Seda seisukohta rõhutavad Viimastel aastatel on mõned Euroopa ühiskonna silmapaistvamad uurijad jõudnud oma põhjalikus Euroopa tulevikule pühendatud raamatus Ulrich Beck ja Edgar Grande. Beck ja Grande peavad ühise Euroopa tugevnemise kõige olulisemaks teguriks euroopaliku õiguskorra kehtestamist. Ühised õigusnormid, poliitilised institutsioonid ja ühise kodanikkonna teke mõjutavad Euroopa ühistunnet ja loovad seeläbi seni säilinud rahvusriikide supranatsionaalse riigikorralduse. Euroopalikest käitumisjuhistest (normidest) lähtumine on ka Ulrich Becki ja Edgar Grande järgi Euroopat ühendav jõud. Kontseptsiooni nurgakiviks ongi arusaam, et Euroopa ei ole midagi lõplikult valmisolevat, vaid pidevas muutumises olev tänane Euroopa kui "miski". Euroopat ollakse pidevalt loomas (doing Europe). Teise olulise probleemina näevad nad rahvusliku tööjaotuse ja kohaliku poliitikategemise selgete piiride kadumist Euroopa Liidus.
ilma kõikide siin elavate inimeste identiteeti transformeerimata. Eesti liitumine Euroopaga on kujuteldav legitiimse protsessina vaid siis, kui koos sellega moderniseerub ka identiteet" (Ruutsoo 1998: 36.38). Euroopa tugevnemise kõige olulisemaks teguriks euroopaliku õiguskorra kehtestamist. Ühised õigusnormid, poliitilised institutsioonid ja ühise kodanikkonna teke mõjutavad Euroopa ühistunnet ja loovad seeläbi seni säilinud rahvusriikide supranatsionaalse riigikorralduse. Euroopalikest käitumisjuhistest (normidest) lähtumine on ka Ulrich Becki ja Edgar Grande järgi Euroopat ühendav jõud. Kontseptsiooni nurgakiviks ongi arusaam, et Euroopa ei ole midagi lõplikult valmisolevat, vaid pidevas muutumises olev tänane Euroopa kui "miski". Euroopat ollakse pidevalt loomas (doing Europe). Teise olulise probleemina näevad nad rahvusliku tööjaotuse ja kohaliku poliitikategemise selgete piiride kadumist Euroopa Liidus. Euroopa
Partikulaarsed: … vaid suhetes teatud rv õ-se subjektidega. Liigitamine lähtuvalt organisats vormist: Riiklikud (valitsustevahelised) Mitteriiklikud rv õ-se subjektid. Riik kui rv õ-se subjekt Klassikalise rv-se õ-se periood oli riikide valitsemise aeg. Subjektsus kõige laiemalt ja kauem tunn. Rv-sed organisats kui rv-se õ-se subjektid Euroopa Kontsert (1815) rv-se org eelkäija. Rahvasteliidu loomisega (1919) saavut org rv-se staatuse. Tunnustatud ka supranatsionaalse org eksistents. Need on org, mida isel kõrge integratsiooni tase ja mis mõj tavalisest rohkem liikmesriikide suveräänsust, nt Euroopa Ühendus. Õigus- ja teovõime tuleneb asutamislepingust ja on alati funkts-lt piiratud. Õigusvõimet saab laien: Effet utile kaudu saab laiend org õigusi ja koh tema eesmärgist lähtuvalt. Implied powers teooria kohaselt laiendatakse tuletatud pädevuste kaudu, st org-le omist õigused, mida tal vaja ül täit-ks.
1992 Maastrichti leping Euroopa Liit, seda arendas edasi 1999 Amsterdami leping. D. Edward ja R. Lane nimetavad Euroopa õigust kitsas tähenduses Euroopa Ühenduse õiguseks. Ühenduse õigus ja Euroopa ühenduste institutsioonid on selgepiirilised ja iseseisvad ning neid ei tohi segi ajada Euroopa Nõukogu poolt loodutega. Neile kahele viidatakse kui Euroopa õigusele. Sellisest segiajamisest tuleb hoiduda. Sisuliselt on Euroopa õigus kolme rahvusvahelise supranatsionaalse organisatsiooni õigus Euroopa Ühenduse, Euroopa Söe- ja Terasekoondise, Euroopa Aatomienergiakoondise/ ELi õigus. Euroopa õiguse allikad on asutamislepingud, nendega seotud kokkulepped, uute liikmesriikide liitumislepingud, neid abistavad protokollid ja konventsioonid ja aktid, asutamislepinguid laiendavad või muutvad lepingud, liikmesriikide vahelised asutamislepingute raames sõlmitud konventsioonid;
- Kohtulahendi kaebus (Eestis puudub) isik vaidlustab konstitutsioonikohtus viimase instantsi kohtulahendit (ehk pärast Riigikohtus käimist); olemas arenenumate õigussüsteemidega riikides - Muud (nt valimiskaebused, erakonna keelustamise menetlus, presidendi tagandamine tahtliku PS rikkumise eest, föderaalses riigis föderaalkaebused (föderatsiooni osade vahel) jne) Jagunevad veel: - Riikliku tasandi vaidlused - Supranatsionaalse tasandi vaidlused - Rahvusvahelise tasandi vaidlused (PS järelevalve puhul raske eristada supranatsionaalset vaidlust rahvusvahelisest) Vastuargument: põhiseaduslikkuse järelevalve kohtunikud pole otseselt rahva poolt valitud ning seega vähesema legitimatsiooniga kui nt parlament! Poolt: Menetluse tulemusel peab kohtu poolt olema sissejuhatus, resolutsioon, põhjendus! Kohus legitimeerib ennast ratsionaalsete põhjenduste kaudu (parlament valituks osutumisega). Põhjused ja otsused on
Euroopastumise kolm mehhanismi (Knill) 1. Positiivne integratsioon 2. Negatiivne integratsioon 3. Piiritlev integratsioon Avatud koordinatsioonimeetod (open method of coordination). Poliitikate ülevõtmine (üles-, ja allalaadimine, horisontaalne ülevõtmine). Mõju nii läbi poliitika sisu, institutsionaalse korralduse kui ka osapoolte rolli. 13. EL&EV: pingest põhiseaduse, rahvusvahelise õiguse ja supranatsionaalse õiguse vahel ESM näitelKursuse materjal Pingete lahendamise kontekstis kipub reeglina kehtima põhimõte, et mida detailsemalt on õigused ja kohustused kehtestatud põhiseaduse tasandil, seda enam tuleks teda muuta ja seda paindlikum peaks olema tema muutmise mehhanism ning vastupidi. . Ei ole mingi saladus, et Eesti põhiseaduse loojad üritasid ka ennetada tulevikukonflikte kaasates muuhulgas suurel hulgal rahvusvahelist ekspertiisi (nt on meie põhiõiguste
annaabi.ee 
