Kuigi kahtlused vaevavad teda endiselt, sunnib relva kätte haarama häbi- ja kohusetunne oma klassivendade ees. Ajutine Valitsus on andnud lubaduse mõisamaad punaste vastu sõdivate eestlaste vahel ära jagada ja Ahas kasutab seda ettekäände ja eneseõigustusena oma kehvikust isa ees. Kahtlus on küll korraks sunnitud Ahase hingest taanduma, kuid Ahas pole oma seisukohas ikkagi veel kindel. Romaani teises osas võitlevad koolipoistest sõdurpoisid surmahirmuga. Alguses poisse vallanud patriootlik meeleolu ja sõjavaimustus kaob esimestes lahingutes. Poisid taganevad paanikas juba enne vaenlasega lahingukontakti asumist ning hirmu tuntakse isegi põllul nähtud sõnnikuhunnikutest, mis pimeduses tunduvad kui "punaste ahelikud". Surmahirm vaevab Ahast pidevalt ning esimestel nädalatel ei julge ta isegi öösiti uinuda kartes vastaste öist pealetungi.Iga
milleks üldse pikendada oma siinviibimist, kui oled kõigest aru saanud ja selle teadmise tiivul tõstnud oma uhkuse taevatroonile?'' Ta leiab ka, et surm on ainuõige tõde, lunastus, tarkus ning ainuke mis on elus KINDEL. 4. Miks Cioran võitleb elu vastu? Elu, vajadused ning keskkond. Need mõjutavad meid ja me ei mõista tõde seni kuni me oleme elus. Surm aga, väidetavalt Ciorani järgi, vabastab meie keha nuhtlusest. Näiteks surmahirmuga inimene mõtleb ning tegutseb märkimisväärselt selgemini kui seda teeb ükskõikne inimene. Ja need, kes ei suuda end tappa kadestavad neid, kes naudivad elamist, kuna nemad ei suuda ei üht ega teist. Viletsus seega aitab vaimu virgena hoida. Küsimused Nietzsche Ecce homo kohta: 1. Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"? Nietzche arvab, et siiani on kõik inimesed pidanud õigeks seda, mis tegelikult on vale. 2
selle arhitekt. Kibestunud inimene on pessimist, ta ei andesta elule, et see tema ootusi pettis. 3. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? o Surm toob tõelise tarkuse. Enesetapp on lunastus. Ja ainuke asi mis elus on kindel ja tõde. 4. Miks Cioran võitleb elu vastu? ° Elu ja vajadused ja keskkond mõjutavad meid. Me ei mõista tõde kui me olema elus. Surm vabastab keha nuhtlusest. Viletsus aitab vaimu virgena hoida. Surmahirmuga inimene mõtleb ja tegutseb kõige selgemini. Need, kes ei suuda end tappa, kadestavad neid, kes naudivad elamist. Küsimused Nietzsche Ecce homo kohta: 1. Mida tähendab "kõigi väärtuste ümbervääristamine"? o Ta arvab, et siiani on kõik inimesed pidanud õigeks seda, mis tegelikult on vale. Nietzsche on see, kes kuulutab tõde. o Kõigi väärtuste ümber kujundamine tähendab seda, et kõik see vale, mida inimesed enne õigeks pidanud on, on tegelikult vale. N.
ikkagi kuulutab, ta on idee kaubitseja. Peatükis "Minu kangelased" ülistab Cioran enesetappu. Millega ta seda õigustab? o Surm toob tõelise tarkuse. Enesetapp on lunastus. Ja ainuke asi mis elus on kindel ja tõde. Miks Cioran võitleb elu vastu? o Elu ja vajadused ja keskkond mõjutavad meid ja me ei mõista tõde kui me olema elus. Surm vabastab keha nuhtlusest. Viletsus aitab vaimu virgena hoida. Surmahirmuga inimene mõtleb ja tegutseb kõige selgemini. Need, kes ei suuda end tappa kadestavad neid, kes naudivad elamist. Küsimused Bibihhini Maailma kohta: Mis on maailm Bibihhini arvates? o Siin see maailm on: kõik, mis on ümberringi; see, mis on kaugel, ja see mis on lähedal kõik, mis on olemas, ja kõik, mida ei ole ,kõik on maailm. Maailm on lihtsalt kõik.
ekslikkusest või tarbetusest ta ise ka aru saab. (Isa nägi lauanuga ja kohe tekkis pilt kuidas 2 aastasele pojale selle selga lööb). Sageli seotud illusiooni või tahtteoga. 2) Foobiad – teatud objektide ülemäärane kartmine. Tekib objektide kohal mis tegelikult ei ole ohtlikud. Agorafoobia, sotsiaalfoobia, liht- e. spetsiifiline foobia. - Agorafoobia – avaliku platsi kartus, hirm olla kuskil kust ei saa kiiresti turvalisse kohta. Seotud surmahirmuga. Nt kardetakse arstidest kaugemale minna sest kui midagi juhtub siis ei saa arsti juurde minna. - Sotsiaalfoobia – kardetakse grupi kohest negatiivset tagasisidet nt ei julge esineda. 3) Ülekaalukad mõtted – teadvuses domineeriv mõte mis ei ole reaalse situatsiooniga seotud ja tõrjub mõtlemises tegeliku elu kajastuse tagaplaanile. Enamasti ei ole haiguslik. Ekslik veendumus mis on vähem püsivam ja veidram kui luulumõte (alaväärsusmõtted)
Üks neid, kes pidi kannatama, ilma et oleks midagi võitnud, oli Indrek. Tema pidi endiselt sööma ja jooma vanadest vigastatud nõudest, sest uusi hakkas ta lauale laduma ülalt otsast ja enne kui jõudis alumise otsani, olid uued nõud läbi ja endale ning mõnele teisele kaasvennale pidi panema vanad. Tema rüüpas endiselt kohvi ja teed kõrvata tassist. Ometi oli proua Malmberg ise temale selgeks teinud, kui tähtis on tassile kõrv. Lisaks veel see, et uute tasside kõrvu pidi hoidma surmahirmuga. Kui tänini oli võinud riistadega iseenda ja teiste meelelahutuseks kolistada, siis pidi nüüd söögitoas valitsema vaikus, nagu laotaks lauale puu- või kumminõusid. Ja et seda käsku tõepoolest täidetaks, seisis pr. Malmberg ise aina püsti juures, kui lauda kaeti või koristati; et ei pudeneks mõnel taldrikul serv või tassil kõrv. Või kuigi ta lahkus viivuks söögitoast, siis jättis ta kõik uksed lahti, mis viisid tema eluruumide poole, et kostaks kõik, mis kostma peab