heliskaalat. Tema harmooniad baseeruvad noodi ülemtoonidel, mis annavad ta muusikale salapärase hõngu. Nagu teada on impressionism poeesias (Rilke jt.) lähedalt seotud sümbolismiga, kus oluline oli vihje, mitte kindlaksmääratus. 2. Ekspressionism Millal ja kus: 20. sajandi esimestel aastakümnenditel Austrias ja Saksamaal Tähtsamad teosed: ,,Tunnistaja Varssavist" Arnold Schönberg Mis ajendil on see kirjutatud? A.Shönberg kujutas selles teoses surmalaagrites kogetut ja nähtut. Missugune on ekspressionistlik muusika? Ekspressionistlik muusika on ülimalt intensiivne, sageli forsseeritud väljenduslaadiga. Täielikult pääses ekspressionism mõjule Arnold Schönbergi teostes. Iseloomulikud on kontrastid, kõpingeline emotsionaalsus , teravajoonelised meloodiad, dissonantside rohkus. Teosed on traagilised. 3. Muusika USAa 21. sajandi I. pooles. - sümfooniline jazz Alusepanija: George Gershwin (1898 - 1937) Tähtsamad teosed:
Kampf'is". Kõik koonduslaagreisse suletud vangidegrupid märgistai eri värvi tunnusmärkidega riietel: poliitilised - "punased", kriminaalkurjategijad - "rohelised" , asotsiaalid (hulkurid, kerjused, prostituudid jt) - "mustad", homoseksuaalid - "roosad", sõjaväeteenistusest keelduvad sektandid "lillad". Kolmandas Riigis toob teadusliku kraadiga holokausti-ajaloolane Wolfgang Scheffler Poolas asuvates " surmalaagrites" hukkunute kohta ära järgmised arvud: Auschwitz - "tunduvalt enam kui 1 miljon" Treblinka - 750 000 Belzec - 600 000 Chelmno - 300 000 Sobibor - 250 000 Majdanek - 250 000 Kuid milliseid tõendeid leidub näites 600 000 juudi hukkamise kohta belzecis? Kõik käsud timukatele anti ju suuliselt ning surnukehad põletati ära. 600 000 inimese tuhk puistati mööda ilma laiali. Järelikult ei saa ühtki kirjutist uskuda. Holokausti-dogmaatikud on
Parlamentide tööd häiris erakondade paljusus (otsuste tegemine oli raskendatud). Totalitaarse ühiskonna iseloomuliku joone näited Võimul ainult 1 partei ja 1 ideoloogia Kommunistlik Partei nõukogude Venemaal, Fasistlik Partei Itaalias. Juhikultus Saksamaal Hitleri juhikultus, teda nim. Führeriks, Itaalias oli Mussolini juhikultus, teda nim. duckeks. Piiratakse demokraatlikke vabadusi ja inimõigusi Natsionaalsotsialistlikul Saksamaal kiusat i taga juute ja tapeti surmalaagrites. Riigi huvid asetatakse kõrgemale üksikisiku huvidest Fasistlikus Itaalias oli kõige tähtsam rahvus. Rahvast hirmutatakse pidevalt sise-ja välisvaenlastega Saksamaal hirmutati inimes i juutidega ja kommunistidega. Väljaspool avalikkuse kontrolli tegutsevad sala-ja julgeolekuteenistused Saksamaal Gestapo, Nõukogude Liidus GPU, hiljem NKVP Valmistamine sõjaks ja uute territooriumite hõivamiseks Saksamaa hakkas relvastuma
kujunenud majanduslik ebakindlus, pettumus Versailles' süsteemis ja poliitiliste erakondade omavaheline võitlus tekitas sakslastes suurt pettumust. Lisandus veel kommunismi oht. 1933. aastal võimule tulnud Natsionaalsotsialistlik Töölispartei, kelle juhiks oli Adolf Hitler, kehtestas riigis eriti julma hirmuvalitsuse. Riigi ametlikust poliitikaks oli rassism (aaria rassi eelistamine) ja alamad rahvad kuulusid hävitamisele surmalaagrites. Majanduses toimusid suured edusammud ja saksa rahva olukord paranes. Välispoliitika eesmärgiks Suur-Saksa riigi loomine teiste rahvaste vallutamise arvelt, riigi välispoliitika muutus sõjakamaks. Suurbritannia ja Prantsusmaa olid tugeva demokraatliku korraga riigid juba enne I Maailmasõda. Demokraatlik suund jätkus ka peale sõda. Kuigi majanduskriis andis tunda ka nendes riikides, mõjutas see riigi elu vähem. Suurbritannias oli põhiseaduslik monarhia
saavutada. NSV Liit oleks pidanud arvestama tõega, et me oleme iseseisev riik, kelle kallal jõudu kasutada oleks väär. Hitler on öelnud, et ilma tugeva sõjaväeta pole tugevat riiki. See väide vastab tõele, sest armee vastu ei saa astuda diplomaatiaga.. Füürer ei saanud ilma vägivallata. Tema kirjutatud raamatus ,,Mein kampf" on genotsiidi ilminguid, mis realiseerusid sõjakeerises loodud koonduslaagrite ja juutide massilise tagakiusamisega. Sealsetes töö- ja surmalaagrites suri teiste hulgas mitu miljonit tarka ja haritud arsti ning haritlast. Tekib küsimus: kas ilma ei oleks saanud? Inimkond ei vaja sõda ega vägivaldset kohtlemist, vaid headust ja üksteise mõistmist rahvaste vahel. Tuleb mõista rasside erinevusi nii välimuses kui ka kommetes. Neile on õigus vabadusele, seda nii mõtetes kui füüsiliselt. Tõe otsimiseks ei ole vaja laskuda äärmustesse. Siirus on saanud riikidevahelises suhtlemises peamiseks aluseks. Tänapäevased
......................................................14-15 3.2 Operatsioon Reinhardt...................................................................................15 3.3 Surm töö läbi.................................................................................................16 3.4 Ülestõus Vasrssavi getos...............................................................................16 3.5 Ülestõusud surmalaagrites.............................................................................17 3.6 Kodanike vastupanu Saksamaal...............................................................17-18 4. HOLOKAUST JA EESTI...................................................................................19 4.1 Kas tõesti ka eestlased?............................................................................19-20 4.2 Vaivara süsteem......
Holokausti müüdist . Holokausti müüdi algusele , st. mürkgaasidega hukatud kuus miljonit juuti - teise maailmasõja aegsetes saksa ,,surmalaagrites" mürgitatud ja krematooriumites põletatud juutidele , pandi nähtavasti alus nõukogude ,,Erakorralise , saksa fasistlike kuritegude uurimise komisjoni ,, teatega 1945 a. mais . Et see teade oli teadlik vale , selgus alles Gorbatsovi ,,glasnosti" saabudes : 1945 a. aprillis , nõukogude armee poolt hõivatud saksa koonduslaagrite arhiividest , teadis nõukogude juhtkond selleks ajaks , et 1935 kuni 1945 a. suri kõigis saksa koonduslaagrites , KÕIKIDEL PÕHJUSTEL kokku 403
okupatsiooni all olnud Poola ja NSV Liidu enda aladel. Mõne aja pärast anti korraldus juudiküsimus lõplikult lahendada, mis tähendas juutide süstemaatilist hävitamist okupeeritud Euroopas. Algul tähendas see,et Wehrmachti ja SS-väeosad hukkavad kogu juudi kogukonna, liikudes ühelt alalt teisele ja tappes nii kümneid tuhandeid ohvreid. 1942. aastal aga toimus Wannsee konverents, kus arutati juutide hävitamise võimalusi. Mitmetes surmalaagrites võeti kasutusele gaasikambrid ja krematooriumid, töötati välja ohvrite edasitoimetamise meetodid. Sakslaste kontrolli all olevaid alasid puhastati juutidest süsteemirikkalt ning seejuures suurenes tapetute arv üha rohkem. Kuigi ohvrite arv pole praegusenigi täiesti kindel, leidis hinnanguliselt natside käe läbi surma kuus miljonit inimest, umbes 60% juutide koguarvust. Tapeti ka juutide hulka mittekuuluvaid inimesi, kes püüdsid neid abistada, seejuures oma
Kõik juudid okupeeritud Nõukogude Liidu territooriumil pidid hakkama kandma kollast tähte. Algas Lääne-Euroopa juutide deporteerimine Poola getodesse ja juutide gaasitamine Chelmo laagris – esimeses surmalaagris. 1942 – Wannsee konverentsil võeti vastu otsus juutide täieliku hävitamise kohta (lõpplahendus). Algas Ida-Euroopa juutide hukkamine Belzeci, Sobibori ja Treblinka surmalaagrites, massiline gaasitamine Auschwitz-Birkenau ja Majdaneki surmalaagrites. Lääne-Euroopa juudid deporteeriti Auschwitz-Birkenau laagritesse. 1943 – Viidi lõpule juutide hukkamine Chelmo, Belzeci, Sobibori, Treblinka ja Majdaneki surmalaagrites ning kõik jäljed sellest hävitati. 1944 – Ungari juudid deporteeriti Auschwitz-Bireknausse ja hävitati. Algasid surmamarsid ja asitõendite hävitamine. 1945 – Nõukogude väed vabastasid Auschwitzi. Hitler sooritas enesetapu, enne seda kutsus üles juutide hävitamist jätkama.
Kuni 1980. aastate lõpuni ei saanud kiinitust oma teemale. Ka Vene arhiivides oma kulul uurinud, tegi tõsise väitekirja. 1818 sõja mõju Baltimaadele? Institutsioonide väliste uurijate elu väga raske, lootusetu teemat läbi saada ja eriala saada. Helme alles 1980. aastate lõpul Ajaloo Instituuti, kohe esimeseks valitud direktoriks. Seejärel riigikokku ja kaitseväe? Barclay de Tollist töö, ilmus peale ta surma. Kolonel Georg Leets, arreteeriti 1941. Üks väheseid ohvitseridest, kes surmalaagrites suutis ellu jääda. Tegeles eraõpetlasena, Abraham Hannibali uurimisega. Leets suutis uurimuse venekeelse monograafiana avaldada. Tänu huvile ja energiale suudeti institutsioonide väliselt uurida.
annaabi.ee 
