Kui ma hommikusööki ei söö, siis enamasti minu päev korda ei lähe. Hommikuti söön müslit jogurti ja marjadega ning vahetevahel mingi võileiva. Kui mul hommikuti kiire on, siis on lihtne teha kiirnuudleid, süüa need mahla kõrvale ära ja siis kooli, aga samas kiirnuudlitega on alati see lugu, et nad on küll maitsvad aga nad ei täida eriti kõhtu. Tähtis on ka vähemalt kord nädalas süüa suppi. Kuigi ma olen inimene, kes tegelikult supivedelikku nii väga ei armasta siis tegelikult keha vajab ikka seda supipuljongi ka. Ma armastan süüa magusaid toite. Ikka hea ju vahetunnis šnickersit näksida. Aga proovin nüüd ka seda magusaisu ohjeldada, mis on väga raske. Rohkem rõhku panen ikka puuviljadele. Muidugi ei tohiks minu arvates kogu aeg ainult õuna süüa, või siis ainult banaani, vaid ikka mitmekesiselt. Üks päev ühte, teine päev teist. Kui ma kuu aega tagasi kühveldasin teele
Mune võib keeta koorega ja kooreta, praadida, gratineerida, võib teha erinevaid omlette. 8) Sidekoerikaste jaotustükkide kasutamine toiduvalmistamisel Nendest valmistatakse hakkliha 9) Kirjelda püreesuppide valmistamist(toorained, tehnoloogia, kasutamine) püreeritud suppe valmistatakse köögiviljadest, seentest, tangainetest, lihast, kalast ja meresaadustest. Need on mahedamaitselised supid, milles ei kasutata teravaid maitseaineid. Valmistamiseks võetakse 60% supivedelikku ja 40% muid toiduaineid, nimeandvad ained peaksid olema 25%. Supp keedetakse valmis ja püreestatakse. 10) Portsjontükilise liha praadimise reeglid Praetakse väheses rasvas või grillitakse. Praetakse mõlemalt küljelt, maitsestatakse praetud külge. Maitsestamiseks kasutatakse soola, pipraid, paprikapubrit, maitsesooli, maitseainesegusi. Portsjontükke praetakse 10-20 minutit. 11) Nimeta vähemalt 5 pooltoodet väikelooma lihast ja iseloomusta neid
Kalapikkpoiss Kalahakkpallid Kalatimbaleid. 7. Mune võib keeta koorega ja kooreta, praadida, gratineerida, võib teha erinevaid omlette. Serveeritakse iseseisva suupistena või lisandina suppide, putrude, liharoogate jt toitude juurde. 8. Nendest valmistatakse hakkliha. 9. Püreeritud suppe valmistatakse köögiviljadest, seentest, tangainetest, lihast, kalast ja meresaadustest. Need on mahedamaitselised supid, milles ei kasutata teravaid maitseaineid. Valmistamiseks võetakse 60% supivedelikku ja 40% muid toiduaineid, nimeandvad ained peaksid olema 25%. Supp keedetakse valmis ja püreestatakse. 10. Väheses rasvas või grillitakse. Maitseained raputatakse praetud poolele. Praetakse 10-20 min. 11. Vasikapraad- seljatükist, tagumisest reietükist. mMaitsestatud, vormitud. Eskalopp- fileest, seljatükist 1-1,5 cm paksused viilud. Vasardatud ja vormitud. Kanafileekotletid- tiivakondiga fileetükist. Võivad olla täidisega või ilma. Vasardatakse,
*Fümee-suppide ja kastmete maitsestamiseks kasutatav tarretuv kontsentreeritud pruun puljong. Keedetakse pruunistatud kontidest v lihast, praejääkidest. 10. supid tükeldatud toiduainetest- * bors peet, liha, (seened). Magushapu. Serv hapukoore ja maitserohelisega. * rassolnik hapukurk, liha, kapsasköögivili. Magushapu * seljanka sibul, hapukurk, tomatipasta, liha. * minestrone peekon, sink ; sibul, kapsas, kaunvili, riis. Serv riivitud juustuga 11. püreesupid- 60%supivedelikku ja 40% muid toiduaineid(köögivilju, seeni, juutu, tangaineid, mereande, kala, puuvilju). Värvilised köögiviljad kuumutatakse väheses rasvaines ja keedetakse puljongis pehmeks. Valmis supp püreestatakse ja maitsestatakse. Õrnekonsistetsi saamiseks ja toiteväärtuse tõstmiseks võidakse lisada tükikese külma võid. Peale koore lisamist supi kuumus ei tohi minna üle 65 kraadi. 12. kreemsupid- peene ja hõrgumaitsega. Nende valm. lisatakse püreeritud toiduainetele
Rinnaliha-Ühepajatoitudeks, hautamiseks, liharullideks, ahjupraeks, suitsutamise Ribi-Supiks, puljongiks, grillimiseks Koot-Supiks, puljongiks Lamba- ja vasikarümba jaotus: 1.Kaelatükk 2.Abatükk 3.Seljatükk 4.Rinnatükk 5.Reietükk Tuntuim toit lambalihast on Kebab. Kirjelda püreesuppide valmistamist (toorained, tehnoloogia, kasutamine) lehekülg 50 (potages purees Prantsuse köök) lehekülg 50-51 Püüreesuppide valmistamiseks võetakse 60% supivedelikku ja 40% muid toiduaineid, kusjuures supile nime andvat toiduainet peaks olema vähemalt 25%. Täitetooraineid eeltöödeltatakse ja tükeldatakse väiksemateks tükkideks, et säilitada väärtuslikke toitaineid. Värvilised köögiviljad kuumutatakse väheses rasvaineis ja seejärel keedetakse puljongis. Köögiiviljapüreesupid tihendatakse tärkliserikaste köögiviljadega. Valmis supp püreestatakse sauseguriga ja maitsestatakse lõplikult.
Kasutatakse soojade võileibade kattena, serveeritakse suupistena koos keedetud köögiviljadega, sõmera riisiga piima-, tomati-, juustukastmega. 8. Sidekoerikaste jaotustükkide kasutamine toiduvalmistamisel Kõik need tükid mis loomal liiguvad kõige rohkem, näiteks kaekakarbonaad, esi- ja tagakoot 9. Kirjelda püreesuppide valmistamist (toorained, tehnoloogia, kasutamine) Püüreesuppide valmistamiseks võetakse 60% supivedelikku ja 40% muid toiduaineid, kusjuures supile nime andvat toiduainet peaks olema vähemalt 25%. Tooraine : Köögiviljad (lillkapsas, kartul, porgand, kõrvits, tomat) Seened ( sampiljonid, austerservikud, mahedamaitselised seened (pilvikud) Liha (veis, sealiha, linnuliha, vasikaliha) Kala ja mereannid ( krevettid , vähk, lõhe, ) Tehnoloogia: Täitetooraineid eeltöödeltatakse ja tükeldatakse väiksemateks tükkideks, et säilitada
omleti- ja munahüüberibad, juustuklimbid, kuumutatud köögivili, liha- ja kalapallid, merendidest klimbid jne. Puljongite kõrvale serveeritakse lisandina: täidisega pannkooke või kuumi pirukaid, sooje võileibu või grillvõileibu jne. Püreesupid. Püreesuppide valmistamisel kasutatakse puljongeid ja köögivilju, seeni, juustu, tangaineid, mereande, kala, puuvilju. Supi valmistamiseks võetakse 60% supivedelikku ja 40% muid toiduaineid. Värvilised köögiviljad algul röstitakse, seejärel keedetakse puljongis pehmeks. Valmis supp püreeritakse ja maitsestatakse. Kreemsupid. Kreemsuppide valmistamiseks lisatakse püreesupile valget või heledat põhikastet ning rõõska koort, jogurtit või piima ning munarebu. Velouté-supid. Sel juhul lisatakse velouté-supipõhjale supi nimetust andev tooraine. Kõik püreeritud supid on maitsvad 65º C juures. Igale sööjale arvestatakse 150-250 g suppi.
annaabi.ee 
