad Ümera silla juures kätte (viimane suur valilahing muistses vv- s, sama jõe ääres, kus esimenegi). Henriku sõnade järgi panid eestlased mehiselt vastu (hukkus ka Theodorich), kuid löödi siiski tagasi. Surmasaanuid oli ligi 600. 1223. a. juulis saatis ligi kaheksakümnene piiskop Bernhard sõjakutse kristlastele üle kogu Liivi- ja Lätimaa. (Koondati kõik arvestatavad jõud: piiskopvasallid, orduvennad, kaupmehed, liivlased ja lätlased). Kokku tuli ligi 8000 meest. Esimesena kavatseti vallutada Viljandi linnus. Piiramine kestis1. -15. augustini, veepuuduse tõttu pidid kaitsjad lõpuks alla andma. Tehti rahu ja eestlastel tuli uuesti võtta vastu ristiusk ning tasuda hüvitust sellest lahti ütlemisest

Ajalugu → Ajalugu
47 allalaadimist


Sellel veebilehel kasutatakse küpsiseid. Kasutamist jätkates nõustute küpsiste ja veebilehe üldtingimustega Nõustun