Sanaluokka Nomini-käändsõna Substantiivi-nimisõna Adjektiivi-omadussõna Partikkeli-muutumatu sõna Verbi-tegusõna Pronomini-asesõna Adverbi-määrsõna Aikamuodot Preesens-olevik Imperfekti-lihtminevik Perfekti-täisminevik Pluskvamperfetki-enneminevik Sijamuodot Nominatiivi - nimetav Genetiivi omastav Akkusatiivi akkusatiiv Partitiivi osastav Essiivi olev (-na) llatiivi sisseütlev Inessiivi seesütlev Elatiivi seestütlev Allatiivi - alaleütlev Adessiivi alalütlev Ablatiivi alaltütlev Komitatiivi kaasaütlev Instruktiivi viisiütlev Abessiivi ilmaütlev Translatiivi Saav Lauseen jäsenet Subjekti alus Predikaatti öeldis Objekti sihitis Predikatiivi öeldistäide Adverbiaali määrus Postpositio tagasõna Prepositio eessõna Partitsiip kesksõna Modukset Indikatiivi-kindel kõneviis Konditionaali-tingiv kõneviis Imperatiivi-käskev kõneviis Potentiaali-potentsiaal Positiivi-algvõrre Komparatiivi-keskvõrr...
vanim, targem targim, järsem järsim. I-ÜLIVÕRRET EI SAA TARVITADA NEIST SÕNADEST, 1)millest ei saa moodustada i-mitmust; seega ainult : küige hapum, kõige roosam, kõige tublim, kõige südim, kõige tragim; 2) milles i ja j satuvad kõrvuti : kõige kurjem, kõige tühjem, kõige lahjem; 3)mille keskvõrdes on im : kõige hallim, kõige karmim, kõige tömbim, kõige narrim. Pea meeles, et ei kasutata kahte superlatiivi ( ülivõrde ) tunnust korraga.Vale on: kõige õnnelikem, kõige vanim, kõige tagasihoidlikem. Selle asemel tarvita kas kõige- või i- ülivõrret : kõige õnnelikum e õnnelikem, kõige vanem e vanim, kõige tagasihoidlikum e tagasihoidlikem.
Uus Ariel on enam kui tavaline pesupulber (st Ariel on parim pesupulber, kui ta on teistest parem). Võrdlustes kasutatakse numbreid, protsente, mis kunagi ei tohi olla ümarad numbrid, vaid näiteks 51% või 5,2 korda – jääb mulje, et reklaamitava omadusi on mõõdetud teaduslikult laboris. Tarbijakaitse ega ka tarbija ise saa kontrollida, kas numbrid vastavad tõele. Võrdlusvahend ja võrdlusalus valitakse selline, mis reklaamitava toote maksimaalseid omadusi esile tõstaks superlatiivi abil. Superlatiivne võrdlus näitab, et selle omaduse intensiivsus on teiste sama klassi toodete intensiivsusega võrreldes parem ehk kokkuvõttes intensiivseim. Siit saab alguse ka superlatiivide rohkus: võimsaim patarei maailmas, parim kohv maailmas – üle paisutatud on need kindlasti, sest seda, kas on KÕIGE parem, pole võimalik mõõta. Otsese superlatiivi kasutamist ei loeta heaks tooniks, sest mõnikord saadavad konkurendid tarbijakaitse
• Tänapäeval komparatiivis p-/b-klusiili ei ole, selle kadumise põhjuseks on üldistus komparatiivi genitiivivormist (genitiivis kadus klusiil häälikuseaduslikult: tukevamβan >> tuGèvama) Superlatiiv 9 • im-superlatiiv (lühike ülivõrre) on hiline vorm (20. saj), enne keeleuuendust kasutati pikka ülivõrret: kõige + KOMP • Veel varasem lühikese superlatiivi tunnus on olnud *-ma (see on säilinud tänapäeval nt pronoomenis te/ma). Siiski on ma-tunnuseline superlatiiv häälikumuutuste tagajärjel kadunud, selle jälgi võib näha üksikutes tüvedes: *ülemä > *ülemi > *üleim > *ülim > *ülin > üli- 23. Eesti keele kõneviiside ajalugu. Kaudse kõneviisi tekkimine - Uuenduse ajendajaks on peetud saksa konjunktiivi. Indikatiiv (kindel kv): – Imperatiiv (käskiv kv) (> jussiiv): -k (oleviku tunnus)
(utilis homini asemel utilis ad hominem). e) Akusatiiv muutub valdavaks eessõnalistes ühendites (cum militibus asemel cum milites). f) Verb: analüütilised e. perifrastilised vormid: passiiv KL (laudor) → VL laudatus sum (KL passiivi perfekt); tulevik modaalverb (volo, debeo, habeo) + infinitiivist (amare habeo) → uus sünteetiline tulevik (aimerai); kaovad nn. depoonensverbid (millel oli passiivne vorm ja aktiivne sisu: nascor, morior). g) Omadussõna komparatiivi ja superlatiivi analüütilised vormid: fortior > magis fortis, plus fortis (hisp. mas, pr. plus) h) demonstratiivide tähendus nõrgeneb (→ määrav artikkel); arvsõna unus tähenduse nõrgenemine (→ umbmäärane artikkel) 29. VL süntaktilised ja leksikaalsed eripärad võrreldes klassikalise ladina keelega Süntaks, sõnajärg muutub vormistatumaks, enne oli vaba a) Indikatiivi kasutuse laienemine (nt. kaudne kõne)
emb-kumb, mõlemad. Tänapäeval komparatiivis p-/b-klusiili ei ole, selle kadumise põhjuseks on üldistus komparatiivi genitiivivormist (genitiivis kadus klusiil häälikuseaduslikult: tukevamβan >> tuGèvama) Superlatiiv im-superlatiiv (lühike ülivõrre) on hiline vorm (20. saj), enne keeleuuendust kasutati pikka ülivõrret: kõige + KOMP. Veel varasem lühikese superlatiivi tunnus on olnud *-ma (see on säilinud tänapäeval nt pronoomenis te/ma). Siiski on ma-tunnuseline superlatiiv häälikumuutuste tagajärjel kadunud, selle jälgi võib näha üksikutes tüvedes: *ülemä > *ülemi > *üleim > *ülim > *ülin > üli-. 23. Eesti keele kõneviiside ajalugu. Konditsionaal • -ksi, järgneb pöördelõpp (3. pööre lõputa) • Tänapäeval pöördetunnused kadumas • ksi-tunnus eesti, vadja, liivi keeles
(utilis homini asemel utilis ad hominem). e) Akusatiiv muutub valdavaks eessõnalistes ühendites (cum militibus asemel cum milites). f) Verb: analüütilised e. perifrastilised vormid: passiiv KL (laudor) VL laudatus sum (KL passiivi perfekt); tulevik modaalverb (volo, debeo, habeo) + infinitiivist (amare habeo) uus sünteetiline tulevik (aimerai); kaovad nn. depoonensverbid (millel oli passiivne vorm ja aktiivne sisu: nascor, morior). g) Omadussõna komparatiivi ja superlatiivi analüütilised vormid: fortior > magis fortis, plus fortis (hisp. mas, pr. plus) h) demonstratiivide tähendus nõrgeneb ( määrav artikkel); arvsõna unus tähenduse nõrgenemine ( umbmäärane artikkel) Süntaks, sõnajärg muutub vormistatumaks, enne oli vaba a) Indikatiivi kasutuse laienemine (nt. kaudne kõne) b) KL Accusativus cum infinitivo (Credimus te mentiri) analüütiline konstruktsioon: credimus quod mentiris. c) Sõnajärje stabiliseerumine Leksika
annaabi.ee 
