ja tutside vahel Rwandas · Lähis-Ida: Iisrael- Palestiina · Põhja-Iirimaa USA · Pärast NSV Liidu lagunemist jäi ainsaks superriigiks USA. · Välispoliitika üheks esmaseks ülesandeks kuulutati riigi majandushuvide kaitsmine üle kogu maailma. · Terrorism ja skandaalid (WTC 1993, Oklahoma 1995). ÜRO · NSV Liidu lagunemisega kadus üks ÜRO tegevust mõjutanud superriik. · Uues olukorras suutis USA kasutada ÜROd ära, õigustamaks oma sõjaväe saatmist piirkondadesse, kus ameeriklastel olid erilised huvid (Panama, Pärsia lahe piirkond, Somaalia, Haiti jne.) · ÜRO reformimise nõuded (nt alalist kohta JNis hakkasid nõudma Saksamaa, Jaapan, India, Brasiilia). NATO · NATO tähendus hakkas muutuma pärast VLO laialisaatmist (1991). · NATO laienemine (Tsehhi, Poola, Ungari
jagatud Korea poolsaar oli jagatud põhjas kommunistliku Korea Rahvademokraatilku Vabariigi ning lõunas asuva autoritaarse ning mõnevõrra leebema autoritaarse reziimiga Korea Vabariigi vahel. Kumbki riik teist ei tunnustanud ning mõlemad olid valmis kogu maad relvajõul ühendama. Korea poolsaar oli tolajal nagu maailma miniatuurkoopia üksteise kõrval toimisid kommunistlik valitsus Nõukogude Liidu toetusel ning demokraatlikum riik, mida toetas USA. Kuna mõlemat riiki toetas oma superriik oli kriisi tekkimine pea võimatu, kuid kuna kohe sai tõeliseks ohuks ka uue maailmasõja teke, siis alustati rahukõnelusi, mis päädisid 1953nda aasta suvel vaherahuga, mis kehtib tänapäevani. Pidevaks ebastabiilsuse allikaks muutus ka Lähis-Ida piirkond. Suur faktor selles oli lääneriikide otsus jagada Palestiina juutide ja araablaste vahel ning muuta Jeruusalemm omaette rahvusvaheliseks üksuseks, millele oleks vaba ligipääs kõigil. Araablased ei tahtnud sellega leppida
· Suur majandusbuumi kümnendik Iseloomusta USA välispoliitikat 1980 1990 aastatel · USA ütles esmakordselt avalikult, et NL on ,,kurjuse impeerium" · Kuni 1981 on NL-ga suhted halvad · Relvastusele kulutab 7% (tähesõjad), neutronpomm jm · Võidetakse ,,Külm sõda" · Toob keskmaaraketid SLV-sse · Reagani doktriin välispol võib sõjav kasutada, abistab kõiki anitikomm) · USA superriik · NAFTA USA + Kanada + Mehhiko jt vabakaubanduse leping · Toetab relvade kasutamist Panamas · Relvastuse vähendamise programm jätkub · Toetab Baltomaade taasiseseisvumist, sots leeri eraldumist · Lahesõda Iraagiga 1991 G. Ford USA president Nixoni afääride tõttu J. Carter USA president L. Beria KGB juht, Stalini parem käsi E. Sevardnadze välisminister Gorbatsovi ajal J. Dzugasvili Stalini pärisnimi J. R
22-23. Liidu suurus, mis peitis endas suuri maavarasid, mida aina avastati. 1970. aastal toodeti naftat 31 miljonit tonni, 10 aastat hiljem juba 312 miljonit tonni. 15 Maavarades müümine aitas kindlasti Nõukogude Liidu majanduslikku kriisi leevendada ning samal ajal ka edasi lükata vältimatut süsteemi lagunemist. Siinkohal peab nõustuma Lauri Vahtrega, kes väidab, et Brežnevi ajal jõudis Nõukogude Liit oma eksistentsi absurdsemasse faasi, mis väliselt tundus küll veel superriik, kuid sisemised ebaõnnestumised ja vananev ning seniilne Brežnev tüüris riiki aina rohkem lõpu poole. Riik püsis 1970-ndatel justkui inertsist.16 Levinud on arvamus, et Nõukogude Liit püsis Brežnevi ajal püsti, kuna ükski nii öelda reform ega tegevus ei olnud suunatud režiimi alustalade vastu. Sellest ka järgmine vastuolu: valida oli kas partei haarde tugevdamine ja autoritaarsemaks muutmine, mis teeb ühiskonna
Rahvusülesus on viinud rahvuse vähenemisele. On tekkinud kaks ,,leeri" : meie kui Euroopa ja nemad kui mitte- Euroopa riigid. Maastrichti lepingus on pettutud, sest see pole toonud oodatud tulemust-see ei pruudi edendada integratsiooni ja EL struktuure. Samas toetab Maastrichi leping põhilisi EL arengusuundi: EL kodakondsus, kaitse, välis- ja kaitsepoliitika. EL tulevikuperspektiivi suhtes on kaks varianti. Alternatiivid: (föderaalne) superriik või (rahvus-) riikide ühendus? superriik kaotaks võimaluse Euroopa rahvusriikide vahelisteks tülideks, kuid riikluse tänane vorm säiliks... riikide ühendus säilitaks küll ühelt poolt rahvusriigid, kuid defineeriks samas ümber nende sisulise tähenduse 49. Individuaalsus Euroopa integratsiooni alusväärtusena ja EL kui näide suveräänsuse täiustumisest (Ploom)
Rahvusülesus on viinud rahvuse vähenemisele. On tekkinud kaks ,,leeri" : meie kui Euroopa ja nemad kui mitte-Euroopa riigid. Maastrichti lepingus on pettutud, sest see pole toonud oodatud tulemust-see ei pruudi edendada integratsiooni ja EL struktuure. Samas toetab Maastrichi leping põhilisi EL arengusuundi: EL kodakondsus, kaitse, välis- ja kaitsepoliitika. EL tulevikuperspektiivi suhtes on kaks varianti. Alternatiivid: (föderaalne) superriik või (rahvus-) riikide ühendus? superriik kaotaks võimaluse Euroopa rahvusriikide vahelisteks tülideks, kuid riikluse tänane vorm säiliks... riikide ühendus säilitaks küll ühelt poolt rahvusriigid, kuid defineeriks samas ümber nende sisulise tähenduse 41. Individuaalsus Euroopa integratsiooni alusväärtusena ja EL kui näide suveräänsuse täiustumisest
Seda võib seostada ka pikaajalisema euroopa idealismiga, mis läheb tagasi 19nda sajandi keskpaika. Kommunism, sotsialism, heaoluriigi mudel- kõik nad jagavad samu väärtusi, ehk ühiskondliku vastutust nii individualistliku kui ka ühiskonna heaolu eest. Rahvusülesusest rääkides on olnud 2 põhilist vaadet. Üks on niiöelda Ühendriikide Euroopa, mis oleks Ameerika Ühendriikide kujul liiksmesriigid kaotav föderaalne superriik. Teine vaade, mis on ajalooliselt prevalveerinud on rahvusülene visioon, niiöelda kogukondlik vaade. Selle mudeli puhul on tähtis eelkõige kogukondlikus mitte ühtsus. Autor väidab, aga et see vaade on veelgi radikaalsem kui Euroopa ühendriikide mudel, sest erinevalt tollest mudelist, kus üritatakse lihtsalt muuta riikide piire, üritatakse siin ümberdefineerida nii riikide ja rahvuste omavahelisi piire kui ka rahvustesiseseid piire.
annaabi.ee 
