vaimulikuks õppima. Aga jättis pooleli ja läks Pariisi. Seal härra de La Mole'i sekretär ja heal järjel. Tekkis armuvahekord proua de la mole'iga (mathilde) ja too jäi rasedaks. Tuli ilmsiks ja isa oleks peaaegu leppind nende abieluga kui proua Renalilt tuli kiri ülsetunnistusega Julieni alatust armastusest varem. Kui poiss sellest teada sai läks kiiresti tagasi kodukülla ja tulistas kirikuss proua Renalit kaks korda. Vangi. Mathilde ja proua Renal püüavad päästa teda surmaotsusest, aga züriis vihatud Valeno ja giljotineeritakse. Ise armastas lõpus ainult Renlit ja avastas, et kõige õnnelikum aeg elus oli renaliga salaja, kuid ta oli tol ajal mõelnud vaid auahneid plaane edasisele edule.
(karistussalga ülema kindral Bezobrazovi poolt korraldatav Rapla sõjakohus mõistis ta mässulise tegevuse eest surma). Mõnda aega peatus Päts Sveitsis, kust 1907. aastal siirdus Soome, kus elas varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Pätsi õhutusel asutati 19071908. aastatel Peterburis kirjastusühing Ühiselu, mis hakkas välja andma Peterburi Teatajat. 1909. aastal tekkis Pätsil võimalus Rapla sõjakohtu poolt määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda mässuga siduvaid materjale polnud palju. Pärast Eestisse naasmist andis ta ennast ise üles ning ilmus suvel Tallinna ringkonnakohtuuurija ette ja vabastati kautsjoni vastu. 1910. aasta veebruaris mõisteti Päts Peterburi kohtupalati väljasõiduistungil Tallinnas üheks aastaks kindlusvangi; see otsus muudeti 9-kuuseks üksikvangistuseks, mille ta kandis ära alates 7. juulist 1910. Aastast Krestõ vanglas Peterburis
omavalitsuste reformi nõudmisega. Sellest hoolimata kuulus ta arreteeritavate nimekirja ning pidi Eestist põgenema (Rapla sõjakohus mõistis ta mässulise tegevuse eest surma). Mõnda aega peatus Päts Sveitsis, kust 1907 siirdus Soome, kus elas varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes Ollilas tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ning agraarküsimustes. 1909 tekkis Pätsil võimalus Rapla sõjakohtu poolt määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda mässuga siduvaid materjale polnud palju. Pärast 1909 Eestisse naasmist andis ta ennast ise üles ning talle määrati 9-kuuline vangistus Peterburi Krestõ (vangla)s 19101911. Pärast vabanemist töötas Päts ajalehe Tallinna Teataja toimetajana ning naasis poliitikasse. Ta tegutses aktiivselt omavalitsusreformiga seotud küsimustega, mis viimaks Eesti omavalitsuse eelnõuna 12. aprillil 1917 Ajutise Valitsuse poolt kinnitati.
Palju on neis hetkelist: ebatavalisi poose, ägedaid liigutusi nagu momentvõttel on jäädvustatud jõulised, vormikad inimesed keset oma liikumishoogu. Elulugu Peter Paul Rubens sündis 28. juunil 1577. aastal Siegenis, Saksamaal. Tema vanemad Jan Rubens ja Maria Pypelinckx olid elanud katoliiklikus Hispaania valitsevas linnas Antwerpenis. Perekond kolis aga sealt koos lastega edasi Colognesse. Isa Rubens pääses napilt surmaotsusest Colognes, pärast afääri printsess Orangega. Ema Rubens sai hakkama vabaks lastud abikaasaga ning perekond läks seetõttu pagulusse Siegenisse, Westphaliasse. Seal sündis 28. juunil 1577. aastal nende kuues laps, Peter Paul Rubens. Pärast Jan Runensi surma kolis perekond tagasi Antwerpenisse. Kuna finantskohustused laste hariduse eest olid emale üle jõu käivad, aktsepteeris ema Peter Pauli otsust saada Antwerpeni maalijate (T. Verhaecht, A. von Noort, O. van Venius) õpipoisiks
1905. aastal äärmuslikke vaateid, piirdudes peamiselt omavalitsuse reformi nõudmisega. Sellest hoolimata kuulus ta arreteeritavate nimekirja ning pidi Eestist põgenema (Rapla sõjakohus mõistis ta mässulise tegevuse eest surma). Mõnda aega peatus Päts Sveitsis, kust ta 1907.a siirdus Soome, kus elas varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. 1909. aastal tekkis Pätsil võimalus Rapla sõjakohtu poolt määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda mässuga siduvaid materjale polnud palju. Pärast 1909. aastal Eestisse naasmist andis ta ennast ise ülesse ning talle määrati 9-kuuline 3 vangistus Peterburi Krestõ vanglas (1910-1911). Pärast vabanemist töötas Päts ajalehe ,,Tallinna Teataja" toimetajana ning naasis poliitikasse. 1917. aastal osales ta Eesti Sõjaväelaste Ülemkomitee esimehena Eesti Rahvusväeosade
Sellest hoolimata kuulus ta arreteeritavate 3 2000 kuldrubla 5 nimekirja ning pidi Eestist põgenema. Rapla sõjakohus mõistis ta mässulise tegevuse eest surma. Mõnda aega peatus Päts Sveitsis. Edasi liikus ta Soome, kus võttis veidi rahulikumalt, tehes vaikselt koostööd kohalike ajalehtedega. Aastal 1909 tekkis Pätsil võimalus Rapla sõjakohtu poolt määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ja teda mässuga seonduvaid materjale polnud palju järele jäänud. Pärast 1909 Eestisse naasmist andis ta ennast ise üles ning talle määrati 9- kuuline vangistus Peterburi "Krestõ" vanglas 19101911. Pärast vabanemist töötas ta ajalehe "Tallinna Teataja" toimetajana ning jõudis poliitikasse. Päts Vabadussõjas Kuna Päts oli vabatahtlikuna läbinud ajateenistuse, siis oli tal sõjalised
peamiselt omavalitsuste reformi nõudmisega. Sellest hoolimata kuulus ta arreteeritavate nimekirja ning pidi Eestist põgenema (Rapla sõjakohus mõistis ta mässulise tegevuse eest surma). Mõnda aega peatus Päts Sveitsis, kust 1907 siirdus Soome, kus elas varjunime all ning tegi kaastööd ajalehtedele. Samuti valmisid Soomes Ollilas tollal radikaalseid ideid kandvad käsikirjad omavalitsus- ning agraarküsimustes. 1909 tekkis Pätsil võimalus Rapla sõjakohtu poolt määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda mässuga siduvaid materjale polnud palju. Pärast 1909 Eestisse naasmist andis ta ennast ise üles ning talle määrati 9-kuuline vangistus Peterburi Krestõ vanglas 19101911. Pärast vabanemist töötas Päts ajalehe ,,Tallinna Teataja" toimetajana ning naasis poliitikasse. Ta tegutses aktiivselt omavalitsusreformiga seotud küsimustega, mis viimaks Eesti omavalitsuse eelnõuna 12. aprillil 1917 Ajutise Valitsuse poolt kinnitati.
põgenema, sest Rapla sõjakohus mõistis ta mässulise tegevuse ehk korraldas mängukirjade aktsiooni ent ei väljendanud radikaalseid vaateid, piirdus peamiselt omavalitsuste reformi nõudmisega ja selle mässulise tegevuse eest mõisteti ta surma. Peale selle peatus Päts mõnda aega Šveitsis ja 1907 läks Soome, kus Ta sai elada ainult varjunime all ja tegi seal tööd ajalehtedele. Kaks aastat hiljem ehk 1909. aastal tekkis Pätsil võimalus Rapla sõjakohtu poolt määratud surmaotsusest pääseda, kuna paljud dokumendid olid kadunud ning teda mässuga siduvaid materjale polnud palju. Pärast 1909 Eestisse naasmist andis ta ennast ise üles ning talle määrati 9-kuuline vangistus Peterburi Krestõ vanglas ehk 1910–1911. Kui 1911. aastal Päts vabanes, töötas Ta ajalehe „Tallinna Teataja“ toimetajana ning läks tagasi poliitikasse. Ta tegutses aktiivselt omavalitsusreformiga, mis Ajutise Valitsuse poolt kinnitati. 1917. aastal oli Tallinna
annaabi.ee 
