Samas paljud, kes lõpetavad ülikooli, lahkuvad välismaale, kuna sealne tööpalk ning elatustase, eelkõige Põhja riikides, on tunduvamalt parem kui Eestis. Aina vähemaks on jäänud neid, kes lõpetavad ülikooli kodumaal ning asuvad siin samas ka tööle. See tekitab suuresti tööpuuduse ning oskustega töölisi on jäänud aina vähemaks. Eesti püsib endiselt esikohal AIDSi haigestunute inimeste arvu poolest. See näitaja mõjutab suurelt seda, et Eesti sündimine jääb alla suremisele. AIDSi ära hoidmiseks on algatatud arvukalt kampaaniaid, kuid iga päev haigestub ning sureb inimesi AIDSi põdedes. Paljudesse peredesse sünnib vähe läpsi, keskmiselt 1-2 last perekonna kohta, kuid eluiga on väga kõrge ning varsti ongi keskmine vanus natuke alla pensioni ea. Neid aspekte, mis takistavad Eesti arengut ning ei taga jätkusuutlikust on väga palju. Selleks, et takistada Eesti jõudmist halvimate riikide hulka, peab riik paljugi tegema ehk iga
kujunevad ka ökosüsteemid ning taimede, loomade elualad. Ka ajaloo suurimate väljasuremiste järel taastusid ökosüsteemid vähemalt 30 miljonit aastat. 250 miljoni aasta eest Permi ajastul suri välja üle 90 protsendi liikidest nii putukate, taimede, mereloomade, kahepaiksete kui roomajate seast. Ökosüsteemid hävitati üle kogu Maa. Liikide vahel kujunenud võrgustikud katkesid ja ellujäänud liigid hakkasid taastumise nimel võitlema. See oli kogu eluslooduse välja suremisele teadaolevalt kõige lähem olukord. Spetsialiseerunud loomad moodustasid keerulisi ökosüsteeme ja toiduahelaid väga pika aja vältel. See tähendab, et pärast suurt ökoloogilist kriisi võtab taastumine väga kaua aega. Bristoli ülikooli teadlased Sarda Sahney ja Michael Benton uurisid neljajalgsete selgroogsete nagu kahepaiksed ja roomajad taastumist. Sarda Sahney (2008) sõnul leidsid nad, et ehkki neljajalgsed toibusid
R., Koivula, J. I., Osborne, A., Robinson, D., Rodwell, P., Stone, B., Stutchbury, R. 2009) 6 2. DINOSAURUSTE VÄLJASUREMISE PÕHJUSED Inimkond on loonud väga palju teooriaid dinosauruste kadumise kohta, kuid tähelepanuväärivate teooriate kõrval esinevad tihti ka täiesti absurdsed teooriad. Näiteks on olemas teooria, mis ütleb, et saurused eritasid nii palju metaani, et see võis mõjutada globaalset kliimat, mis viis nende välja suremisele (Kuzina, S. 2013). Selles peatükkis neid teooriaid ei käsitleta, vaid vaadeldakse kõige levinumaid ja arvatavasti kõige tõenäolisemaid hüpoteese massilise dinosauruste väljasuremise põhjuste kohta. 2.1 Maa ja asteroidi kokkupõrge teooria Maa ja asteroidi kokkupõrke teooria on teadusmaailmas üldtunnustatud hüpotees Mesosikumi lõpetava massilise väljasuremise kohta. Selle teooria pakkusid välja
polüneesialaste tulekule. Praegu tegelevad konnade elukohtade hävitamisega talupidajad, kes soovivad uut maad. Samuti on loomadele ohtlikud teed ja lahtised põllud, mis eraldavad konnade elupaiku. Ohtlikud on ka kaevandused, sest hävitatakse konnade elupaiku, kui ka neid ennast. (http://www.nzfrogs.org/Amphibian+Extinction+Crisis.html 04.10.2009) 2.2.3.Haigused Seenhaigust Batrachochytrium dendrobatidis peetakse süüdlaseks terves maailmas toimuvale kahepaiksete suremisele. Sellega nakatanud konnad põevad chytridiomycosis-t, haigust, mis mõjutab kahepaiksete nahka ja on tihti surmav. Selle seene eosed elavad üle märjad tingimused ja seda võib kohast kohta kandamärgade riiete või saabastega. Uus-Meremaal avastati see haigus 1999. aastal eksootiliste konnade juures Canteburys. Praeguseks on seda leitud kõigi Acheyi konnade populatsioonide juurest põhjapoolsel saarel. (http://www.nzfrogs.org/NZ+Frogs/Conservation.html 04.10.2009) 2.2.4.Saaste
leviku tõttu (metsanduses nt juurepess) või viivad näiliselt tervete pargipuude ootamatu pikalikukkumiseni pärast juurte läbimädandamist (jänesvaabik, lamesüsik). Juure- ja tüükamädanikud saavad alguse eri põhjustel surnud või katki rebitud juurtest ning vigastatud juurekaelast. Sõltuvalt seeneliigist jääb mädanik allapoole maapinda või tõuseb kõrgemale, tüükasse ja tüvesse. Puujuurte nakatumisele ja suremisele järgnevad tavaliselt muutused võras, seega võib juuremädanikku kahtlustada siis, kui: · Puu lehed või okkad on muutunud väiksemaks ja kahvatumaks kui eelmistel aastatel · Võrsete juurdekasv on ebanormaalselt väike · Kevadel on lehtimine hilisem ja/või sügisel langevad lehed enneaegselt · Võra hõreneb ja hakkab ladvast alates kuivama Mädanikuohule ka juurekaelal näha olevad vanad koorevigastuste jäljed ning tüve allosas leiduvad õõnsused
vallutab Sileesia. Sõja tulemuseks on Preisimaa tõus Euroopa suurriikide hulka, kuid aktsepteeriti seda et Habsburgidele jääb keisritiitel. Austria revans on alguseks Seitsmeaastasele sõjale (1756 1763), mille võitlustandrid on Mandri-Euroopas ja maailmameredel. Selles sõjas on Austria, Venemaa ja Prantsusmaa ühel poolel ning Suurbritannia ja Preisimaa teisel poolel. Tänu Venemaa sekkumisele Preisimaa peaaegu hävitatakse, kuid pääsetakse tänu Venemaa valitseja suremisele ning uus valitseja sõlmib Preisimaaga rahu. Sõja tulemuseks on status quo Mandri-Euroopas ning Prantusmaa koloniaalalade kaotamine. Valgustusajastu ideaal on üldiselt tasakaalupoliitika, mille tulemuseks on Poola jagamised. Poola jagamisele paneb aluse Friedrich II Suur, kes soovis ühendada Lääne- ja Ida-Preisimaad. Venemaa huvitub aga Ukraina ja Valgevene aladest. Austria arvates tuleb ka temal laieneda kuna naabritest ei saa kehvem olla. Poola likvideeritakse 1795.
Hirm pidi olema partei juhtkonna arvates peamiseks kollektiviseerimise taganttõukajaks. Hirm sai alguse kulaku kui klassi likvideerimise poliitikast. Kulakute kui klassi likvideerimisest hakati rääkima 1929 sügisel, kui partei juhtkond võttis vastu otsuse kulakuid kolhoosidesse mitte lubada. Oli selge, et üksiktalud kaua eksisteerida ei suuda- sama otsusega olid kulakud majanduslikus mõttes määratud välja suremisele. Oli tarvis selgeks teha, kes kulak on. Vastava määruse võttis RKN vastu 1929 1.mail, kus liigitati kulaklike majandite hulka esiteks kõik need talud, kus kasutatakse palgalist tööjõudu- sulaseid, teenijaid, lisaks need talud, kus leidub mehaanilisi töövahendeid. Lisaks need talud, mis rendivad maad, töövahendeid välja teistele talupoegadele selleks, et rendist tulu saada. Ka need talud, mille omanikud tegelevad